← Eesti

1-15-328/13

Obsah (4)§ 76§ 75§ 64§ 65

1 Kriminaalasi nr 1-15-328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-328 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Igor Melnikovile katseaeg kuni 27.11.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Igor Melnikovi katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Igor Melnikovi katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Igor Melnikov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Igor Melnikov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Melnikov kannab käesoleval ajal karistust Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsuse nr 1542/03 alusel, millega ta tunnistati süüdi KrK § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 13 aastat ning KrK § 141 lg 2 p 3,41 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.

§ 64

lg 1,3 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistus 17 aastat 10 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 18 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 1 aasta 6 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 17 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust algusega 03.02.2003. Viru Maakohus vabastas 19.01.2015 määrusega Igor Melnikovi talle 18.12.2000 Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest ja vähendas talle Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega nr 1-542/03

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra ning mõistis uue liitkaristuse ja luges lõplikuks liitkaristuseks 16 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 03.02.

  1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest neli karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik röövimise ning tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel omakasu ajendil. Teo pani ta toime alkoholijoobes olles ning eesmärgiga teenida kergelt raha. Kuriteod on muutunud raskemaks. Ühine joon on varavastaste kuritegude toimepanemine (korduvalt karistatud varguste eest grupis, ühel korral ka mootorsõiduki ärandamise eest). Vägivaldsete kuritegude eest varem karistatud pole. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning rahalise kasu saamine vahendeid valimata. Kinnipeetav on töötanud erinevatel perioodidel Viru Vanglas koristajana. Ajavahemikul 17.05.-09.08.2004 töötas ta Tallinna Vanglas söökla abitöölisena ja
  2. 3 aastal lukksepana. Ajavahemikul 01.10.-31.12.2014 töötas isik kaaskinnipeetava hooldajana. Ajavahemikul 16.02.2015-28.06.2018 töötas kinnipeetav vangla metallitsehhis. Alates 28.06.2018 paikneb isik Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 02.08.2018 töötab väljaspool vanglat tähtajatult xxxx AS-s keevitajana. Kinnipeetav omandas Tallinna Vanglas aku- ja autotõstukijuhi eriala, lisaks on ta omandanud keevitaja eriala, osalenud riigikeele A1 taseme kursustel ja sooritanud eksami positiivsele tulemusele. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, kristlikus sõltuvusprogrammis Igapäevane valik ning suitsetamisest loobumise nõustamise grupis. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 15 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku kodukülastuse käigus selgus, et nimetatud aadressil on tegemist 2toalise korteriga, mille omanik on isiku ema A D. Korteris elab praegu ema üksinda, aga kui Igor Melnikov vabaneb ja hakkab elama antud aadressil, siis ema plaanib kolida mujale. Ema on nõus, et kinnipeetav asub elama antud aadressile. xxxx Keskkoolis lõpetas kinnipeetav 7 klassi. Väidetavalt omandas Viljandi Vanglas põhihariduse. Hariduse omandamisse ja enesetäiendamisse suhtub tolereerivalt. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult puidutöölisena. Varasemalt on ta enda sõnul töötanud ametlikult firmades AS xxxx ning OÜ xxxx, Viljandi Vanglas tisleri ning lukksepana. Töötamise vastu isik ei ole. Kinnipeetav saab aru, et vajadusel võib ta pöörduda Töötukassasse. Omab motivatsiooni vabaduses tööd leida, kuid sooviks pigem tööd keevitajana kas xxxx, xxxx või xxxx. Kui ta keevitajana tööd ei leia, on ta nõus ka muudel erialadel töötama. Rahalised nõuded isikul puuduvad. Vabanemisfondi on hoiustatud 1535 eurot. Vangla andmetel isikul vabanemisjärgne töökoht puudub. Isikul on teatud tööoskused, mis võivad olla abiks töökoha leidmisel. Kinnipeetav kinnitas emale, et vabanedes saab majanduslikult hakkama ning ema ei pea teda toetama. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Antud infot kinnitas ka kinnipeetava ema. Kinnipeetava isa V T on surnud. Enne vangistust elas isik koos emaga, kelle sõnul on tal varasemalt pojaga olnud keerulised suhted. Praegu suhtlevad nad omavahel telefoni teel. Lähedaseks on veel õde, kellega väidetavalt on head suhted. Suhtleb ka erinevate sõprade ja tuttavatega. Ema on nõus toetama poega moraalselt. Kinnipeetav suhtleb 2-3 isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud. Isikul on riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil. Võib täheldada manipuleerivat käitumist. Enamus kuritegusid on toime pandud grupis, seega on alust arvata, et isik on olnud mõjutatav. Meditsiiniosakond ei ole alkoholisõltuvust diagnoosinud. Ema sõnul oli kinnipeetav varasemalt oma isa poolt mõjutatav (tarvitasid koos alkoholi), mille käigus võis isik käituda vägivaldselt. Ema teada oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholi tarvitas isik enda sõnul keskmiselt 1-5 korda kuus, kuidas kunagi, mõni kuu ei tarvitanud üldse. Narkootikume isik ei tarvita. 18-aastasena sai isik avariis peatrauma. Kinnipeetav on emotsionaalsete probleemide tõttu varem konsulteerinud arstiga ja saanud närvilisuse vastu medikamentoosset ravi. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus, kuid see ei sega igapäevaelu. Isik on vangistuse ajal hakanud mõtlema elu üle ja analüüsima oma käitumist. Kinnipeetav võib kriitilistes situatsioonides kaotada enesevalitsuse (on rünnanud kaaskinnipeetavat). Alkoholijoobes olles võib kasutada probleemide lahendamiseks vägivalda. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, millele viitab korduv kriminaalkorras 4 karistatus. Kohati isik mõistab teiste inimeste seisukohti, kuid jääb pigem enda huvide ja arusaamade juurde. Eesmärgiks on isik seadnud endale leida vabaduses töö ja saada oma pere. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ametiisikutesse suhtub enda sõnul normaalselt, kuid suurt sallivust üles ei ole näidanud. Varasematest korduvatest kriminaalkaristustest võib järeldada, et kuritegelik hoiak on isikul olemas. Isik ei õigusta toimepandud kuritegu, samas ei analüüsi seda ja selle tagajärgi, ei taha vestelda kannatanutest. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb oht vägivaldses käitumises teiste suhtes, mille tagajärjeks võib olla ka surm või kergemad kehavigastused. Materiaalse kasu saamise eesmärgil võib kasutada vägivalda. Samuti seisneb oht varguste toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, on materiaalselt raskes olukorras ning kui viibib seltskonnas, kellega tal ühtivad väljavaated ja arusaamad. Üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Igor Melnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.11.2019 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Igor Melnikovile

§ 75lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused.

Igor Melnikov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on juba peaaegu 17 aastat viibinud vanglas, praegu on ta avavanglas. Selgitas, et rohkem arusaamatumat kohta ta vanglas pole näinud kui avavangla, mis peaks olema vajalik kinnipeetavate taasühiskonnastamiseks, aga seal tehakse kõik selleks, et tagasi vanglasse sattuda. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Peale vabanemist pakutakse talle tööd kas lihakombinaadis või xxxx, mis asub xxxx, kus on lihtsalt vaja sõlmida uus leping. Suhted emaga on suurepärased. Oma perekonda ei ole tal olnud. Ta elas koos ühe tütarlapsega, kes suri vähki. Eesti keelt on ta õppinud A1 tasemel ja natukene rohkem. Ta teab, et kui kohus ta vabastab, siis on ta kriminaalhooldusel ning tal tuleb täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangla on talle andnud kõik, mis anda on ja järelejäänud aasta talle midagi uut enam ei anna. Tal oleks lihtsam end tõestada kriminaalhoolduse all. Ta ei joo ega suitseta. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Igor Melnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Igor Melnikovi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Melnikovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kuigi kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole tegemist raske rikkumisega. Ametnikesse suhtub isik normaalselt. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas olnud pidevalt 5 hõivatud tööga erinevatel ametikohtadel ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat tähtajatult xxxx AS-s keevitajana, lisaks on ta omandanud riigikeele algtaseme ning aku- ja autotõstukijuhi, samuti keevitaja eriala. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, kristlikus sõltuvusprogrammis Igapäevane valik ning suitsetamisest loobumise nõustamise grupis. Alates 28.06.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks ning on motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab ema üksinda, kuid vabanemisel hakkab kinnipeetav seal omaette elama. Ema on nõus, et poeg vabanemisel tema korterisse elama asub. Kinnipeetav töötab vangistuses ning omab motivatsiooni ka vabaduses tööd leida. Iseloomustuse kohaselt garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub, kuid enda sõnul on tal võimalik edasi töötada xxxx AS-s, kus ta ka praegu töötab. Sellisel juhul tagaks töökoht talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuna kinnipeetav on vanglas omandanud mitu eriala, siis on ta tööturul konkurentsivõimeline. Tasumata rahalised nõuded, mis tema toimetulekut negatiivselt mõjutaksid, kinnipeetaval puuduvad ning vabanemisfondi on tal hoiustatud 1535 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu materiaalselt toime tulla. Kuigi iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suhtleb isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud ning kuritegu on toime pandud grupis, mistõttu võib ta olla teiste poolt mõjutatav ning ema sõnul oli isikul probleeme alkoholi liigtarvitamisega, kuigi sõltuvust tal diagnoositud ei ole, kuid kuriteo pani toime alkoholijoobes olles, saab nimetatud teguritest tingitava uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule katseajaks lisakohustuste määramisega ning kriminaalhooldusametniku poolt nende kohustuste täitmise kontrollimisega. Kohtu hinnangul tuleks Igor Melnikovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on väga pika, s.o üle 15 aasta vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Igor Melnikovile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 27.11.2019 ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.