Obsah (5)

§ 199§ 68§ 65§ 761§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3319 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zu

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka E Ki kinnipidamise aeg ning kohus mõistis E K lõplikuks karistuseks 3 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus 1 mõistis E K liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Kohus määras, et E K karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise või kinnipidamise aeg KrMS § 414 järgi. Kohtuotsus jõustus 16.05.

1. Viru Vangla esitas 24.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E Ki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades E K ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning seda, et E K on pannud alaealisena toime II astme kuriteo, toetab E K tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta E K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, E K ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav E K lubas kohtuistungil, et enam tema poolt rikkumisi ei tule. Ta kavatseb ennetähtaegse vabanemise korral õppima hakata ning esialgu kavatseb ta õpinguid jätkata xxxx. Ta on valmis ja nõus täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Pikemas perspektiivis on tal plaanis minna xxxx ema juurde. E K avaldab, et ta on teadlik ja saab aru, et katseaja jooksul ta kuhugi minna ei tohi. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab E K, et ta ei allunud korrapidajatele, sest vanglaametnikud teevad seda, mida nad tahavad ning teda ei kuulata, mistõttu on ta vihastanud ning rikkumised olidki käes. E K ei saa aga aru kümnest distsiplinaarkaristusest, mis määrati talle vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisele eest - ta ei saa aru, mida ta siis tegi. E K täpsustab, et vangivalvurid räägivad eesti keeles, kuid ta ei saa sellest aru ning räägib vaid vene keeles. Ennetähtaegse vabanemise korral ta narkootilisi aineid tarvitama ei hakka. Esialgu läheks ta elama vanaema juurde. E K tunnistab, et pani kuriteod toime katseajal. E K avaldab, et ta läks kuu aega pärast esimest kohtuistungit kohe vargile. Ta ei tea, mis talle arusaamatuks jäi. Kaitsja leiab, et E K võiks vabastada tingimisi enne tähtaega. E K on pannud süüteod toime väga noorelt, s.o 14-
2. aastaselt. Kaitsja tõdeb, et süüteod on toime pandud katseajal, kuid kaitsja loodab, et isik on teinud vangistuses viibitud aja jooksul endale järeldused ning enam isik kuritegusid toime ei pane. Distsiplinaarkaristusi on E K palju, kuid rikkumised ei ole olnud rasked (vargusi ja raskeid asju ei ole olnud). Kaitsja leiab, et nendest rikkumistest ei tohiks teha järeldusi, et isik vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. E K on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on saanud selle läbimise kohta ka tunnistuse. Vabaduses elab E K vanaema, kes tema eest hoolitseks. Vanaema on E K autoriteet, kes suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Kaitsja leiab, et õiguskuulekale teele aitaks isikut paremini suunata ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded ja muud kohustused, mitte vangistuse ära kandmine ning seejärel lihtsalt vabanemine. Kaitsja leiab, et E K tuleb anda võimalus peale 1/3 karistusajast ära kandmist tingimisi enne tähtaega vabaneda ning kaitsja hinnangul ei oleks vaja oodata ½ karistusajast ära kandmist, millega kaasneks nii ehk naa E K vangistusest vabastamine. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära E K ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2 E K kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest, mistõttu tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaja arvutamisel lähtuda

§ 761

lg 1 p-st 1 ja lg-st 2.

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 761

lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Maakohtu 30.04.2018 otsusega tunnistati E K süüdi

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ning

§ 68

lg 1 ja

§ 65

lg 2 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. E K asus karistust kandma 21.05.2018. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on E K karistusest ära kandnud vähem kui pool temale mõistetud karistusest, mistõttu ei kohaldu tema suhtes

§ 761

lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue.

§ 76

lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E K on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Vangla materjalidest nähtuvalt on E K vanaema nõus ta enda korterisse vastu võtma. Tunnustust väärib seegi, et E K on avaldanud kohtule valmisolekut asuda vabanemise korral õppima, sest õppima asumine aitaks kohtu hinnangul vähendada isikul tegevusetust. Samas, kui võtta arvesse kinnipeetava suhtumist hariduse omandamisse enne vangistust (probleemne õpilane, ei osalenud regulaarselt tundides) ning suhtumist õppimisse vanglas (vanglas käis koolis igavuse pärast, mitte hariduse omandamise eesmärgil), siis ei saa kohus olla veendunud, et isik oleks sel korral vabaduses hõivatud õppimisega. Kuivõrd isik on pannud kuritegusid toime grupis, siis võib isiku riskikäitumist vabaduses suurendada ka asjaolu, et E K tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kes omavad mõju tema käitumisele ja elustiilile. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. E K on vangistuses õppinud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning ta osales vestlustel sotsiaalsete oskuste arendamise teemal. Vaatamata eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et E K on 20 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla materjalidest nähtub, et E K on karistatud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise, võõra kõnekaardiga helistamise, ebaviisaka käitumise, uksesilma katmise, väljaspool kambrit söömise, kõrvatroppide omamise ning teistele kinnipeetavatele toiduainete andmise eest. Vangla on märkinud, et E K on pannud distsiplinaarrikkumisi toime tähelepanuvajadusest ning igavusest, mitte vanglasüsteemi vastu. Kuigi kõnealused distsiplinaarrikkumised ei pruugi olla rasked, leiab kohus, et korduvad distsiplinaarkaristused näitavad selgelt, et E K on endiselt probleeme reeglitest kinni pidamisega. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ei tekita kohtus veendumust, et E K suudaks katseajal alluda kriminaalhoolduse nõuetele ja hoiduda uutest kuritegudest. E K näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata tema noorele eale korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega määratud tingimuslik karistus ei osutunud piisavaks, et E K teadvustaks endale temale ette heidetavate tegude taunitavust, sest E K asus uuesti varguseid toime panema ning seda ajal, mil eelmisest kohtuotsusest ei olnud möödunud kahte kuudki. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses märgitud 3 riske, mis tulenevad isiku mõtlemisest ja käitumisest. E K ei pruugi oma iseloomust tulenevalt oma otsuseid läbi kaaluda ning ta võib käituda impulsiivselt. Kinnipeetav on väljendanud, et ta peab kuritegude sooritamist teatud tingimustel õigeks ning ta õigustab ennast ja enda käitumist. Tema probleemilahendusoskus on puudulik ning ta ei taha sihipäraselt probleemide lahendamisega tegeleda. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolud on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Tõsi, E K on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ning ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata rahuldavaks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus võiks E K vanglast vabastamise võimalust kaaluda üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus hinnates E K varasemat elukäiku ning eelkõige käitumist karistuse kandmise ajal, sellist järeldust teha veel ei saa. Kuna kinnipeetav ei suutnud isegi vanglas õiguskuulekalt käituda ning käitumisprobleemide tõttu vangistuses kohusetundlikult töötada, siis võib süüdimõistetu kriminaalhooldusnõuete täitmine vabaduses olla samuti probleemne ning heitlik ning kriminaalhooldus ei pruugi tagada, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Lisaks võib kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses mõjutada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu E K vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4