Obsah (9)

§ 663§ 659§ 662§ 477§ 558§ 171§ 172§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-3660 Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

1. 28.08.2018 määrusega kohaldas ringkonnakohus esialgset õiguskaitset ja andis esialgse õiguskaitse korras avaldajale otsustusõiguse puudutatud isiku II koolivaliku osas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 esimese lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28).
2. Maakohus lähtus hooldusõiguse küsimuses otsustust tehes eelkõige alaealiste laste huvidest, arvestades menetluses esile toodud asjaolusid. Praegusel juhul ei ole vanemad laste elukoha, koolivaliku ja ravivaliku küsimuses kokkulepet saavutanud. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et laste huvides ei ole vanemate jätkuvad erimeelsused küsimuse üle, kumma vanema juures lapsed peaksid elama või millises koolis käima. Samuti ei ole laste huvides selline elukorraldus, et lapsed elavad kordamööda mõlema vanema juures. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et maakohus oleks ületanud 5 otsuse tegemisel diskretsioonipiire, kui leidis, et lastel on parem elada isa juures. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 25. Laste ema ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et laste elukoha, samuti laste koolivaliku- ja raviküsimuste osas hooldusõiguse andmine laste isale ei oleks laste huvides. Maakohus tuvastas, et laste isa on võimeline tagama lastele stabiilse ja laste igakülgseks arenguks soodsa keskkonna. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Laste esindaja ja eestkosteasutused on väljendanud toetust isa avalduse rahuldamiseks. Hooldusõiguse üle otsustamisel on oluline arvestada, et ka pärast vanemate kooselu lõppemist oleks laste elukorraldus võimalikult stabiilne ja turvaline. 26.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Puudutatud isik I on esitanud koos määruskaebusega oma ema SK 18.05.2018 kirjaliku selgituse, mille kohaselt tassis avaldaja 23.03.2017 puudutatud isikut II randmetest, kuna ta ei allunud SK korraldusele. Lisaks on selgituse kohaselt avaldaja olnud korduvalt vägivaldne puudutatud isiku I suhtes. Avaldaja on määruskaebuse vastusele lisanud SK poolt 07.06.2018 digitaalallkirjastatud avalduse, mille kohaselt ei ole tema 18.05.2018 selgitust koostanud ega allkirjastanud. Puudutatud isik I on 20.10.2018 esitanud SK poolt 04.09.2018 digitaalallkirjastatud selgituse, mis on valdavas osas samasisuline 18.05.2018 selgitusega. Ühtlasi on SK 04.09.2018 selgituses märkinud, et 07.06.2018 käis avaldaja tema juures kodus ning veenis teda andma oma ID-kaardi ning allkirjastas tema eest dokumendi, mille sisu ta täpselt ei tea. Avaldaja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2018 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, milles nähtub, et puudutatud isik I soovis kriminaalmenetluse algatamist seoses 23.03.2017 toimunud sündmusega. Teatisest nähtub, et avaldaja kinnitas sündmuse toimumist, kuid leidis selle olevat ülevõimendatud. Politsei- ja Piirivalveamet võttis ühendust ka SK-ga, kes kinnitas sündmuse toimumist, kuid ei pidanud juhtunut nii tõsiseks. Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2018 teatise kohaselt ei esine küllaldaselt andmeid, mis viitaksid kuriteo toimepanemisele. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda SK 04.09.2018 kirjalik selgitus, et lapsed võiksid olla isa poolt ohustatud. Seda kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2018 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. 27. Puudutatud isik I on esitanud ka Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2017 teatise selle kohta, et puudutatud isik I on pöördunud ohvriabi vastuvõtule seoses avaldaja vägivaldsusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2017 teatisest ja SK 04.09.2018 selgitusest avaldaja väidetava vägivaldsuse kohta puudutatud isiku I aadressil, teha järeldust, et lapsed võiksid olla isa juures ohus. 28. Hagita menetluses kehtib

§ 477

lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, mistõttu hagita asja läbivaatamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamisel aktiivsem roll. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ole maakohus asjaolude väljaselgitamise kohustust rikkunud. Sealhulgas on maakohus mõlemad lapsevanemad isiklikult ära kuulatud (

§ 558lg 1).

Praegusel juhul pidi laste ema maakohtus mõistma vaidluse olemust ja vajadust 6 põhjendada oma seisukohta, miks lapsed peaksid elama just temaga koos. Lisaks on ema saanud oma seisukohad esitada kohtule kirjalikult ning ema on esitanud ka vastuavalduse. Seega puudub alus arvata, et lapse ema huvid jäid maakohtus lepingulise esindaja puudumise tõttu kaitseta, ning et see võis kokkuvõttes mõjutada maakohtu otsustust asja lahendamisel. 29. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 30. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt

§ 171

lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku I kanda, välja arvatud tasu lastele osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

31. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on ringkonnakohtus tema lepingulise esindaja kulud 777,60 eurot ning esialgse õigusabi taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Esindajal kulus kokku 5,4 tundi, sh konsultatsiooniks ja määruskaebuse analüüsiks 1 tund, vastuse koostamiseks 1,5 tundi, esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks 1,8 tundi ja puudutatud isiku I esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks 1,1 tundi. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks 24 eurot), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud määruskaebuse menetluses kokku 827,60 eurot (lepingulise esindaja tasu 777,60 eurot + riigilõiv 50 eurot), mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul I

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7