← Eesti

2-17-130757/12

Obsah (5)§ 316§ 3401§ 425§ 426§ 168

2-17-130757 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-130757 Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Korteriühistu xxx hagi G G, P P ja A P vast

)

§ 316

lg 7 kohaselt kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt tõlke esitamist. Kohus andis 30.10.2018 hageja esindajale tähtaja

§ 3401lg 1 alusel vajalike dokumentide itaalia keelsete tõlgete esitamiseks.

Toimiku materjalidest nähtub, et kohus andis hageja esindajale juba 09.03.2018 määruses tähtaja hagiavalduse ja kõigi lisade itaalia keelsete tõlgete esitamiseks (I kd, tl 7, 8). Hageja esindaja palus 25.03.2018 pikendada tõlgete esitamise tähtaega kuni 10.04.2018 (I kd, tl 173), kuid tõlkeid ei esitanud. Hageja esindajale määrati teistkordselt tähtaeg 21 päeva puuduste kõrvaldamiseks, so, itaalia keelsete tõlgete esitamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 22.11.2018.

§ 3401

lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata (

§ 3401lg 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (edaspidi Määrus) art 8 kohaselt peavad kättetoimetatavad dokumendid olema tõlgitud adressaatliikmesriigi ametlikku keelde millest ka kostja aru saab, või keelde millest adressaat aru saab. Seega on objektiivseks kriteeriumiks adressaatliikmesriigi ametlik keel ja subjektiivseks kriteeriumiks mõne teise liikmesriigi keele oskus adressaadi puhul. Kui edastatavad dokumendid ei ole tõlgitud kostjale arusaadavasse keelde, on kostjal õigus keelduda dokumendi vastuvõtmisest ja sellisest õigusest tuleb kostjat teavitada (Määruse art. 8 p 1). Määruse art. 5 (dokumentide tõlkimine) p 2 kohaselt kannab taotluse esitaja kõik tõlkekulud enne dokumendi edastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilisema otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta. Kohtul puuduvad põhjendatud andmed selle kohta, et kostjad valdaksid peale adressaatliikmesriigi keele (itaalia) muud keelt. Kuna hageja määratud tähtaja jooksul dokumente vajalikku keelde ei tõlkinud, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 3401lg 2 alusel.

Ilma tõlgeteta ei ole kohtul võimalik kostjatele dokumente kätte toimetada ja mõistliku aja jooksul asja lahendada. Lähtuvalt

§ 425lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. 2 2-17-130757

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hagejal on võimalik ette valmistada nõuetele vastav hagiavaldus koos tõlgetega ja uuesti pöörduda kohtusse kostjate vastu samas vaidluses. Kohus märgib, et hagejal on võimalik esitada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

  1. detsembri
  2. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm. Menetluskulud Vastavalt

§ 168lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.