) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgniku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 779,42 eurot. Võlausaldajad ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja 3
Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristi Relviku pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihalduri esitas halduri tasu määramise ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 19 tundi, tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kuna pankrotivara halduri tasu maksmiseks puudub, palub pankrotihaldur välja mõista tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest.
Lähtuvalt
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Vastavalt
lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks ning arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, pankrotihalduril on õigus saada tasu ning tehtud kulutuste hüvitist. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab pankrotivõlgnikule menetlusabi 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, pankrotihalduri tasu hüvitamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, advokaadibüroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja seni kinnitamata kulutused kokku 51,61 eurot ja massikohustused kokku 186,49 eurot.
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 5
lg 1 punktid 1-5) on täidetud summas 186,49 eurot, pankrotimenetluse ajal tekkinud korteriomandi majandamiskulud AS-le M (
Pankrotimenetluse kulud (
Kohus on juba kinnitanud ajutise halduri tasu Viru Maakohtu 18. aprilli 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3594 summas 936 eurot (sisaldab käibemaksu), millest pankrotimenetluses on välja maksta saanud koos käibemaksuga 136,90 eurot (799,10 eurot koos käibemaksuga jääb halduril ajutise halduri tasust saamata). Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada pankrotivarast suuremas summas. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud, mis ületavad pankrotivara ja menetlusabi ulatuse, tuleb jätta kuludena kinnitamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise väljamaksmiseks. Lähtuvalt
lg 1, enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt, ajutise halduri tasu ja tema ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitise väljamakse tehakse, arvestades käesoleva seaduse § 31 lõike 6 kolmandas lauses sätestatut.
lg 6 kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
Vastavalt
lg 4, pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus tuvastas, et kohus on määranud halduri tasuks 476,40 eurot (koos käibemaksuga). Halduri tasu väljamaksmiseks on kohus andnud võlgnikule menetlusabi, halduri tasu makstakse välja riigi vahenditest. Pankrotivara on kokku 375 eurot. Pankrotivarast on halduri poolt välja makstud massikohustusi 186,49 eurot. Viru Maakohtu 18. aprilli 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3594 määratud ajutise halduri tasust 936 eurot on välja makstud 136,90 eurot; 799,10 eurot (koos käibemaksuga) ajutise halduri tasu on välja maksmata, kuna selleks puudub pankrotivara. Halduri tehtud muud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on 51,61 eurot. Kohus leiab, et halduri näidatud kulutused on põhjendatud ning vajalikud osaliselt, pankrotivara ja menetlusabi ulatuses. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus kinnitab pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud ja varem kinnitamata vajalikud kulutused, millest massikohustused on 186,49 eurot ja halduri tehtud muud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 51,61 eurot; ning varem kinnitatud kuludest ajutise halduri tasust (936 eurot) 136,90 eurot ja halduri tasu 476,40 eurot. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulu kokku 851,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid 6
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihalduri aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.