KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.12.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9993

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt on täitedokumendiks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus. 3
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja 16.10.2013.a avalduse ja E-vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr XXXX (tl 9). Täitemenetlus täiteasjas nr XXXX on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud 12.08.2016.a põhjusel, et nõue on täielikult rahuldatud. Täitemenetluse käigus on võlgnikult sisse nõutud 5512,58 eurot. Hageja on seisukohal, et E-vahekohtu 13.10.2013.a otsus nr XXXX otsus ei ole kohane täitedokument, kuivõrd viidatud vahekohtu otsust ei ole tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud.
3. TMS § 2 lg 1 p 6 ja

§ 753

lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Eestis ei ole loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p 15). Seega üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja

§ 753

lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on

§ 753lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev.

Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud

§ 753lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus.

Riigikohus on osundanud, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E-vahekohtu 13.10.2013.a otsus nr XXXX on kohtu poolt eelnevalt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita ja sundtäitmine täiteasjas nr XXXX tuleb tunnistada lubamatuks.

1. Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik hageja õigusi kaitsta, kuivõrd täitemenetlus on lõpetatud. Kohus sellega ei nõustu. TMS § 221 lg 3 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2016.a, täitemenetlus on lõpetatud 12.08.2016.a, seega on hagi kohtule esitatud enne täitemenetluse lõppu ja kooskõlas TMS § 221 lg-ga
2. Hageja on hagi esitamisel tuginenud sellele, et juhul, kui kohus leiab, et täitemenetlus on toimunud ilma kehtiva täitedokumendita, siis kavatseb ta esitada sissenõudja vastu kahjunõude. Riigikohus on selgitanud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (RKTKo 3-2-1-31-10, p 18). Seega ei välista täitemenetluse lõpetamine käesolevas vaidluses hageja õiguste kaitset.
3. Hageja on palunud ka vähendada E-vahekohtu 13.10.2013.a otsuse nr XXXX nõutavat viivist ja on esile toonud, et viivisemäär on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja sellekohased väited on vastuolus tema poolt hagis taotletuga. Iseenesest on õige hageja seisukoht selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda viivise vähendamist. Kuid kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saab viivist vähendada juhul, kui sundtäitmine viiakse läbi kehtiva täitedokumendi alusel. Käesolevas vaidluses on hageja tuginenud eelkõige sellele ja ka kohus on tuvastanud, et sundtäidetud vahekohtu lahend ei olnud läbinud eelnevat kohtulikku tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust, seega ei saanud nimetatud lahendi alusel üldse täitemenetlust läbi viia. Järelikult ei saa kohus käesolevas asjas asuda seisukohale, et mingis ulatuses siiski on täitedokument täidetav. Kohus käitleb viivise vähendamise nõuet kui hageja alternatiivset nõuet. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et sundtäitmine täiteasjas nr XXXX viidi läbi ilma kehtiva täitedokumendita, jätab kohus hageja alternatiivse nõude viivise vähendamiseks rahuldamata. 4
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 132

lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hageja saadav kasu olla 5512,58 eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 5512,58 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 12.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 13. Hageja esindaja esitas 31.10.2017.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 174lg 10 ja § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludest summas 480 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 10h ulatuses tunnihinnaga 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Samuti kinnitab hageja, et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga. 14. Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on 5 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 17. Kohus andis 13.09.2016.a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 425 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 18.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 19. Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest kokku 425 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu kogusummas 425 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti kostja kanda. 20.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 21.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.

§ 179

lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi. 6 23.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

1. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks on 400 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 10h ulatuses tunnihinnaga 40 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on tsiviilasjas nr 2-16-8249 13.06.2016.a määrusega antud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2. Oma nõusoleku hageja esindamiseks on andnud vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesolevas asjas on riigi õigusabi osutatud ajavahemikul 29.06.2016-31.10.
5. RÕS § 22 lg 7 esimese lause kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
6. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra, mis on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse
7. septembri
8. a otsusega ja mida on muudetud Eesti Advokatuuri
9. aprilli
10. a juhatuse otsusega ning muudatused on jõustunud
11. juulil
12. a, § 37¹ kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Juhul, kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 või § 4 lg 3 p 9 nimetatud õigusabi, siis on tasu mitte rohkem kui 280 eurot. Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi määrus) § 10 järgi on Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 280 eurot. 01.07.2017.a jõustunud määruse muudatused ei muutnud § 10 sõnastust.
13. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on osalises ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et 7 hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning kooskõlas eelnimetatud määrusega ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
14. Kohus analüüsib järgnevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja esitamine kohtule, 3h; 01.07.2016.a määrusega tutvumine, 0,5h; 15.07.2016.a määruskaebuse koostamine ja esitamine kohtule, 1,5h; 15.08.2016.a ringkonnakohtu määrusega tutvumine, 0,5h; 22.08.2016.a määrusega tutvumine, 0,5h; 29.08.2016.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 1,5h; 12.09.2016.a ja 13.09.2016.a määrustega tutvumine, 0,5h; kostja 12.04.2017.a vastusega tutvumine, 0,5h; 12.10.2017.a määrusega tutvumine, 0,5h ja 31.10.2017.a menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule, 1h.
15. Kohus leiab, et hageja märgitud ajakulu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 38.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 9