Tsiviilasi nr 2-17-16991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16991 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX); Lepinguline esindaja: Suido suido.vastra@hotmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 19.12.2017.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja ja kostja lepinguline esindaja RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Lahutada XXXX ja XXXX abieluakt nr XXXX. Västra (e-post abielu, mis sõlmiti XXXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Hageja XXXX esitas 13.11.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on ei saa poolte peresuhe jätkuda, kuna pooltel on ületamatud erimeelsused ja kostja käitumine on ettearvamatu. Tsiviilasi nr 2-16-6014 Hageja palub abielu lahutada. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde. Hageja seletas, et kostja ei ole kaks aastat tööl käinud, hageja peab teda üleval. Kostja käitumine on viimased neli aastat olnud ettearvamatu. Vahel kaob mitmeks päevaks ja ei anna endast märku. Kostja muutub vahel vägivaldseks. Kostja XXXX kirjalikus vastuses palub abielu mitte lahutada. Kostja soovib hagejaga leppida ja abielu jätkata. Kostja lepinguline esindaja kohtuistungil kinnitas, et abielu säilimine on võimalik ja palub pooltele anda leppimisaega. Kohtu põhjendused ja järeldused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada. Kostja palus anda pooltele leppimisaega. Kohus ei anna pooltele kostja taotletud leppimisaega, leppimisaja andmine ei on ebamõistlik, kui ühel poolel puudub täielikult soov abielu jätkata. Kohus lahutab poolte abielu, kuigi kostja soovib seda jätkata. Hageja oli kindel oma otsuses, et abielu jätkumine ei ole võimalik, kuna kostja käitub selliselt, et temaga ei saa elada pereelu (kaob mitmeks päevaks, ei saa sissetulekut, ootab abikaasalt enda ülalpidamist, võib muutuda agressiivseks). Abielu on vabatahtlik ühendus ning kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.