Obsah (8)

§ 163§ 657§ 654§ 651§ 456§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Apellatsioonkaebus

1. 09.05.2018 apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles tema elatisevõlgnevuse nõue jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja palub uue otsusega hagi vastavas osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmisel tugineb kohus sellele, et hageja vaatamata kohtu selgitustele ei selgitanud ega tõendanud, mida ta tegi miinimummääras elatise saamiseks. Hageja on 10.11.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub vabatahtlikult elatist miinimummääras, kuid kostja ei pidanud kokkuleppest kinni. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud pidevalt kostja poole telefoni teel, mitte vähem kui kord kuus, kuid vaatamata nõudmistele ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on hageja täitnud kohtu nõude. Hageja viitas kõnealusele menetlusdokumendile ka 13.04.2018 istungil ning selgitas, et ei saa telefonikõnesid tõendada. Kohus on jätnud nii 10.11.2017 menetlusdokumendi kui istungil antud selgitused tähelepanuta.
3. Kohus leidis, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja tasus hagejale perioodil oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 elatist kokku 1200 eurot. Kohus on jätnud arvestamata, et hageja on antud summaga arvestanud võlgnevuse arvutamisel. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja esitatud tõendi, mille kohaselt on kostja kandnud enda arvele hageja arvelt raha perioodil 01.02.2017–26.10.2017 kokku 1260.50 eurot.
4. Kohus on jõudnud valele järeldusele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja pakkus kompromissina elatisevõlgnevuse tasumist graafiku alusel. Kompromiss jäi sõlmimata kostja mittenõustumise tõttu. Samuti jättis kohus arvestamata kostja sissetuleku suuruse (1300 eurot kuus) ning asjaolu, et kostjal on vara, mida ta saab realiseerida ja täita ülalpidamiskohustust.
5. Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega. Kohtul tulnuks arvestada sellega, et hagi oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljamõistmiseks nii edasi- kui tagasiulatuvalt, samuti sellega, et hagejaks on alaealine laps, kel sageli puudub endal vara, mille arvelt menetluskulusid kanda. Seega ei ole õiglane jätta nimetatud nõude rahuldamise puhul menetluskulusid hageja kanda. Isegi, kui tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata jätmine oli õigustatud, oleks kohus pidanud jaotama kulud teisiti. Kohus on jätnud arvestamata, et hageja seaduslik esindaja püüdis kohtuväliselt jõuda kostjaga elatise tasumise osas kokkuleppele, kuid tulemusteta. Seega oleks kohus pidanud lähtuma

§ 163

lõikest 2, kuid kohus ei põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks nimetatud sätte alusel kulusid jaotada. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 8
2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt asja menetlemisel menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 657lõike 1 punkt 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (

§ 654lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. 29.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise osas ja milles kohus jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

§ 456lõike 1 alusel jõustunud.

1. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus võttis hagi esitamisest tagasiulatuva elatisevõlgnevuse menetlemisel kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja PKS § 108 arvesse, et kostja oli sel perioodil mingis osas elatist tasunud ning et hageja ei suutnud tõendada, et ta oleks nõudnud tasumist suuremas ulatuses. Olukorras, kus on tõendatud, et kostja mingis osas elatist tasus ja hageja ei pidanud vajalikuks pöörduda pikema aja jooksul (käesolevas asjas perioodil suvest 2016 kuni oktoobrini 2017) elatisenõudega kohtu poole, saab eluliselt järeldada, et hageja ülalpidamine pidi olema sel perioodil tagatud, mistõttu ei täida tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine seadusest tulenevat eesmärki. Kostja ei tunnistanud hageja väidetud suulist kokkulepet elatise tasumiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja tunnistas suulist kokkulepet tasumiseks vastavalt võimalustele. Kostja vastuväide on ka eluliselt usutav, kuna hageja ei ole vaidlustanud isa väidet, et ajal mil ta elas isa juures Eestis (2009-2016), oli vanemate vahel kokkulepe, et isa ei pöördu elatise nõudega kohtu poole, vaid kasvatab last vastavalt võimalustele ning et ema ei tasunud elatist regulaarselt seaduses sätestatud miinimummääras. Võimalik vaidlus kostja poolt hageja arvelt endale ülekantud rahasummade üle väljub käesoleva tsiviilasja piiridest, mistõttu jättis maakohus selle asjaolu asjakohaselt otsuses käsitlemata.
2. Kolleegium ei nõustu ka kaebuse väidetega maakohtu poolt menetluskulude ebaõige jaotamise kohta. Maakohus jaotas kulud hagi osalise rahuldamise tõttu

§ 163lõike 1 alusel, jättes kummagi poole kulud tema enda kanda.

Kolleegium nõustub maakohtuga. Menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluspiire. Käesolevas asjas seda maakohtule ette heita ei saa. Hageja temaga kooselava vanema kaudu pidi nõude esitamisel arvestama, et selle menetlemine toimub hagimenetluses, mille puhul menetluskulude jaotusele võrreldes muude nõuete hagimenetlusega

erandeid ette ei näe. Kaebaja poolt viidatud

§ 163

lõige 2 võib kuuluda menetluskulude jaotamisel kohaldamisele juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Seega käesolevas asjas oleks maakohtul olnud alust nimetatud sätte kohaldamist kaaluda, kui hageja oleks pakkunud kohtumenetluse jooksul kostjale kompromissina võimalust, et kostja tasuks alates hagi esitamisest elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ja hageja loobub sel juhul tagasiulatuva elatise nõudest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et sellise ettepaneku kompromissiks tegi maakohtus hoopis kostja (t lk 83 pöördel), kuid hageja sellega ei nõustunud (t lk 96). 9 32. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

33.

§ 174

lõike 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellandile hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on vastustaja kuluks lepingulise esindaja tasu kaebusele vastuse koostamise eest kokku 2,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot (kokku 200 eurot), millele käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohus on seisukohal, et esindaja tasu on

§ 175lõike 1 mõttes vajalik ja põhjendatud ½, s.o 100 euro, ulatuses.

Nimelt nähtub kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast, et vastuse koostamisele hagile kulutas esindaja samuti 2,5 tundi (t lk 83 pöördel). Arvestades apellatsioonkaebuse oluliselt väiksemat mahtu võrreldes hagiavaldusega ning asjaolu, et kaebuses hageja vaid sisuliselt kordas juba maakohtus esiletoodud väiteid seonduvalt tagasiulatuva elatise nõudega, ei olnud lepingulisel esindajal mõistlik kulutada kaebusele vastamiseks, millele pidi eelnema ka kaebusega tutvumine, enam kui 1 tund 15min. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/