Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3940 Tsiviilasi Hiland

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldajad esitasid kohtutäiturile 06.02.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 02.03.2017.a tegi kohtutäitur täiteasjas nr XXXX otsuse. Avaldajad esitasid 13.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 02.03.2017.a otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus Harju Maakohtu 10.01.2017.a, 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumääruste alusel betoonvundamentide silindriavadest betooni välja lõhkuda, silindriavasid puhastada ja sedasi betoonvundamentide füüsilist terviklikkust kahjustada.
5. Kohtutäitur arestis 10.01.2017.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-141 alusel avaldajate valduses olevad asjad (kohtumäärus tl 5-25; arestimise akt tl 26-27). 19.01.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-141 määrati kohtutäiturile õigus viibida 12.01.2017.a kohtutäituri poolt arestitud 12 betoonvundamendil ning teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalvet eesmärgiga säilitada neid kahju eest (tl 35-38). 20.01.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-1044 andis kohus loa siseneda ja viibida ilma võlgnike nõusolekuta avaldaja I valduses oleva kinnisasja ruumides ja territooriumil täitemenetluses nr XXXX arestitud vallasvara seisundi ja olemasolu kontrollimiseks (tl 39-41).
6. 25.01.2017.a koostas kohtutäitur arestitud vallasvara ülevaatamise akti (tl 28). Aktis on märgitud, et silindriavade kontrollimisel on tuvastatud, et need on kaetud. 12.01.2017.a 6 vara arestimisel olid osad nimetatud avadest avatud. Avade avamiseks tegi kohtutäitur võlgnike esindajatele ettepaneku avade avamiseks. Aktist nähtub, et XXXX, kes oli toimingu hetkel võlgniku esindaja, keeldus nimetatud ava avamisest, mida ta kinnitas allkirjaga Kuna toimingu tegemiseks nõusolekut ei saadud, kutsuti toimingu juurde politseiametnik. Aktist nähtub ka see, et avati üks silindriava, mille koht oli tuvastatud 12.01.2017.a. teiste vundamendis olevate silindriavade välisel vaatlusel oli nähtav, et teised avad on kaetud seguga.
7. Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt oli lubatud kasulike mudelite alusel toodetud betoonvundamendid arestida. Eeltoodud kohtumäärus on täitedokumendiks täiteasjas nr XXXX. Avaldajad on seisukohal, et kuna 25.01.2017.a arestitud vallasvara ülevaatamise aktis ei ole Harju Maakohtu 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustele viidatud, siis kohtutäituril puudus õiguslik alus oma toimingu teostamiseks. Kohus on seisukohal, et täitedokumenti ei pea iga täitetoimingu läbi viimisel hakkama muutma. Asjaolu, et kohtutäitur on arestitud varale ligipääsu küsimused lasknud järgnevates kohtumäärustes üksikasjalikult täpsustada on tingitud üksnes avaldajate tahtmatusega teha kohtutäituriga täitemenetluses koostööd. Sellisele järeldusele on jõudnud kohus ka 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustes. Kohus ei nõustu, et kõik täitemenetluses lubatud toimingud peavad olema ilmtingimata kajastatud täitedokumendi resolutsioonis. Kohtutäitur teeb toiminguid vastavalt täitemenetluse seadustikule, mis sätestab, milliseid toiminguid tal on õigus teha täitedokumendi täitmiseks. Seega, kui enne iga toimingu tegemist tuleks kohtult küsida toimingu läbiviimiseks luba ja detailseid juhtnööre, oleks täitemenetlus ebamõistlikult aeganõudev.
8. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus teostada kontrolli ja järelevalvet avaldaja I valduses olevate betoonvundamentide ja seal asetsevate silindriavade üle. Kuna võlgnik ei teinud koostööd kohtutäituriga, siis kohtutäitur pidi toimingu teostamiseks kasutama muid meetmeid, et teostada kontrolli ja järelevalvet täitedokumendi alusel.
9. Kohtule on esitatud fotod betoonvundamendist, millelt nähtub, et vara arestimisel olid silindriavad puhtad, mida tõestavad 12.01.2017.a tehtud fotod (tl 96-99). Seda kinnitab ka asjaolu, et sissenõudja poolt esitatud ehitise auditi nr XXXX fotodel nr 7, nr 8 ja nr-del 10-13 on näha sama silindriava, mida kohtutäitur avas 25.01.2017.a arestitud vara ülevaatamisel ning see oli täidetud teist värvi seguga (tl 61; tl 62-62 pöördel). Fotodelt, mis tehti 25.01.2017.a on näha, et silindriava on täidetud hiljaaegu, kuna tsemendivärvus erineb betoonvundamendi segu värvist ning on seetõttu eristatav võrreldes 12.01.2017.a tehtud fotodel nähtavaga (tl 100-101). Kohtutäituri poolt esitatud fotodelt on näha võrdlusmoment, kui kohtutäitur pildistas 25.01.2017.a betoonvundamenti koos sellele asetatud 12.01.2017.a pildiga samast kohast ja samast silindriavast (tl 100-101). Selleks, et kohtutäitur saaks kontrollida vastavalt täitedokumendile asja olemasolu ja selle seisundit, pidi ta taastama olukorra, mis oli asjal 12.01.2017.a arestimisel. Seega, kohtutäitur pidi kontrollima, kas arestitud betoonvundamentides asetsevad silindriavad on olemas ning kas silindriavad on kahjustamata. Selleks kohtutäitur otsustas silindriavad avada ning eemaldada sinna peale pandud segu. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur tegutses õiguspäraselt. Vastav meede on proportsionaalne selgitamaks välja arestitud vallasvara olemasolu ning millises seisus on vara pärast 12.01.2017.a arestimist. Seda enam kui vallasvara olukorda oli omavoliliselt muudetud, pidi kohtutäitur kontrollima vara seisundit.
10. Fotodelt ei ole näha, et betoonvundament oleks silindriavade puhastamisel saanud kahjustada. Avaldajad ei ole esitanud ka ühtegi tõendit näitamaks ja selgitamaks, kuidas betoonvundament sai kahjustada ning kuidas kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik. Avade 7 segust puhastamine ei ole käsitletav lõhkumisena, kuna 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustega lubati kohtutäituril teostada arestitud vallasvara seisundi ja olemasolu kontrolli. Vastavalt TMS §-le 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kuna on tuvastatud, et avad olid täidetud seguga, siis pidi kohtutäitur vara kontrollimiseks tarvitusele võtma abinõu täitedokumendi täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtu poolt lubatud silindriavade olemasolu ja seisundi kontrolli ei saanud ilma silindriavade eelneva avamiseta teostada.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Hilandero Houses OÜ, OÜ Hilandero kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX rahuldamata.
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda solidaarselt. 36.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt 8 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 9