2-17-15578/6

Tsiviilasi nr 2-17-15578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15578 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukod XXXX, e-post XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 21.12.2017.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis sõlmiti XXXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXXX. Taastada XXXX abielueelne perekonnanimi XXXX. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Tsiviilasi nr 2-16-6014 Hageja XXXX esitas 18.10.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud oktoobris 2016.a. Hageja palub abielu lahutada. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde ja seletas, et kooselu kostjaga kestis aastatel 2001 kuni 2011. Edasi asus kostja tööle Aafrikasse ja hakati harvem suhtlema, koos oldi kord aastas. Ka käesoleval ajal on kostja Aafrikas. Oktoobris 2016.a otsustasid pooled, et abielu tuleb lõpetada. Poolte suhted on head ja sõbralikud, kostja suhtleb lastega. Kostja XXXX kohtuistungile ei ilmunud ja oma seisukohta abielulahutuse küsimuses ei avaldanud. Hagiavalduse ja kohtukutse on kostja e-posti teel kätte saanud 23.11.2017.a. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Poolte abielulised suhted lõppesid 1 aasta ja 2 kuud tagasi. Hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Ka kostja pole hagejaga kooselu taastamise vastu huvi üles näidanud. Poolte suhted on head ja sõbralikud, kuid tegelikku abielulist kooselu nende vahel ei ole. Eeltoodust tulenevalt lahutab kohus poolte abielu. Nimeseaduse § 21 lg 3 p 3 kohaselt abielulahutuse korral võidakse taastada isiku abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud isikunimi Eestis kasutusel olnud kujul. XXXX taotles taastada tema abielueelne perekonnanimi XXXX. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2