KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-10199 Kohtukoosseis Eesistuja Sten

§ 268

lg-le 1 arutab kohus kriminaalasja süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi

1. lõige lisab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis erinevad oluliselt süüdistuses või muudetud või 7 täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on selgitanud, et nendest sätetest tulenevalt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud (viimati on Riigikohus nimetatud seisukohti korranud
2. juunil 2018 kriminaalasjas 1-17-1629 tehtud kohtuotsuse punktis 34). 8.3 XX-le esitatud esialgses ega muudetud süüdistuses pole üldse kirjeldatud, milliseid andmeid tahtis XX YY ja tema ema jutuajamise salajase salvestamisega saada. Tõsi küll, esialgses süüdistuses on märgitud: „…seega XX teostas eraviisilist jälitustegevust, so kogus jälitustegevuseks seadusliku õiguseta teiste inimeste jälgimise teel andmeid nende veendumuste kohta.“ Kasutatud sõnastus tähendab aga, et XX sai tänu salajasele salvestamisele andmeid YY ja tema ema veendumuste kohta ning see ei tähenda, et just veendumuste kohta andmete kogumine oli ka XX eesmärk (see, milliste andmete saamine oli eraviisilise jälitustegevuse eesmärk ja see, milliseid andmeid tegelikult saadi, ei pea omavahel kattuma). Selgusetuks jääb ka see, milliseid veendumusi süüdistuses mõeldud on. Muudetud süüdistus on esialgsest veelgi üldsõnalisem, öeldes: „…seega XX teostas eraviisilist jälitustegevust, so kogus jälitustegevuseks seadusliku õiguseta teiste inimeste jälgimise teel andmeid nende kohta“ (tl. 94). Seega tuleb ka muudetud süüdistuse kohta tõdeda, et selles pole kirjeldatud XX eesmärki, vaid öeldud üksnes seda, et salajase salvestamise tulemusel sai XX teada teiste isikute andmeid. Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistuse konkretiseerituse nõudest tulenevalt peab süüdistusest selguma, milliste teise isiku andmete kogumine oli teo toimepanija eesmärk. See tähendab, et süüdistuses peab olema ära näidatud, mida tahtis isik eraviisilise jälitustegevusega teada saada. Üldsõnaline formuleering „andmeid“ sellele vastust ei anna. Kuna süüdistuses ei ole üldse kirjeldatud XX eesmärki, ei olnud maakohtul ega ole ka ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et XX oleks pannud toime KarS § 137 lg-le 1 vastava kuriteo. Nimelt peavad süüdistuse tekstis peavad olema piisava selguse ja täpsusega kajastatud kõik karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud – süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (vt Riigikohtu
3. veebruari 2018 otsus kriminaalasjas 1-17-1327, p 13). Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust (Riigikohtu
4. oktoobri 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-16, p 30). Süüdistuse piirest väljudes rikkus maakohus KrMS § 268 lõikeid 1 ja
5. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses: kohtuotsus, mille järeldused tuginevad asjaoludele, millele kohus ei oleks tohtinud tugineda, on põhjendamatu otsus KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 8.4 Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja § 338 p-le 3 tuginedes XX süüdimõistmise osas tühistada. 8 Kuna ka ringkonnakohtul ei ole süüdistuse puudulikkuse tõttu võimalik XX eesmärki välja selgitada, ei ole kõik süüteokoosseisu tunnused tuvastatud ja XX tuleb KarS § 137 lg 1 järgi õigeks mõista. Sellega seoses langeb KrMS § 181 lg 1 kohaselt ühtlasi ära alus XX-lt menetluskulude, sh sundraha väljamõistmiseks. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 jäävad kannatanute õigusabikulud ulatuses, milles maakohus pidas neid põhjendatuks, ning kannatanu CC sõidukulud riigi kanda. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. 9.

§ 185lg-le 1 kannab menetluskulud riik, kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 p-s 4 nimetatud lahend. 9.1 Kaitsja taotleb süüdistatavale 1155 euro suuruse apellatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamist. Arvele lisatud tööarvestuse kohaselt on kohtuotsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise, selle kliendiga kooskõlastamise ja esitamise ajakulu kokku 8 tundi 45 minutit. Arve kohaselt on tunnitasu suurus 110 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus hindama, kas kaitsjale makstud tasu, mille hüvitamist taotletakse, on mõistliku suurusega. Riigikohus on selgitanud, et mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2018 otsus kriminaalasjas 1-17-1219, p 23). Arvest nähtuv tunnitasu suurus vastab õigusabi tavapärasele hinnatasemele. Ka on apellatsiooni mahtu arvestades mõistlik arves näidatud ajakulu. Ringkonnakohus peab aga oluliseks seda, et vaid kaudselt andis apellatsioon alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonis endas ei ole käsitletud probleemi, mis tingis maakohtu otsuse tühistamise. Kaitsja esitas sisulisi vastuväiteid maakohtu argumentidele, millele maakohus ei oleks tohtinud üldse tugineda. Ringkonnakohus, kellelt taotleti kavatsetusse küsimuses sisulise seisukoha võtmist, avastas ise selle, et nimetatud küsimuses ei ole üldse võimalik süüdistuse piirest väljumata seisukohta võtta. Seega tuleb tõdeda, et apellatsioon küll juhatas ringkonnakohtu probleemini, kuid apellatsiooni enda XX tahtlust puudutavad argumendid ei olnud asjakohased. Samas tuleb arvestada sellega, et osadele argumentidele (nt õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine) ei olnud ringkonnakohtul alust hinnangut anda, kuna ilmnes, et ei ole võimalik tuvastada kõiki süüteokoosseisu tunnuseid. Eelnevalt tulenevalt peab ringkonnakohus õigusabikulusid, mille hüvitamist taotletakse, põhjendatuiks 2/3 ehk 770 euro ulatuses. 9.2 Kannatanute esindaja on taotlenud kannatanute apellatsioonimenetluse õigusabikulude väljamõistmist OÜ Kibe Sulg kasuks. Kannatanute esindaja seisukohtadele lisatud arvetest nähtub, et OÜ Kibe Sulg on õigusabiteenuse osutaja. Ringkonnakohus juhib kannatanute esindaja tähelepanu, et kannatanule osutatud õigusabi kulude riigi kanda jätmisel on õigustatud subjekt kannatanu (vt nt Riigikohtu
2. novembri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-15-10119, p 42). See tähendab, et kannatanute esindajale makstava tasu saab välja mõista ainult kannatanute kasuks. Tõsi küll, eeltoodu ei välista menetluskulude hüvitamise nõude täitmist 9 mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb aga esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri 2018 määrus kriminaalasjas nr 1-17-9149, p 15). Kuivõrd sellist taotlust ei ole esitatud, tuleb kannatanutele apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulud, selles ulatuses, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks, mõista riigilt välja kannatanute kasuks. Kuivõrd arve adressaatidena on märgitud mõlemad kannatanud ning ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kumbki kannatanu oleks kohustatud tasuma mingi kindla osa arvest, tuleb õigusabi kulu hüvitis mõista välja kannatanutele solidaarselt. Kannatanute esindaja esitatud arvete kohaselt on kannatanute kulud neile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabile kokku 1562,5 eurot. Ringkonnakohus peab täies ulatuses põhjendamatuks kuluks hilisemate kirjalike seisukohtadega koos edastatud arves nr 52/18 märgitud 437,5 euro suuruseid õigusabikulusid. Kohtukolleegium peab põhjendamatuks, et eelnevalt juba seisukohad esitanud kannatanute esindaja on teistkordsete seisukohtade esitamisel märkinud tehtud toimingute seas taas maakohtu otsusega tutvumise ning õigusliku positsiooni kujundamise. Arvestades, et see kolmeleheküljeline dokument (millest kannatanute esindaja seisukohad moodustavad 1,5 lk) kordab varem esitatud seisukohti, ei pea kohtukolleegium põhjendatuks ka arves näidatud ajakulu 2,5 tundi. Lisaks eelnevale jääb arusaamatuks, miks pidas kannatanute esindaja vajalikuks esitada uued kirjalikud seisukohad. Uues dokumendis kordas kannatanute esindaja sisuliselt kokkuvõtlikult juba esitatud seisukohti ega esitanud kohtukolleegiumi hinnangul täiendavaid sisulisi argumente nende seisukohtade toetuseks. Ringkonnakohtu
4. novembri 2018 määruses on antud pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks, kuid määruses on märgitud, et pooltel on õigus (mitte kohustus) selleks tähtajaks oma seisukohad esitada. Ühtlasi on ringkonnakohtu määruses märgitud, et määruse tegemise ajaks olid süüdistatav ja kannatanute esindaja juba seisukohad esitanud. Ringkonnakohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ka arves nr 48/18 märgitud õigusabikulusid. Arve kohaselt on maakohtu otsusega tutvumiseks, konsultatsiooniks klientidega ja õigusliku positsiooni kujundamiseks kulunud 2 tundi, apellatsiooniga tutvumiseks õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kannatanute selgituste ärakuulamiseks 1,5 tundi ning seisukohtade koostamiseks, kannatanutega kooskõlastamiseks ning kohtule esitamiseks 5,5 tundi. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus oli apellatsioonist lühem, otsus on napilt üle 8 lk pikk. Kohtuotsuse põhjendused XX süü küsimuses, millele apellatsioonis vastu vaieldakse, hõlmavad 1,5 lk (need asuvad otsuse lehekülgedel 5 ja 6). Maakohus tegi kannatanute positsiooniga sobiva otsuse ning kannatanute seisukohtades on märgitud, et kannatanute hinnangul on otsus igati õige ning õiglane ja nende ootustele vastav. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendamatuks väidet, et maakohtu otsusega tutvumine ja selle suhtes seisukoha kujundamine nõudis 2 tundi, st rohkem kui apellatsiooniga tutvumine. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks saab maksimaalselt pidada ühetunnist ajakulu. Ka ei pea ringkonnakohus põhjendatuks seisukohtade koostamise ajakuluks märgitud 5,5 tundi. Esitatud kirjalikud seisukohad ei ole mahukad: nende maht on 4 lk. Seisukohad ei sisalda põhjalikumat õiguslikku argumentatsiooni. Ka ei ole seisukohtade viimistletus selline, mis tingiks suhteliselt suure ajakulu (nt paiknevad sama küsimust puudutavad lõigud eraldi: 10 süüteokoosseisu subjektiivse külje küsimusi on käsitletud seisukohtade punktides 9, 10 ja 12, nende vahel on väidetava hädaseisundiga seotud tõendi kriitika, ülejäänud tõendite käsitlus on punktides 5 ja 6). Arvestades esitatud seisukohtade mahtu, saab pidada põhjendatuks 4tunnist ajakulu. Kokku peab ringkonnakohus kannatanute esindaja ajakulu maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumiseks, esindatavatega konsulteerimiseks ja seisukohtade esitamiseks põhjendatuks 6,5 tunni ulatuses. Nagu eespool Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, tuleb õigusabikulude mõistlikkuse hindamisel anda hinnang ka tööühiku hinnale. Arvete kohaselt on kannatanute esindaja ühe tööühiku, st ühe töötunni hind 125 eurot. See on suurem XX kaitsja töötunni hinnast, vastates advokaadibüroode levinud hinnatasemele. Ringkonnakohus peab aga oluliseks seda, et kannatanute esindaja ei ole advokaat.

§ 41lg 4 kolmandale lausele võib kannatanut esindada reeglina advokaat.

Muu isik võib lepinguline esindaja olla üksnes kohtu loal. Selle regulatsiooni mõte on, et Advokatuur peab tagama oma liikmete kindla kvaliteeditaseme. Ringkonnakohus leiab, et advokatuuri mittekuuluva lepingulise esindaja puhul ei ole sellest tulenevalt reeglina põhjendatud advokaadibüroode tavapärasele hinnatasemele vastava tasu küsimine. Kuna väljaspool advokatuuri tegutseva õigusabi osutaja puhul puudub tema osutatava õigusabi kvaliteeti kontrolliv institutsioon, peaks teenuse tellija suuremat riski kompenseerima madalam tasu. Kui isik on võimeline tasuma lepingulisele esindajale advokaadibüroode küsitavale vastavat tasu, tuleks KrMS § 41 lg-st 4 tulenevalt eelistada seda, et teda esindab advokaat. Kohtukolleegium leiab, et advokaadibüroode küsitavaga võrreldav tunnihind on põhjendatud juhul, kui isikut esindab advokatuuri mittekuuluv, kuid üldtunnustatult mingis konkreetses õigusvaldkonnas tugev ekspert. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot. Kokkuvõttes peab kohtukolleegium seega kannatanute apellatsioonimenetluse mõistlikuks õigusabikuluks 650 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 11