← Eesti

2-17-9018/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9018 Tsiviilasi M.I. hagi M.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. oktoober 2018 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.K. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): M.I. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.K., lepinguline esindaja Laureana Telk RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata põlvnemise tuvastamise vaidlustamise osas.
  5. Jätta muutmata Tartu Maakohtu
  6. aprilli 2018 otsus põlvnemise tuvastamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti osas, milles jõustunud kohtuotsus tuleb edastada Viljandi Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele (maakohtu otsuse resolutsiooni p 12).
  7. Tartu Maakohtu
  8. aprilli 2018 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis M.I. hagi M.K. vastu rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8).
  9. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-9018 menetlus elatise ja menetluskulude osas ning kinnitada M.I. ja M.K. vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised: 4.1 M.K. tasub elatist M.I. ülalpidamiseks 115 eurot kuus alates M.I. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  10. detsembrini 2024).
  11. aprillist 2018 kuni 4.2 Elatis makstakse etteulatuvalt iga kuu
  12. kuupäevaks M.K. arveldusarvele nr XXX. 4.3 Menetluskulud maakohtus 273 eurot (ekspertiisitasu 171 eurot ja õigusabikulud 102 eurot) jäävad M.K. kanda. 4.4 Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
  13. Tühistada Tartu Maakohtu
  14. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus osaliselt rahuldas M.I. hagi M.K. vastu elatise väljamõistmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3-6), samuti menetluskulude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 9-11).
  15. Lugeda Tartu Maakohtu
  16. aprilli 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „6.
  17. Rahuldada M.I. hagi M.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks. 6.
  18. Tuvastada, et M.I. (isikukood XXX) põlvneb M.K. st (K, isikukood XXXX). 6.
  19. Jätta tagasiulatuv elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (09.06.2017 – 01.04.2018) rahuldamata. 6.
  20. Jätta rahuldamata kahju hüvitise nõue tasumata elatise eest perioodil 09.06.2016 – 08.06.
  21. 6.
  22. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele ning edastada jõustumisel Viljandi Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.“ Edasikaebamise kord Kohtuotsuse p-de 1, 2, 6.1 ja 6.2 peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kompromissi kinnitamise (kohtuotsuse p 4) peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 3 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  23. M.I. (hageja) esitas
  24. juunil 2017 Tartu Maakohtule hagi M.K. (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt elas hageja ema koos kostjaga kaheksa aastat, seal ajal sündis kaks last (üks neist hageja). Hageja vanemad abiellusid vanglas. Praeguseks on nad lahutatud. Hageja elab koos emaga. Kostja (hageja isa) ei ole viimased kaheksa aastat hageja 2 kasvatamises osalenud. Hagejaga seotud kulud on kandnud vaid tema ema. Seoses hageja erivajadustega on kulud suurenenud. Hageja ema õpib Tartu Kutsehariduskeskuses ja hetkel ei tööta, tema sissetulekuks on erinevad toetused. Ülalpidamisel on veel üks laps. Hageja soovis isaduse tuvastamist. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja elatis miimummääras alates
  25. juunist
  27. Kostja vaidles hagile vastu. Enamuse aja oma elust on kostja viibinud vanglas. Hageja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud kostja ja hageja ema abielu jooksul, kui kostja kandis karistust vanglas. Kostja töötab kojamehena XXX OÜ-s, tema sissetulekuks on töötasu 95 eurot ja invaliidsuspension 89 eurot 79 senti. MAAKOHTU LAHEND
  28. Tartu Maakohus
  29. aprilli 2018 otsusega rahuldas põlvnemise tuvastamise nõude ja tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Elatise nõude rahuldas maakohus osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates
  30. aprillist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja kontole iga kalendrikuu eest ette (s.o iga järgmise kuu elatise hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval). Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni (s.o alates
  31. juunist 2017 kuni
  32. aprillini 2018) ja kahju hüvitamise nõude tasumata elatise eest perioodil
  33. juunist 2016 kuni
  34. juunini
  35. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 273 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt tõendab hageja põlvnemist kostjast ekspertiisiakt. Kostja tunnistas kohtuistungil, et tal oli hageja emaga suhe, nad olid ka abielus. Maakohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Kostja on kohtule avaldanud, et ta töötab kojamehena XX OÜ-s ning et tema sissetulekuks kuus on töötasu 95 eurot ja invaliidsuspension 89 eurot 79 senti. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit sissetulekute ega töövõimetuse kohta, vaid on asunud kohtuistungil seisukohale, et ta ei pea midagi tõendama. Maakohus ei saa neid väiteid arvesse võtta. Seega on põhjendatud rahuldada hageja nõue elatise väljamõistmiseks. Maakohtu hinnangul asetaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja keerulisse majanduslikku olukorda. Kostja ei saa vastutada olukorra eest, kus hageja ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet kohtusse ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist ka tagantjärgi. Seega tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi
  36. juuni 2017 kuni
  37. aprillini 2018 eest. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise üldjuhul välja alates hagi esitamisest, erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest (vt Riigikohtu
  38. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-14, p 11). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 273 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  39. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 3 Kostja palub panna paika lapsega kohtumiste aeg ja suhtlemise kord. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks ta peab kandma ja kinni maksma hageja ema esindaja kantud menetluskulud 273 eurot. Kui hageja ema leidis võimaluse palgata endale lepingulise esindaja, peab ta ise selle eest maksma. Maakohus tuvastas kostja isaduse, kuid selle saab kahtluse alla seada. Asi peaks olema konkreetne, kas jah või ei. Kuna praegusel juhul tuvastati isadust, siis peaksid ekspertiisikulud olema 114 eurot, mitte 171 eurot. Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/18/012150 määrati kostjale osaline töövõime. Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/18/014801 määrati kostjale töövõimetoetus (ca 200 eurot kuus). Lisaks sellele käib kostja osalise tööajaga tööl ja tema töötasu on 95 eurot kuus. Täitmisel on veel kaks elatisraha nõuet. Kostjal ei ole raha, et maksta kõigile lastele 250 eurot kuus.
  40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  41. Ringkonnakohus leiab, et põlvnemise tuvastamise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Elatise ja menetluskulude osas on pooled jõudnud kompromissini, mida ringkonnakohus kinnitab. Vastavas osas lõpetab ringkonnakohus menetluse.
  42. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas (tuvastas, et hageja põlvneb kostjast ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates
  43. aprillist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni). Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ei ole otsust vaidlustatud. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
  44. Esmalt analüüsib ringkonnakohus põlvnemise tuvastamise nõuet. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast. Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et ta on olnud suhtes hageja emaga ja nad on olnud ka abielus (tl 85 pöördel). Ekspertiisiakti (tl 83) kohaselt on hageja ja kostja DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks 2,6 ⸱
  45. Kostja saab 99,99999996% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et isaduse tuvastamise ekspertiisi lõpptulemus võib olla kas välistus (uuritud mees ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa) või kinnitus (uuritud mees saab olla uuritud lapse bioloogiline isa). Kinnituse korral väljendatakse arvutused isaduse indeksina ja isaduse tõenäosusega. Isaduse tõenäosus ei saa olla 100%.
  46. Ringkonnakohtu
  47. oktoobri 2018 kohtuistungil sõlmisid pooled elatise ja menetluskulude osas kompromissi, palusid ringkonnakohtul kompromiss kinnitada ja vastavas osas tsiviilasja menetlus lõpetada. 4 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel elatise ja menetluskulude osas sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja vastavas osas tsiviilasja nr 2-17-9018 menetlus lõpetada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohtuistungil on ringkonnakohus menetlusosalistele kohtuliku kompromissi kinnitamise tagajärgi selgitanud.
  48. Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 431 lg 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles maakohus osaliselt rahuldas hageja hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude osas. Vastavas osas tuleb asja menetlus TsMS § 431 lg 1 alusel lõpetada.
  49. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud maakohtus 273 eurot (ekspertiisitasu 171 eurot ja õigusabikulud 102 eurot) jäävad kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
  50. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 668 lg 1 ja § 670 lg 1 alusel on kohtuotsuse p-de 1, 2, 6.1 ja 6.2 peale võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kuna pooled leppisid kokku kompromissi kinnitamise peale kaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani (TsMS § 661 lg-le 4), siis kompromissi kinnitamise (kohtuotsuse p 4) peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 3 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.