) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja XXXX on hageja XXXX isa ning on kohustatud teda üleval pidama. Rahvastikuregistri andmetel on XXXX ainuke alaealine laps, teised lapsed on täisealised. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse XXXX ühe kuu kulutused alljärgnevalt: 1) Eluasemekulud 150 2) Eluasemelaen 150 3) Toidukulud 160 4) Transpordikulud 20 5) Sidekulud 40 6) Tervishoiukulud 40 7) Hügieenitarvete kulud 15 8) Kulutused koolikohustuse täitmiseks 55 eurot 9) Kulutused riietele ja jalanõudel 20 eurot 10) Muud vältimatud püsikulud (tantsuliidu osamaks, võistluste osavõtumaks, tantsuriietus, jalatsid ja aksessuaarid, sõidupiletid, viisad jne) 150 Kokku lapse kulud ühes kuus 800 eurot Kogutud tõenditest nähtuvalt: Ühe kuu eluasemelaenu maksumus on 121,37 eurot, millele lisandub laenu intress 2,36 eurot ja laenukindlustus 3,29 eurot, kokku 127 eurot (tl 9 ja 16). Eluasemekulud on 153 eurot kuus (tl 10, 11, 12) ja eluasemekuludena elektrikulud 16 eurot kuus (tl 13), kokku 169 eurot Sidekuludena on Telia kulud ligikaudu 43 eurot kuus ja Elisa kulud ligikaudu 14 eurot kuus (tl 21 ja 22). Seega on tõendatud, et hageja eluasemekulud on 148 eurot (127 + 169 jagatud 2-ga (hageja osa kuludest)) ja sidekulud 28,5 eurot (43 + 14 jagatud 2-ga). Hageja eluasemekulud ei ole seega 300, nagu hageja seaduslik esindaja väitis, vaid 148 eurot kuus. Hageja sidekulud ei ole seega 40, nagu hageja seaduslik esindaja väitis, vaid 28,5 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei pea tõendama hageja toidukulusid 150 eurot, kulutusi transpordile 20 eurot, kulutusi tervisele 40 eurot, kulutusi hügieenile 15 eurot ja kulutusi 2 riietele/jalanõudele 20 eurot kuus. Nimetatud kulud on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Kulutusi lapse koolikohustuse täitmiseks 55 eurot kuus ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud. Sellised kulud on ülepaisutatud, tavapärased ja mõistlikud kulud koolikohustuse täitmiseks on 20 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et kulutused lapse tantsuharrastusele on 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid (tl 23, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 138) selles, et tantsustuudio igakuine osamaks on 90 eurot, tõendatud laagrikulud on 300 eurot (tl 32 ja 33) Hageja seaduslik esindaja on esitanud tšekke lapsele aksessuaaride ostmise ning reiside kohta, mis hageja seadusliku esindaja väitel on võitlusreisid või hagejale võistlusriiete otsmiseks tehtud reisid. Kohtu seisukoht on, et hageja seaduslik esindaja ei ole kirjalike tõenditega tõendanud igakuiseid kulusid tantsuharrastusele 150 eurot kuus. Vaatamata sellele loeb kohus hageja seadusliku esindaja väite, et kulutused on 150 eurot kuus, tõendatuks. Hageja seaduslik esindaja on esitanud tõendid selles, et hageja on olnud võistlustel edukas (tl 135,136). Kirjalike tõenditega on tõendatud, et hageja on XXXX tantsija. Üldteada on, et võistlustants on väga kulukas hobi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja kulutused tantsuhobile igas kuus on 150 eurot Eeltooduga on tõendatud, et hageja kulud ühes kuus on alljärgnevad: 1) Eluase 148 eurot 2) Side 29 eurot 3) Toit 150 eurot 4) Transport 20 eurot 5) Tervis 40 6) Hügieen 15 7) Riided/jalanõud 20 8) Koolikohustus 20 9) Hobi 150 Kokku hageja kulud ühes kuus 592 eurot Tulenevalt perekonnaseaduse § 116 lõikest 1 on vanemate kohustused laste ees võrdsed. Seega on kumbki vanematest kohustatud kandma lapse ülalpidamiskuludest poole ehk 296 eurot. Kostja ei osale lapse ülalpidamises. Kostja majanduslik olukord võib küll kehv olla, kuid last tuleb ikka üleval pidada. Kostja on arstiharidusega ja aastaid Eestis arstina töötanud ning XXXX on ainuke isik, kelle suhtes kostjal on ülalpidamiskohustus. Neid kahte asjaolu arvestades, on kostja võimeline saama sissetulekut, mis võimaldab anda hagejale igakuist elatist 296 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 296 eurot kuus.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatise tasumist ühe aasta eest enne hagi esitamist s.o perioodi 21.03.2016.a kuni 20.03.2017.a iga kuu eest 400 eurot. Elatise arvestamise aluseks olevad asjaolud olid tagasiulatuva elatise tasumise perioodil sarnased asjaoludega tulevikus tasutava elatise väljamõistmisel, mingeid erisusi kohus ei tuvastanud. Kohus määras tasutavaks elatiseks 296 eurot kuus. Seega kokku pidi kostja 3 tagasiulatuva elatise nõude perioodil tasuma elatist 3552 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas ka riigilõiv. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Teadolevaid kulusid ei ole. Käesolev nõue on riigilõivu vaba. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.