lg 5, § 78 p 2 määrata Igor Melnikovile katseaeg kuni 27.11.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Igor Melnikovi katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Igor Melnikovi katseajal järgima
lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Igor Melnikov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Igor Melnikov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Melnikov kannab käesoleval ajal karistust Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsuse nr 1542/03 alusel, millega ta tunnistati süüdi KrK § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 13 aastat ning KrK § 141 lg 2 p 3,41 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat.
lg 1,3 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistus 17 aastat 10 kuud.
lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 18 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 1 aasta 6 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 17 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust algusega 03.02.2003. Viru Maakohus vabastas 19.01.2015 määrusega Igor Melnikovi talle 18.12.2000 Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest ja vähendas talle Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega nr 1-542/03
lg 2 järgi mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra ning mõistis uue liitkaristuse ja luges lõplikuks liitkaristuseks 16 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 03.02.
Igor Melnikov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on juba peaaegu 17 aastat viibinud vanglas, praegu on ta avavanglas. Selgitas, et rohkem arusaamatumat kohta ta vanglas pole näinud kui avavangla, mis peaks olema vajalik kinnipeetavate taasühiskonnastamiseks, aga seal tehakse kõik selleks, et tagasi vanglasse sattuda. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Peale vabanemist pakutakse talle tööd kas lihakombinaadis või xxxx, mis asub xxxx, kus on lihtsalt vaja sõlmida uus leping. Suhted emaga on suurepärased. Oma perekonda ei ole tal olnud. Ta elas koos ühe tütarlapsega, kes suri vähki. Eesti keelt on ta õppinud A1 tasemel ja natukene rohkem. Ta teab, et kui kohus ta vabastab, siis on ta kriminaalhooldusel ning tal tuleb täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangla on talle andnud kõik, mis anda on ja järelejäänud aasta talle midagi uut enam ei anna. Tal oleks lihtsam end tõestada kriminaalhoolduse all. Ta ei joo ega suitseta. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Igor Melnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Igor Melnikovi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Igor Melnikovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kuigi kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole tegemist raske rikkumisega. Ametnikesse suhtub isik normaalselt. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas olnud pidevalt 5 hõivatud tööga erinevatel ametikohtadel ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat tähtajatult xxxx AS-s keevitajana, lisaks on ta omandanud riigikeele algtaseme ning aku- ja autotõstukijuhi, samuti keevitaja eriala. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, kristlikus sõltuvusprogrammis Igapäevane valik ning suitsetamisest loobumise nõustamise grupis. Alates 28.06.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks ning on motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab ema üksinda, kuid vabanemisel hakkab kinnipeetav seal omaette elama. Ema on nõus, et poeg vabanemisel tema korterisse elama asub. Kinnipeetav töötab vangistuses ning omab motivatsiooni ka vabaduses tööd leida. Iseloomustuse kohaselt garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub, kuid enda sõnul on tal võimalik edasi töötada xxxx AS-s, kus ta ka praegu töötab. Sellisel juhul tagaks töökoht talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuna kinnipeetav on vanglas omandanud mitu eriala, siis on ta tööturul konkurentsivõimeline. Tasumata rahalised nõuded, mis tema toimetulekut negatiivselt mõjutaksid, kinnipeetaval puuduvad ning vabanemisfondi on tal hoiustatud 1535 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu materiaalselt toime tulla. Kuigi iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suhtleb isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud ning kuritegu on toime pandud grupis, mistõttu võib ta olla teiste poolt mõjutatav ning ema sõnul oli isikul probleeme alkoholi liigtarvitamisega, kuigi sõltuvust tal diagnoositud ei ole, kuid kuriteo pani toime alkoholijoobes olles, saab nimetatud teguritest tingitava uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule katseajaks lisakohustuste määramisega ning kriminaalhooldusametniku poolt nende kohustuste täitmise kontrollimisega. Kohtu hinnangul tuleks Igor Melnikovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on väga pika, s.o üle 15 aasta vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Igor Melnikovile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 27.11.2019 ning paneb talle katseajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.