Tsiviilasi nr 2-17-4837 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2018.a, Tallinn Tsiviilasj

) § 376 lg 1 ega lg 4 tähenduses. Tegemist on haginõude ümbersõnastamisega, ilma et seejuures oleks muutunud hageja menetluslik nõue. Hageja nõudest tuleneb, et hageja soovib 25.02.2017.a ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ning kostja kohustamist jätkata 12.07.2013.a sõlmitud üürilepingut. Kohus lähtus nõude sõnastusest, mis on hageja poolt esitatud 06.04.2018.a. Tsiviilasjas nr 2-16-10710 tuvastati, et üürilepingu eset kasutas hageja eluruumina. Kostja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud väide, et tegemist ei ole eluruumiga, ei ole tõendatud. Vaatamata asjaolule, et kordon-elamu asus maal, mille sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa, ei tähenda see, et hageja ei kasutanud Salinõmme kordon-elamut eluruumina. Üürilepingu p 4.4.1 järgi oli üürnikul õigus kasutada üüripinda eluruumina. Eksperthinnangu kohaselt on kinnistul üksikelamu. Eelpool nimetatud tõenditega, sh kohtuotsusega, lepingu p-ga 4.4.1 ja eksperthinnanguga luges kohus tõendatuks, et hageja kasutas Salinõmme kordon-elamut eluruumina. Kostja ütles eluruumi üürilepingu üles ajal, mil käis kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-16-10710, kus vaieldi muu hulgas kostja poolt varasemalt erakorraliselt üles öeldud eluruumi üürilepingu kehtivuse üle. Seega on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 327 lg 2 nimetatud tingimus - käimas oli kohtumenetlus sama üürilepingu üle. Seega oli ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei tõendanud, et hagejal oli maksevõlgnevus. Kuna kostja väide on tõendamata, ei analüüsinud kohus, kas esinevad VÕS § 327 lg 3 p-s 3 nimetatud asjaolud. 06.04.2018.a hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast on põhjendatud konsultatsioon ja hagi koostamine kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. 19.04.2017.a kohtule esitatud sisutühja vastuse koostamine ei ole põhjendatud kulu, mida kostjalt välja mõista. Põhjendatud on ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine istungil 1 tunni ulatustes, sest kohtuistung kestis mitte 30 minutit, vaid 18 minutit. Tutvumine tsiviilasja materjalidega 07.03.2018.a ja seisukoha esitamine kohtule on põhjendatud kokku 30 minuti ulatuses, sest uusi materjale ega seisukohti kohtule ei esitatud. 05.04.2018.a nõude täpsustamise eest kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuna menetlustoiming oli tingitud hagejast endast, sest hageja ise oli hagis märkinud, et nõuab erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist, kuigi asja materjalidest nähtus, et tegemist oli korralise ülesütlemise avaldusega. Väljamõistmisele kuulus ka riigilõiv 225 eurot. Hageja esindaja isikliku sõiduauto kasutamise kulu summas 21,62 eurot tuleb kostjalt välja mõista

§ 144p 2 nimetatud kuluna.

Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Hageja pole maksnud üüri alates eelmise aasta juunist. Menetluskulud on ebamõistlikult kõrget. Hagihind ei ole 1900 eurot vaid maksimaalselt 140 eurot. Vastustaja seisukoht
2. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ning alternatiivselt vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 30.08.2018.a esitas hageja taotluse kostja kohustamiseks menetluskulude tagatise tasumiseks, kohtujuristi taandamiseks, taotluse vastuväite lahendamiseks ja vastamise tähtaja pikendamiseks. 3

§ 652lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses tugines kostja asjaolule, et hageja pole alates eelmise aasta juunist üüri maksnud. Iseenesest on maksevõlgnevus mõjuv põhjus, mis annab üürileandjale õiguse öelda leping üles ka juhul, kui on käimas kohtumenetlus selle sama üürilepingu üle (VÕS § 327 lg 3 p 3). Nimetatud apellatsioonkaebuse väite alusel ei kuulu aga käesoleval juhul maakohtu otsus tühistamisele, kuna selle sätte kohaldamine eeldab, et üürileandja oleks sellel alusel lepingu ka üles öelnud. Ülesütlemisavalduses ülesütlemise aluse märkimine on VÕS § 325 lg 2 p 3 alusel koosmõjus VÕS § 325 lg-ga 5 eeldus, et ülesütlemine oleks kehtiv. Käesoleval juhul on vaidluse all kostjapoolne 25.02.2017.a ülesütlemisavaldus. Nimetatud avaldusest (tl 25) nähtub, et kostja ütles lepingu üles korraliselt. Avaldusest ei nähtu, et kostja oleks lepingu üles öelnud hageja maksevõlgnevuse tõttu. Seega ei saa kohus käesoleval juhul leida, et ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega on välistatud hageja maksevõlgnevuse tõttu. Apellatsioonkaebuses ega ka ülesütlemise avalduses ei ole kostja tuginenud teistele VÕS § 327 lg-s 3 nimetatud alustele. Seetõttu ei kuulu apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel maakohtu otsus tühistamisele. Kuivõrd käesoleva asja lahendamine sõltub sellest, mis alusele tugines kostja vaidlustatud ülesütlemisavalduses, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, kas hagejal maksevõlgnevus oli või mitte ning asjaolud seoses kostja hea usu põhimõtte vastase tegevusega. Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus asja lahendamisel ka hageja 07.09.2018.a esitatud väidetega seoses üüripinna valdusega ning seetõttu tuleb keelduda ka nimetatud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, ei tagasta kohus neid hagejale, vaid eemaldab need toimikust. 9. Ringkonnakohus saab menetleda apellatsioonkaebusest loobumist või hagi õigeksvõtmist üksnes apellandi poolt sellekohase avalduse laekumisega kohtule. Apellant ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule ühtegi menetlusdokumenti, mille alusel saaks kohus lugeda, et apellant on soovinud apellatsioonkaebusest loobuda või võtta hagi õigeks. Seega tuleb 4

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole konsultatsiooni ja hagi koostamise eest arvestatud ajakulu ülemäärane. Hagiavalduse mahtu ja sisu ning tõendite arvu arvestades on vajalik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi selle koostamiseks ja eelnevalt ka kliendiga konsulteerimiseks. Lisaks menetlusdokumendi kirjapanemisele on põhjendatud ka eelnev õiguslik analüüs ja kliendiga suhtlemine asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendite väljaselgitamiseks. Arvestades, et istung toimus asjas u kaks kuud pärast hagi esitamist, on põhjendatud ja vajalik ka selleks ettevalmistamine ning materjalide ülevaatamine, sh kostja vastusega tutvumine, et kliendi huvisid kohtus parimal viisil esindada. Seega on üks tund koos istungil osalemisele kulunud ajaga põhjendatud. 07.03.2018.a materjalidega tutvumine ja seisukoha esitamine kokku 30 min ulatuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul samuti ülemäärane, arvestades et sellega on hõlmatud nii maakohtu 28.02.2018.a ja 05.03.2018.a määrustega kui ka Riigikohtu otsusega tutvumine (kui uued materjalid) ning 08.03.2018.a seisukoha vormistamine. Tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kujunenud kohtupraktikale põhjendatud ja vajaliku tunnitasu määra osas ega ületa turuhinnale vastavat määra.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud, mis kuuluvad vastaspoolelt väljamõistmisele, menetlusosalise esindaja kulud. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulu võib olla ka otsene sõidukulu, nt autokütus (RKTKo 3-2-1-65-13, p 17). Käesoleval juhul soovibki hageja esindaja autokütuse hüvitamist kokku 202 km eest 21,62 eurot, mis on vähem kui Vabariigi Valitsuse 14.07.2006.a määruse nr 164 alusel hüvitamisele kuuluv 0,3 eurot kilomeetri kohta (millele on Riigikohus enda kohtupraktikas viidanud kui põhjendatud ja vajaliku kuluna). Seega on taotletud kütusekulu põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tuvastamist, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire lepingulise esindaja töö mahu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Ringkonnakohus nõustub, et hagihind on 1920 eurot, mis vastab lepingus kokkulepitud ühele aastale langevate kasutustasude kogusummale (

§ 128, s.o 160 eurot kuu × 12 kuud).

Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et ta oleks kehtivalt üürihinda tõstnud. Seetõttu on põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 225 eurot, mis vastab hagihinnale 1920 eurot ning mille hageja on riigile tasunud (tl 58). Seega ei kuulu maakohtu otsus tühistamisele ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas. 5

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohtu menetluskulude jaotus ei kuulu muutmisele, kuivõrd maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata. Lähtudes

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda, kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse esimeses astmes, määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ka apellatsiooniastmes. 07.09.2018.a esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonimenetluses kokku 3 tundi, sh 10 min apellatsioonkaebusega tutvumiseks, 50 min vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, 1 tund ja 15 min taotluste koostamiseks ja 45 min täiendava vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele.
2. Apellatsioonkaebusega tutvumine 10 min jooksul on põhjendatud, arvestades et lisaks kaebuse lugemisele kulub esindajal aega ka e-toimikusse sisselogimiseks ja dokumendi avamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud ka nimetatud kulu vähendada, olenemata apellatsioonkaebuse väikesest mahust. Apellandi 15.06.2018.a sisulised vastuväited kaebusele moodustavad üksnes kolm lühikest lõiku, mis käsitlevad menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamist (mille kulusid

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata).

Täiendavalt on menetlusdokumendis hageja esitanud argumentatsiooni taotlusele, millega palus ta apellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata, mis ei olnud õiguslikult põhjendatud, ja menetluskulude nimekirja, mille koostamise eest ei kuulu samuti lepingulise esindaja kulu väljamõistmisele Riigikohtu praktika alusel. Seega leiab ringkonnakohus, et 15.06.2018.a menetlusdokumendi koostamise eest on põhjendatud vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 30 min ulatuses arvestades esitatud menetluslikke avaldusi nii kaebusega mittenõustumise, kaebuse arusaamatuse kui ka istungi osas. Menetluskulude nimekirjas kajastatud 1 tund ja 15 min 30.08.2018.a taotluste koostamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, mis kuuluks teiselt poolelt väljamõistmisele. Tegemist oli mitmete edutute taotlustega, seejuures oli menetluskulude tagatise taotlus ka õigusliku aluseta (hageja ei saa seda taotleda). Ka teised taotlused (kohtujuristi taandamise taotlus, vastuväide kohtu tegevusele ja täiendava tähtaja määramise taotlus) olid hageja märgitud asjaoludel selgelt õiguslikult perspektiivitud ning seega ei ole tegemist põhjendatud ega vajalike kuludega, mida vastustaja pidi apellatsioonimenetluses kandma ja mis kuuluks teiselt poolelt väljamõistmisele. 07.09.2018.a täiendava vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud 20 min ulatuses, arvestades et sisuliselt vastab hageja apellatsioonkaebusele üksnes ühes lühikeses lõigus, kus on peamiselt esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis ei omanud asja lahendamisel tähtsust. Ülejäänud osas on esitatud üksnes menetluskulude nimekiri, mille eest ringkonnakohus vastavalt Riigikohtu praktikale hüvitist välja ei mõista. Teiselt poolelt ei kuulu käesoleva kohtuvaidlusega seonduvalt väljamõistmisele õigusabikulud, mis seonduvad üüri tõstmise teatega ja 15.10.2018.a e-kirjaga (15.10.2018.a ja 24.10.2018.a kuupäeva toimingud menetluskulude nimekirjas), kuivõrd need ei seondu käesoleva vaidluse esemega ning nende pinnalt koostatud vastustaja menetlusdokumendid ja avaldused seoses menetlusosalisele dokumentide kättetoimetamisega, vastaspoole trahvimisega ja apellatsioonkaebusest loobumisega on ebavajalikud. Käesoleval juhul lahendas kohus üksnes vaidlust, kas 25.02.2017.a üürilepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv või mitte. Seega ei oma tähendust ning vastustaja ei ole ka väitnud, et omaks asja sisulisel lahendamisel tähendust vastustajale edastatud apellandi uued teated seonduvalt pooltevahelise 6

§ 177lg 4 kohane viivis.

14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 7