KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-2204 Haldusasi J.K.i kaebus Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.

§ 27

lg 2 p 1 kohaselt keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse võtmisest määrusega, kui nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse.

§ 50

p 1 kohaselt töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega, kui nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse. J.K. esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrusele nr 4-1/1787/18 vaide, mille Tööinspektsioon oma 23.10.2018 otsusega nr 1.4-1/1849-2 tagastas. J.K. esitas ka nimetatud otsusele vaide Sotsiaalministeeriumile, mille Sotsiaalministeerium oma 25.10.2018 otsusega tagastas. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus märgib esmalt, et Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrus nr 41/1787/18, millega otsustati keelduda avaldaja J.K.i töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest vastaspool AS Kodu Grupp (pankrotis) vastu ei ole vaidlustatav halduskohtus. Põhiseaduse § 29 sätestab, et töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Töölepingu seadusest tulenevalt võivad töötaja ja tööandja töövaidluse lahendamiseks pöörduda kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluse lahendamise seadus (

) § 1 sätestab, et käesolev seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda.

§ 4

lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjon (edaspidi ka komisjon) on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Tegemist on eriseaduse alusel loodud kohtuväliselt töövaidlusi lahendava organiga, kelle tegevus on reguleeritud töövaidluse lahendamise seadusega. Sellest tulenevalt tuleb juhinduda Töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamisel töövaidluse lahendamise seadusest, mitte aga haldusmenetluse seadusest, nagu märgib kaebaja.

§ 27

, mis reguleerib avalduse menetlusse võtmise otsustamist sh selle menetlusse võtmisest keeldumist ei näe ette võimalust esitada vaiet ega kaebust (halduskohtule) määrusele, millega avaldust menetlusse ei võeta. Eeltoodud seisukohta, et antud juhul ei saa kohaldada haldusmenetluse seadusest tulenevat vaidemenetluse korda ega teisi haldusmenetluse seaduse sätteid, toetab selgelt ka töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu seletuskirja p 2.1 märgitu, kus on sedastatud järgmist: „Eelnõuga luuakse töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamiseks ühtne ja terviklik menetlusnormistik. Õigusloome ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on menetlusnormide täpsustamisel ja koostamisel eeskuju võetud TsMS-i põhimõtetest ja regulatsioonist, lähtuvalt asjaolust, et TsMS-i sätted reguleerivad eraõiguslike vaidluste menetlemist. Selliselt on eelnõuga reguleeritud ja täpsustatud menetluse alustamine ja lõpetamine ning tõendite esitamine töövaidluskomisjonis. Seega ei ole töövaidluskomisjonis töövaidluse kui eraõigusliku vaidluse menetlemisel kohaldatav HMS. Menetlus töövaidluskomisjonis on ja peab ka edaspidi olema tsiviilkohtumenetlusega võrreldes lihtsustatum.“ https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d-aaeb2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus

1. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus vaidlustamaks halduskohtus tühistamisnõudega Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrust nr 4-1/1787/18 ja kohustamaks töövaidluskomisjoni võtta menetlusse J.K.i 17.09.018 avaldus kuivõrd tegemist ei ole haldusorgani otsusega (haldusakti või toiminguga), mis oleks halduskohtus vaidlustav. Juhinduda tuleb eriseadusest ehk töövaidluse lahendamise seadusest, 2 mis vastava määruse vaidlustamist ette ei näe. Seega tuleb kaebus selles osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kui kaebaja Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustu, siis tuleb tal pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse. Kaebajal tuleb seejuures arvestada, et kohtusse saab kaebaja pöörduda põhinõudega ehk nõudega AS Kodu Grupp (pankrotis) vastu, mitte aga vaidlustada Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrust.
2. Teiseks on kaebaja vaidlustanud Tööinspektsiooni 23.10.2018 vaide tagastamise otsuse nr 1.4-1/1849-2 ja Sotsiaalministeeriumi 25.10.2018 vaide tagastamise otsuse, paludes viidatud otsused tühistada. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada antud juhul vaide esemeks olevat otsust (vt käesoleva määruse p 2.1), siis ei ole põhjendatud lubada kaebuse esitajal vaidlustada selle suhtes tehtud vaideotsuseid, kuivõrd iseseisvalt, sõltumata vaide esemest, need kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Ka kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumi tehtud vaideotsused rikuvad tema õigusi vaide esemest sõltumata. Järelikult tuleb ka selles osas kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3