2-18-15077/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15077 Tsiviilasi U K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja U K, isikukood *, elukoht * Kostja A K, isikukood *, elukoht *
3. oktoober
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada hagi.
6. Lahutada U K (isikukood *) ja A K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
7. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
8. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jääb menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
9. Hageja nõue ja põhjendused 08.10.2018.a. esitas hageja U K Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A K vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on sõlmitud *.a. Hageja soovib abielu lahutada, sest poolte abielulised suhted on lõppenud
10. aastal. Kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamisest. 30.10.
11. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja ja kostja abielulised suhted on hageja hinnangul pöördumatult lõppenud. Hageja möönas, et võib-olla võis 2015 jääda kostjale arusaam, et poolte kooselu mingi aja möödudes veel jätkub, kuid hiljemalt
12. aastal väljendas hageja kindlalt seisukohta, et ei soovi abieluliste suhete jätkumist. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud. Hageja on veendunud, et pooled abielulist kooselu enam ei taasta, kuna poolte arusaamad edasisest elukorraldusest on väga erinevad ning hagejale vastuvõetamatud.
13. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse 17.10.2018.a. /tl 30/. Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. Kostja kinnitas, et hageja lahkus poolte ühisest kodust 01.06.
14. a seoses tööülesannetega. Alates 2017 aasta kevadest elab ja töötab hageja Tallinnas, kuid varjab kostja eest oma elukohta. Hageja keeldub kostjaga rääkimast, miks ta pere maha jättis ja kuna ta kavatseb tagasi kolida. Kostja hinnangul ei ole hagejal ühtegi põhjust abielu lahutamiseks. 30.10.2018.a kohtuistungil vaidles kostja hageja nõudele vastu. Kostja heitis hagejale ette, et hageja elas kuni 2016 aasta kevadeni kaksikelu, jättes mulje, et hageja ei ole veel lõplikult oma perekonnast loobunud. Kostja on seisukohal, et tema jaoks ei ole abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja loodab, et hageja soov lahutada ei ole lõplik. Kostja ei ole lahutusega nõus, kuna tema hinnangul tekitaks see varalise kaose. Kostja kaaluks lahutust juhul, kui poolte varalised suhted oleksid lahendatud.
15. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
16. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a., mille kohta on * Perekonnaseisuosakonnas koostatud abieluakt nr * /tl 11-12/. 3.
17. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.
18. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on sisuliselt lõppenud
19. aasta kevadest. Hageja on selgitanud, et hiljemalt 2016 kevadel pidi kostja aru saama, et hageja ei soovi enam abieluliste suhete jätkumist. Kostja on avaldanud, et vaatamata hageja seisukohtadele ta siiski lootis, et hageja mõtleb ümber. 2 Arvestades et pooled ei ole koos elanud 2016 aasta kevadest ning hageja on välistanud kooselu taastamise, lahutab kohus poolte abielu. Kostja seisukoht, et abielu ei saa lahutada, kuna poolte varalised suhted on lahendamata, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus lahendab hagis esitatud nõudeid. Hageja esitas abielu lahutamise nõude. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud ühisvara jagamise nõuet. Abielu lahutamise nõude võib kohus lahendada nii eraldi menetluses kui ka koos ühisvara jagamise nõudega. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
20. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3