2-17-8092/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. september
2. a Tsiviilasja number 2-17-8092 Tsiviilasi Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu hagi A.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. juuni
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu (registrikood XXX), seaduslik esindaja Ülo Tuur, nõustaja Ago Rillo Vastustaja (kostja): A.T. (sünd: XXX) RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. juuni
7. a määrus ja saata Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu hagi A.T. vastu menetluse jätkamiseks maakohtule.
8. Rahuldada Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu määruskaebus.
9. Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 ASJAOLUD
10. Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu (hageja) esitas Viru Maakohtule
11. mail 2017 hagiavalduse ja
12. juulil 2017 hagiavalduse täienduse A.T. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Püssis XXX korterelamus korteri nr XX omanik. Kostja ei ole täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi ning on tasunud kommunaalteenuste arveid osaliselt. Hageja on edastanud kostjale arved e-posti teel. Kostja ei ole esitatud arvetele vastuväiteid esitanud. Kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud alates
13. novembrist
14. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus
15. märtsi 2017 seisuga summas 3086 eurot 19 senti ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Hageja märkis, et kostja võib olla Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib ajutiselt Eestis. Kostja võimalikuks elukohaks on XXX Jaroslavi linn Venemaa Föderatsioon ja teadaolevaks aadressiks XXX Püssi linn ning e-mail XX. Hageja eeldas, et kostjale tuleb hagiavaldus kätte toimetada Vene Föderatsioonis.
16. Viru Maakohus võttis
17. detsembri 2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagiavaldusele ning teatama, kas kostja on nõus asja arutamisega Eesti kohtus. Maakohus edastas
18. detsembri 2017 kohtumääruse ja hagiavalduse kostjale aadressile XXX Püssi, kuhu menetlusdokumentide kättetoimetamine
19. jaanuaril 2018 kell 12:25 ja
20. jaanuaril 2018 kell 11:50 ebaõnnestus. Tagastamisteatele on märgitud, et välisuks kinni, fonolukk puudub, postkast ääreni täis. Naabri sõnul seisab korter kümme aastat tühjana. Maakohus edastas menetlusdokumendid kostjale aadressile XXX Jaroslavi linn Venemaa Föderatsioon, kust dokumendid tagastati
21. veebruaril 2018 hoiutähtaja möödudes. Kostjale edastati menetlusdokumendid
22. märtsil 2018 e-posti aadressile XX. Kostja ei ole kinnitanud e-maili kättesaamist. MAAKOHTU LAHEND
23. Viru Maakohus jättis
24. juuni 2018 määrusega hagi Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti - Vene õigusabileping) art 21 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata seoses pädevuse puudumisega. Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 kohaselt kohaldub Eesti - Vene õigusabileping, kui mõni menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik (III kd, tl 44). Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik. Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab Venemaa Föderatsioonis, Jaroslavli linnas, XXX. Ka Püssi XXX korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ei osalenud ostja isiklikult, vaid volikirja alusel tegutseva esindaja kaudu. XX Püssi aadressile saadetud materjalide väljastusteatele on kordnik märkinud, et postkast on ääreni täis ning naabrite sõnul seisab korter 10 aastat tühjana (III kd tl 40). Venemaa aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Maakohus selgitas, et ka hageja ise viitas kostja võimaliku elukohana Venemaa Föderatsiooni aadressi, millega hageja sisuliselt kinnitas, et faktiliselt kostja Püssis XXX majas ei ela 2 (tavaline/peamine elukoht ei ole Eestis). Käesoleval juhul on hagi esitatud kostja vastu, kes elab Venemaal ning kelle puhul ei saa Eestis asuvat korterit, mille kommunaalteenuste võlga hagis nõutakse, lugeda kostja elukohaks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
25. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus, millega jäeti hageja hagiavaldus läbi vaatamata ning saata tsiviilasi menetlemiseks maakohtule. Hageja leiab, et maakohus tegi hagi läbi vaatamata jätmise määruse ennatlikult. Maakohus jättis põhjendamatult kasutamata võimaluse edastada dokumendid välisriiki õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja välisriigi õigusasutuse abil. Analoogsetes tsiviilasjades nr 2-17-8084 ja nr 2-17-8096 on maakohus sellist võimalust kasutanud. Hageja selgitas, et peale hagiavalduse esitamist on hageja põhikirja sisse viidud muudatus, mille kohaselt ühistu võib nõude võlgniku vastu esitada ühistu asukoha järgi Eesti Vabariigi kohtusse ning vaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust. Sama põhimõte on kirjas ühistu
26. juuni 2018 üldkoosolekul vastu võetud uues põhikirja redaktsioonis. Hageja on seisukohal, et põhikirja vastuvõtmisega on ühistu liikmed, sh kostja, otsustanud, et nad alluvad võlgnevuste vaidluste lahendamisel Eesti kohtule ning selline kokkulepe on käsitletav Eesti – Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 esimese lause kohase kirjaliku kokkuleppena. Seega on Eesti kohus pädev asja lahendama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja tagastab hageja hagi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus leidis, et kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Venemaal, kuulub kohaldamisele Eesti - Vene Õigusabileping ja Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kostja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus jättis ennatlikult hagi läbi vaatamata, sest maakohus jättis kasutamata võimaluse edastada dokumendid välisriiki õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil. Hageja põhikirja on peale hagiavalduse esitamist muudetud ning ühistu võib nõude võlgniku vastu esitada ühistu asukoha järgi Eesti Vabariigi kohtusse ning vaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust. Põhikirja muudatus on käsitletav nõusolekuna Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 mõttes.
28. Hagi on esitatud kostja vastu, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle puhul ei saa Eestis asuvat korterit, mille kommunaalteenuste võlga esitatud hagiavalduses nõutakse, lugeda kostja elukohaks. Hagejale on teada kostja võimalikud elukohad. Eesti rahvastikuregistris kostja kohta andmeid ei ole, toimikus oleva korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt sõlmis kostja lepingu volitatud esindaja vahendusel ning kostja aadressiks on XXX Jaroslavli linn Venemaa Föderatsioon ( I kd, tl 13). Hageja seletuse kohaselt toimub suhtlus kostjaga majandamiskulude tasumiseks tavapäraselt eposti teel ning kostja on esitatud arveid osaliselt tasunud ( I kd, tl 21 p 1, tl 22 p 5). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et maakohus on praegusel juhul teinud piisavaid pingutusi kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning selgitamaks välja kostja tahet asja arutamiseks või mittearutamiseks Eesti kohtus. Kohus on võtnud hagi
29. detsembri
30. a määrusega menetlusse, pidades seega hagis esitatu põhjal kohtualluvust Eestis võimalikuks. 3 Põhjendatud on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole edastanud kostjale hagimaterjale õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil. Käesolevas tsiviilasjas märkis hageja juba hagiavalduses, et kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib ajutiselt Eestis ning tõenäoliselt tuleb hagiavaldus kostjale kätte toimetada Vene Föderatsioonis (I kd, tl 21). Maakohus otsustas võtta esitatud hagiavalduse menetlusse. Olukorras, kus maakohus pidas võimalikuks hageja hagi menetlusse võtmist, tuleb asuda seisukohale, et maakohtul on ka kohustus teha mõistlikke pingutusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud võimalust dokumentide edastamiseks õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil (TsMS § 316 lg 4, lg 6). Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud koos hagiavalduse täiendusega ka hagi tõlke vene keelde, sest hageja on eeldanud, et hagiavaldus tuleb kostjale kätte toimetada Venemaa Föderatsioonis (I kd, tl 21). Sellega on hageja täitnud TsMS § 316 lg-s 7 sätestatud hageja kohustuse menetlusdokumendi tõlkimiseks selle kättetoimetamiseks välismaal.
31. Riigikohus on käsitlenud kohtu mõistlikke pingutusi andmete leidmisel
32. märtsil 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 tehtud määruse p-des 11 ja 12, pidades seda suures mahus ja erinevaid järelepärimistoiminguid ja kättetoimetamise katseid hõlmavate toimingute kogumiks. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud kostja elukoha Vene Föderatsioonis ning toimiku materjalide kohaselt (vt hagiavaldus, korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) oli kohtule teada nii kostja e-posti kui ka elukoha aadress. Eeltoodut arvestades ei olnud kohtul ülemääraselt keeruline ega koormav küsida kostjalt seisukohta kohtumenetluse toimumiskoha kohta õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil. Seega on maakohus käesoleval juhul ennatlikult jätnud hageja hagi läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
33. Lisaks märgib ringkonnakohus ka järgmist. Hagi on esitatud kohtule
34. mail
35. Hageja on ise märkinud, et pärast hagiavalduse esitamist muudeti hageja põhikirja selliselt, et hageja võib esitada oma nõude võlgniku vastu Eesti kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kostja eelnevalt andnud kirjalikku nõusolekut asja menetlemiseks Eesti kohtus. Sellise nõusolekuna ei ole käsitatav ka kostja põhikirjas sätestatu. Kirjalik nõusolek peab väljendama konkreetselt kostja soovi asja menetlemiseks Eesti kohtus. Kirjaliku nõusoleku mõistet tuleks ringkonnakohtu arvates tõlgendada pigem kitsendavalt. Ka asjaolu, et kostjal oli võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsust, millega põhikirja muudeti, ei anna alust asuda erinevale seisukohale. Arvestades seda, et muudatuse tegemise ajaks oli hagi juba kohtusse esitatud, on põhikirja muudatusele tuginemine ringkonnakohtu arvates vastuolus ka hea usu põhimõttega.
36. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 5). Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4