← Eesti

2-18-17404/7

Obsah (7)§ 459§ 428§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17404 Tsiviilasi N K hagi D K vastu kohtulahendiga väl

§ 459lõikes 2 sätestatust võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

1.

  1. 21.11.
  2. a määrusega võttis kohus menetlusse N K (alaealine laps) hagiavalduse D K (alaealise lapse isa) vastu Pärnu Maakohtu 21.10.
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-57175 väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 16.11.
  4. a kuni hageja täisealiseks saamiseni *.
  5. Kompromissleping 04.12.
  6. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu:
  7. Kokkuleppe objekt: 1.
  8. Hageja on 16.11.2018.a. esitanud oma seadusliku esindaja kaudu hagi alaealisele lapsele elatise suurendamiseks kuni summani 250.-eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 1.
  9. Kuna pooled ei soovi antud kohtuasjas juriidilist vaidlust jätkata, samuti et vältida edaspidi üleliigseid menetluskulusid, siis otsustasid Pooled, et mõistlik on käesolev vaidlus lahendada kompromissiga. 1.
  10. Pooled leppisid kokku järgnevates kompromissi tingimustes: 1.3.
  11. Kostja kohustub hagejale tasuma igakuulist elatist summas 250.-eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 16.11.2018.a. kuni * ehk hageja täisealiseks saamiseni. 2 1.3.
  12. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja L B pangakontole nr.* *. Elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 16.kuupäevaks. 1.3.3 Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.3.
  13. Poolte poolt tehtud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  14. Poolte kinnitused ja ühised taotlused 2.1 Allakirjutanud kinnitavad, et hageja ja kostja on saanud täielikult aru käesoleva Kompromissilepingu sisust ja tingimustest ning soovivad Kompromissilepingu sellistel tingimustel sõlmida. 2.2 Allakirjutanud kinnitavad, et hageja ja kostja on teadlikud

§-is 432 märgitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidlused samal alusel sama hagi eseme üle. 2.3 Juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 Pooled paluvad, et kohus kinnitaks käesoleva kompromissi kirjalikus menetluses ja lõpetaks hagiasjas menetluse kohtuistungit pidamata. 2.4 Tuginedes

§-le 661 lg 4 on Pooled leppinud kokku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme

(3)päevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates. 2.5 Käesolev kompromissileping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt ning kompromissilepingu esitab kohtule hageja lepinguline esindaja.
  1. KOHTU SEISUKOHT 3.
  2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.

  1. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.
  2. Kuna kompromisslepingus on ekslikult esitatud hageja lepinguline esindaja Andrus Post ka kostja D K lepinguliseks esindajaks, märgib kohus, et tegemist on ilmselge eksimusega, sest kohtule ei ole esitatud dokumente, et A. Post esindaks menetluses ka kostjat. Nimetatud eksimus ei muuda kompromisslepingu kehtivust, kuna kompromisslepingu on allkirjastanud hageja esindajana A. Post ja kostjana D. K. 3.4.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled

§ 661

lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani arvates kohtumääruse kättesaamisest. 3.5. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3 3.6.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.7.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.