1-18-4582 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-4582 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaj

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 203 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Jevgeni Nurtdinov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi apellatsioon Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jevgeni Nurtdinov süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuuks.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.

novembri 2017. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 8 kuu 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust. J. Nurtdinov tunnistati süüdi (vargused enne eelmist kohtuotsust)

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuuks,

§ 203

lg 1 järgi vangistusega 1 aastaks 6 kuuks ja

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 4 kuuks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 vangistus 1 aastaks 6 kuuks.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastaks 2 kuuks 23 päevaks. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati

1. märts
3. J. Nurtdinov tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani taas ajavahemikul
4. juunist 2017 kuni
5. märtsini 2018 Tallinnas Lasnamäel toime 5 vargust. Lisaks sellele tunnistati J. Nurtdinov süüdi süütamises ja kehavigstuse tekitamisega ähvardamises.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Nurtdinov, kes vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud vangistuse osas. Leiab, et mõistetud vangistuse tähtaeg on liiga pikk. Nii pikki vangistusi mõistetakse tapjatele, mitte varastele. Arvab, et talle on mõistetud ebaseaduslik karistus. Palub asendada talle mõistetud vangistus Eesti Vabariigist väljasaatmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
10. Praeguse asja materjalidest nähtub, et
11. septembril 2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör NataljaVester, süüdistatav J. Nurtdinov ja tema kaitsja Argo Küünemäe kokkuleppe (3 kd tl 103-105), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult mõista J. Nurtdinovile lõplikuks liitkaristuseks

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 4 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, millest lugeda kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrata

1. märts
2. J. Nurtdinov on oma allkirjaga kinnitanud, et ta kohtusse kokkuleppe arutamise juurde kaitsjat ei soovi (3 kd tl 106). Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.
3. septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Nurtdinov on kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (3 kd tl 111-112). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Nurtdinov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud vastavalt kokkuleppes märgitule (3 kd tl 113-115).
4. Apellatsioonis ei nõustu J. Nurtdinov maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
5. novembri
6. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
7. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. 2