Obsah (6)

§ 1060§ 132§ 1056§ 127§ 1057§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-10

§ 1060sätestab, et loomapidaja vastutab looma tekitatud kahju eest.

Tegemist on riskivastutuse erikoosseisuga. 2 Asja kahjustamise korral on kannatanul

§ 132

lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Tõendamata on kostja väited, et hageja rikkus liiklusseaduse nõudeid ja koerale otsasõit toimus teepervel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja sõiduki vigastused seotud kostja koerale otsasõiduga. Tegemist oli väikese toakoeraga, kes kaalus umbes 8 kg. Koer on nüüdseks surnud; 2) ei tulnud hageja oma sõiduki juhtimisega toime ja sõiduk sattus teepervele, kus jäi selle esiratta alla kostja koer. Tee oli libe. Õnnetus juhtus lasteaia vastas, kus kehtis liiklusmärk nr 173a ehk „lapsed“. Hageja valis vale sõidukiiruse, mis ei vastanud libedale teele ja pimedusele; 3) on toimikus olev politseipatrulli arvamus tehtud hageja sõnade järgi ja vasta fotodelt nähtuvale. Fotodelt ei ole näha turvapatju ega muid vigastusi; Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja põhjusliku seose tõendamiseks ning määras kostjale (apellandile) tähtaja asjatundja arvamuse osas seisukoha esitamiseks. Apellant avaldas 29.08.2018 seisukoha, mille kohaselt ei oma hageja ringkonnakohtus esitatud eksperdiarvamus tähendust, kuna hageja viis eksperdi segadusse eksperdile esitatud küsimusega. Eksperdiarvamus tuleks jätta tähelepanuta. Hageja küsis eksperdilt, kas on võimalik, et kokkupõrkel koeraga aktiveerub jalakäijate kokkupõrke kaitse. Küsimus on ebaõige, kuna tsiviilasjas ei ole tuvastatud kokkupõrget. Väikese koera tagumised jalad jäid sõiduki esirataste alla. Eksperti ei ole hoiatatud vastatavalt TsMS § 303 lg 5 nõuetele.
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) tõendavad politsei tehtud fotod sündmuskohal, et kahju tekkis just selle liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja tõendas kahju suurust OÜ Inchape Motors Estonia hinnapakkumisega; 2) vastutab kostja looma tekitatud kahju eest

§ 1060

alusel; 3) on tõendamata kostja väited, et hageja rikkus liiklusseaduse nõudeid ja sõitis koerale otsa teepervel; Vastustaja märkis täiendavalt, et põhjuslikku seost tõendab tema (hageja) poolt

1. augustil 2018 ringkonnakohtule esitatud eksperdi arvamus nr 802/
2. Ekspert leidis kokkuvõttes, et lähtuvalt eksperdile esitatud andmetest, sõiduki ülevaatuse tulemustest ja eksperdi kogutud andmetest on tõenäoline, et kapotihingedesse integreeritud jalakäijate kokkupõrkekaitsesüsteem aktiveerus kokkupõrkel koeraga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
5. Loomapidaja vastutus

§ 1060

alusel on riskivastutus.

§ 1056

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et

§ 1060

alusel järgneb loomapidaja riskivastutus üksnes juhul, kui

§ 1056

lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Koerast lähtuv iseloomulik risk on hammustamise 3 kõrval ka koera teele jooksmine, kuna ka see väljendab looma ettearvamatut käitumist. Kuna koer jooksis teele ja jäi sõiduki ette, realiseerus koerast kui suurema ohu allikast tulenev iseloomulik risk. Puudub vaidlus, et kostja pidas riski realiseerumisel looma, sest koer oli kostja oma ja tema valduses. 8. Maakohus jättis tähelepanuta, et

§ 1060

sätestatud vastutuse tekkimiseks peab

§ 1056

lg 1 ja

§ 127

lg 4 kohaselt olema tuvastatud põhjuslik seos suurema ohu allikale ehk koerale iseloomuliku riski realiseerumise ja sõidukile tekkinud kahju vahel.

§ 1060

kohaldamisel ei ole vaja tuvastada loomapidaja tegu, vaid sündmust, millega iseloomulik risk realiseerus ja seejärel küsida, kas kahjulik tagajärg poleks ilma selleta saabunud või olemas olnud. Näiteks puudub põhjuslik seos juhul, kui sõiduki vigastused olid olemas enne kokkupõrget teelejooksnud koeraga (riski realiseerumist). Maakohus viis ka eelmenetluse läbi ebapiisavalt ning rikkus kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 329 lg 3, TsMS § 351). Maakohus ei selgitanud hagejale, et kahju hüvitamiseks on vajalik muu hulgas tõendada põhjuslik seos koerale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse tõendada põhjusliku seose olemasolu.

1. Hageja esitas põhjusliku seose tõendamiseks eksperdi arvamuse (tl 104-109), kus hageja ise esitas eksperdile järgmise küsimuse: ”Kas kokkupõrkel koeraga on võimalik, et aktiveerub jalakäijate kokkupõrkekaitse?”. Ringkonnakohus hindab seda dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1). Esitatud arvamusest nähtub, et arvamuse koostaja on autotranspordi mehhaanikainsener ja tal on teadusmagistri kraad. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudub vajadus kahelda arvamuse koostaja erialases pädevuses. Sõiduk vaadati üle
2. juulil
3. Ebaõige on kostja väide, et hageja esitatud tõendit põhjusliku seose tõendamiseks ei saa arvestada, kuna eksperti ei ole hoiatatud. Tegu ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 293 lg 1 mõttes ja eksperti ei pea hoiatama TsMS § 303 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus hindab arvamust dokumentaalse tõendina.
4. Ekspert leidis lõppjäreldustes, et on tõenäoline, et sõiduki kapotihingedesse integreeritud jalakäijate kokkupõrkesüsteem aktiveerus kokkupõrkel koeraga (tl 109 pöördel). Eksperdi lisatud joonise kohaselt asuvad löögiandurid madalal auto esiosas (vt tl 105 pöördel). Anduritelt saadud signaali tulemusena avanevad kapotil asuvad püropadrunid ja kapoti ülespoole tõusmine aitab vältida jalakäija vigastusi. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Kostja ei ole tõendanud koera suurust, eelkõige tema kõrgust maapinnast. Selle asjaolu tõendamiskoormis oli TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostjal, kuna tegu on tema vastuväitega. Ainuüksi koera kaalust ei saa järeldada tema täpseid mõõtmeid ja asjaolu, et koer löögiandurini ei ulatunud. Maakohus tuvastas kahju olemasolu nõuetekohaselt ja ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi.
5. Ringkonnakohus selgitab, et kostja vastutab loomapidajana

§ 1060

alusel vaatamata sellele, et hageja oli talle kahju tekitamise ajal mootorsõiduki valdajana ise suurema ohu allika valitseja

§ 1057mõttes.

Suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutus ehk riskivastutus (

§-d 1056-1060) kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale. Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena

§ 139lg-te 1 ja 2 järgi.

12.

§ 139

lg 1 kohaselt vähendatakse juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eelkõige tuleb liiklusõnnetuse puhul arvesse võtta ka kahjustatud isiku enda liiklusvahendist tulenevat 4 tavapärast liiklusriski. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 (p 12) märkinud, et niisuguste asjaolude esiletoomise korral, mille kohaselt kahju tekkimise põhjustas osaliselt kahjustatud isiku enda tegevus, tuleb kohtul vähendada kahjuhüvitist kostja taotlusest sõltumata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kahju tekkimine osaliselt tingitud hageja enda tegevusest, kuivõrd ta osales

1. novembril 2017.a toimunud liiklusõnnetuses suurema ohu allika – sõiduauto – valdajana. See tähendab, et vaatamata tekkinud kahju suuruse tõendatusele jääb kahju osaliselt kahjustatud isiku enda kanda, kuna temast endast sõltuvad asjaolud (mootorsõiduki kasutamine) lõid eeldused ja tõenäosuse kahju tekkimiseks.
2. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt kummalegi poolele langevast riski intensiivsusest tuleb tekkinud kahju jätta 50 % ulatuses hageja enda kanda. Ringkonnakohtu arvates tuleb tõenäosust, et mootorsõiduki ja looma kokkupõrkel tekib kahju loomale, pidada sõidukil kahju tekkimise tõenäosusega vähemalt võrdseks. Vastavalt maakohtu poolt tuvastatule oli hageja kahju suurus 2823 eurot, mis tuleb ringkonnakohtu arvates võtta hageja avaldatud kahjusumma aluseks ka

§ 139lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel.

Sellest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele 1411,5 eurot. 14. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tulemusena rahuldatakse hagi 50 % ulatuses, siis jätab ringkonnakohus ka apellatsiooniastmes kostja kantud riigilõivu kulu ja hageja asjatundjaarvamuse kulu poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi