) § 96 lg 1,
lg 1,
Maksuhaldur leiab, et vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning vastutusotsuses kirjeldatud asjaolud ja järeldused on veenvad, et kaebaja on OÜ Väike Karu juhatuse liikmena tahtlikult esitanud maksudeklaratsioonis valeandmeid. Vastustaja poolt märgitu kohaselt on maksuvõlg olemas ning täidetud on ka eeldused maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning lisab, et mis puudutab kaebaja väidet maksuvõla tasumise ajatamiseks, et sellise taotluse lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Vastustaja taotleb jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kaevatav vastutusotsus on seaduslik, põhjendatud, õiguspärane ja motiveeritud ning antud välja selleks pädeva haldusorgani poolt õiguslikul alusel ning selle tühistamiseks puudub alus. 2.Käesoleval juhul vaidlustab Marko Silm 30.10.2017 vastutusotsust nr 13-7/00772-9, millega on maksuhaldur kohustanud Marko Silma tasuma solidaarselt OÜ Väike Karu maksuvõla summas 104 873,40 eurot. Kohus märgib vahemärkusena, et maksuvõla summa on märgitud vastutusotsuse preambulas 104 783,40 eurot ning vastutusotsuse resolutiivosas 104 873,40 eurot. Kohus eeldab, et maksuhaldur summade sissenõudmisel lähtub õigesti tasumisele määratud maksudest ja nendelt arvutatud intressidest ning kuna selles osas vaidlust ei ole, ei pööra kohus sellele enam tähelepanu. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel on kaebaja ainuisikuliselt juhtinud OÜ Väike Karu majandustegevust ja tal oli juurdepääs OÜ Väike Karu dokumentidele ning tal olid volitused esitada maksudeklaratsioone ja kaebaja omas ligipääsu maksuhalduri e-keskkonda. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Väike Karu pangakontolt on sularaha välja võtnud ja sularaha pangakontole pannud kaebaja. Äriühingu pangakaardid on kaebaja käes. Maksuhaldur märgib, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühingust välja viidud sularaha 55 000 eurot ning kaebaja oli teadlik, et äriühingul tuleb täita maksukohustus. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja on viinud äriühingust välja rahalisi vahendeid teadlikult, teades selle tagajärgi, et seeläbi jäävad täitmata OÜ Väike Karu maksukohustused. 3.Asja materjalide kohaselt on vastutusotsuse tegemisel lähtunud maksuhaldur maksukorralduse seaduse (
) § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1.
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest 3 solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.
§-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. 4.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud, millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud ( üldkogu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunktid e–j). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05 (p 12), 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 (p 11) ja 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13 (p 10)) tuleneb
lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. 5.Eelpool viidatud praktika kohaselt on juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise üheks eelduseks maksuvõla olemasolu. Kolleegium on samas rõhutanud, et juhatuse liikmel on kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, erinevalt äriühingu kui maksukohustuslase kohustusest makse tasuda. Tuvastatud on, et äriühingul on maksuvõlg, maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei kasutanud OÜ Väike Karu olemasolevaid rahalisi vahendeid maksuotsusega määratud ja deklareeritud tasumata maksukohustuse tasumiseks. 6.Seda, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 20). Riigikohtu halduskolleegium on
lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel senises praktikas rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine.
lg 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-13, p 14). Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on kolleegium märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist (samas, p 16). Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Kohus märgib, et kuna kaebaja on viinud teadlikult välja äriühingust rahalisi vahendeid, olles teadlik, et seetõttu jäävad tasumata maksukohustused, nõustub kohus maksuhalduriga, et sellises olukorras on tegemist tahtlusega, samas ei ole võimalik eluliselt usutavalt põhjendada tahtluse puudumist. Samuti valeandmete esitamine maksudeklaratsioonides kaebaja poolt oli tahtlik tegevus. 7.Kaebaja märgib kaebuses, et OÜ-le Väike Karu tehtud maksuotsus on küll jõustunud, kuid ettevõte ei ole sellega nõustunud. Kaebaja väidab, et kinnistu aadressil Kanepi 4 ostu-müügi tehing leidis aset ning dokumendid on maksuhaldurile esitatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga tehingu toimumise osas. Maksuhaldur on vastutusotsuses märkinud, et maksuhaldurile esitatud 10.01.2013 lepingu alusel tehtud 4 väljamaksed summas 55 000 eurot on tehtud näilikult vormistatud tehingu alusel ning see leping on koostatud maksuhaldurile tehingust mulje jätmiseks ja alusetu väljamakse õigustamiseks. Maksuhaldur on seega leidnud, et 10.01.2013 lepingus märgitud tehingut pole toimunud, tegemist on näiliku tehinguga. 8.Maksuhaldur on tuvastanud järgmist, et OÜ Väike Karu esitas 10.01.2013 vormistatud lepingu, mille kohaselt Signe Rosenthal on nõus 120 000 euro eest müüma ja OÜ Väike Karu ostma kinnistu aadressil Kanepi 4, mille eest tasutakse alates lepingu sõlmimisest osade kaupa kuni 31.12.
lg 5 kohaselt võib
§-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Tartu Maakohtu 21.04.2017 määrusega lõpetati OÜ Väike Karu pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning äriühing kuulus äriregistrist kustutamisele kuue kuu jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Sellega oli maksuhalduril
Kohtu arvates on vastutusotsuse tegemiseks täidetud kõik eeldused.
lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud; 2)maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud. 15.Asja materjalide kohaselt on perioodil august kuni detsember 2014 deklareeritud ja tasumata jäetud maksud summas 46 253,36 eurot, mis koosnevad kinnipeetud tulumaksust, sotsiaalmaksust, kogumispensioni maksetest, töötuskindlustusmaksetest ja erijuhtude tulumaksust. Samas pole kaebaja märkinud, et maksusumma on valesti arvestatud. 16.Tulenevalt
lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
Vastutusotsuse tulemusena nõuab maksuhaldur põhjendatult välja ka intressi, mis on kujunenud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummalt, see on summas 34 956,58 eurot.
lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul.
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. 22.
lg 5 ja § 98 lg 1 ei seo maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumistähtaega juhatuse liikme volituste lõppemise ajaga (Riigikohtu halduskolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.