) § 208 lg-s 1 on sätestatud, et müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna hageja soovis osta kostjalt terasetooteid ning kostja esitas hagejale müüdava kauba eest arve, mille hageja kostjale tasus, on kohtu arvates ainuvõimalik kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe müügilepinguks. 6. Hageja poolt kostjale tehtud maksekorraldustest (tl 5 ja 5 pöördel) nähtuvalt on hageja täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse tasuda asja ostuhind rahas. Samas on aga kostja jätnud täitmata müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse, milleks on omandatava asja omandi üleandmine ostjale (
lg 1,
). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poolt kostjalt tellitud ja tasutud terasetooted hagejale üle andnud. Kostja ei ole iseenesest ka väitnud, et ta tellitud kauba on hagejale üle andnud. Kostja leiab lihtsalt, et hagejal puudub nõue kostja vastu ning kostja ei ole oma seisukoha millegagi põhjendanud ega selgitanud. Kostja ei ole ühtegi oma väidet ka tõendanud. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa. 7.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p 1, p 2 ja p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Tulenevalt
lg-st 5 võib kahjustunud pool §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Hageja esindaja edastas 6.02.2018 kostjale täiendava tähtaja kauba tarnimiseks või raha tagastamiseks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidet, et kostja ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise suhte olemasolu poolte vahel, võib käsitleda
Seega on kostja oluliselt rikkunud lepingut ning hageja oli õigustatud lepingust taganema. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda pärast täiendava tähtaja andmist. 8. Tõenditest ei nähtu, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav. Lepingu rikkumist ei vabanda kostja paljasõnalised ja asjas tõendamata väited, justkui poleks hageja kostjale ettemaksu tasunud (t lk 6).
9. Kohus leiab, et hageja tuleb lugeda kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenuks alates 1.03.2018 (tl 6 pöördel, 25 pöördel), milles hageja väljendas selgelt oma soovi kostjaga sõlmitud lepingust taganeda (tl 5 pöördel ja tõlge 25 pöördel).
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. V, I. K,V. K, M. K, K. S, Tallinn, 2016) lk 926 on selgitatud, et seadus ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet, taganemisavaldus on võimalik teha ka järelduslikult ning taganemine on mh võimalik avalduse vastaspoolele kättetoimetamisega 3 2-18-8889 kohtumenetluses. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe lepingut ühepoolselt lõpetada. Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et hageja soov müügilepingust taganeda ja selle põhjendused on hageja poolt täiendavat tähtaega andvas kirjas selgelt esitatud. 10.
lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja tegi kehtiva müügilepingust taganemise avalduse, siis taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud terasetoodete eest tehtud ettemakse summas 20 000 USD. Kuna kostja nimetatud summat vabatahtlikult tagastanud ei ole, tuleb see temalt kohtuotsusega välja mõista. 11. Kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et müügilepingust taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud terasetoodete eest tehtud (ette)makse summas 20 000 USD. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tagastanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja nõudnud raha tagastamist hiljemalt 1.03.2018. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates täiendava tähtaja andmise möödumisest, s.o alates 2.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud viiviseid välja mõista seadusjärgses sätestatud määras, s.o antud ajavahemikul 8% aastas. Kostja oli viivituses 20 000 USD tasumisega perioodil 2.03.2018 – 8.06.2018, mille eest kuulub tasumisele 433,97 USD. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise 433,97 USD. Kohtu hinnangul vastab hageja viivisenõue TsMS § 367 regulatsioonile, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudelt (20 000 eurot) alates 9.06.2018
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.