← Eesti

2-17-19019/71

Obsah (7)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 174

2-17-19019 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19019 Tsiviilasi I Ki hagi Pro Power OÜ vas

§ 661lg 4). ASJAOLUD 1

(3)2-17-19019 Viru Maakohtu menetluses on I Ki hagi Pro Power OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise maksmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles TLS § 86 alusel. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning kolme kuu ulatuses hüvitist, kusjuures ühe kuu töötasu summaks on 470 eurot. Kohtuistungil, mis toimus 14.detsembril 2018 jõudsid osapooled kokkuleppele ning paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasjas menetluse. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 järgi. Nimetatud sätte kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled paluvad lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 79 alusel alates 29.09.2017.a. Kostja tasub kompromissi sõlmimisega hagejale hüvitist 200 eurot 5 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Pooled paluvad lühendada edasikaebe tähtaega 3 (kolmele) päevale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 2

(3)2-17-19019 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus tuleb määrata vastavalt poolte kompromissile. Hagejale anti riigiõigusabi kohustuseta riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitada Viru Maakohtu

  1. augusti
  2. a määrusega. Viru Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrusega lõpetati I. Kile riigi õigusabi andmine, määrati riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 180 eurot ning et riigi õigusabi tasu ei kuulu hüvitamisele riigi õigusabi saanud isiku poolt. Seega jätab kohus I Ki riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku summas 180 € riigi kanda. Määruskaebuse esitamine

§ 661

lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) päevale. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.