← Eesti

1-18-8263/17

1-18-8263 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8263 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Janek Kiirendi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Kohtuasi Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja (ik 37305240328) Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. kokkuleppemenetluses Süüdistatav Janek Kiirend, apellatsioon a otsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Janek Kiirendi apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti Janek Kiirend süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks
  8. aprill 2018, mil J. Kiirend peeti kahtlustatavana kinni. Tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 83 2 lg 1 alusel konfiskeeriti J. Kiirendilt sularaha summades 1610 eurot, 1500 rubla ja 1 dollar, käekell Hublot Geneve ning 8000 eurot, mis oli eelnevalt kantud prokuratuuri deposiitkontole. Sama otsusega mõisteti J. Kiirendilt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja menetluskuludena DNA ekspertiiside (aktid nr 18E-GE0429; 18E-GE0430; 18E-GE0583) kulud 513 eurot, 2850 eurot ja 171 eurot, narkootilise aine ekspertiiside (aktid nr-d 18E-AN0510, 18E-AN0511, 18E-AN0683, 18E-AN0697, 18E1 1-18-8263 AN0696) kulud 252 eurot, 1764 eurot, 84 eurot, 84 eurot, 168 eurot ning sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1250 eurot. Kokku mõisteti J. Kiirendilt menetluskuludena välja 7136 eurot, mida võimaldati KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul: esimesel 11 kuul tuleb tasuda 595 eurot ja
  9. kuul 591 eurot. DNA-ekspertiiside (akt nr 18E-GE0429, akt nr 18E-GE0430, akt nr 18E-GE0583) kulu summas 5187 eurot jäeti riigi kanda. APELLATSIOON
  10. detsembril 2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus J. Kiirendi apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas, s.o menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, leiab J. Kiirend, et menetluskulud kogusummas 7136 eurot on liiga suured. J. Kiirend on juba maksnud riigituludesse selle kriminaalasjaga seoses 19 610 eurot. Lisaks on J. Kiirend raskes majanduslikus ja üldises olukorras. Väljamõistetud menetluskulude tasumine on talle selgelt üle jõu käiv. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna J. Kiirendil puudub kaebeõigus.
  12. Esmalt märgib ringkonnakohus apellatsiooni tähtaegsuse osas järgmist. J. Kiirendile anti kohtuotsus allkirja vastu üle otsuse kuulutamise päeval, s.o
  13. novembril
  14. Tulenevalt KrMS § 319 lg-st 4 oli 15-päevase apellatsioonitähtaja viimane kuupäev seega
  15. detsembril
  16. J. Kiirendi apellatsioon registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus
  17. detsembril
  18. Vahepealsel ajal kandis maakohtu kantselei
  19. novembri 2018 otsusele ekslikult jõustumismärke. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et maakohtu otsus ei ole jõustunud ning see ei ole asjaolu, mille tõttu jääb J. Kiirendi apellatsioon läbi vaatamata. Nimelt kannab J. Kiirendi apellatsiooni sisaldanud ümbrik Tallinna Vangla postitemplit
  20. detsembrist 2018 ehk apellatsiooni tähtaegse esitamise viimasest kuupäevast (II kd, tl 39). J. Kiirendi apellatsioon on esitatud KrMS § 171 lg-st 7 tulenevalt tähtaegselt, kuna see edastati 2 1-18-8263 kinnipidamisasutusele enne apellatsioonitähtaja möödumist. Süüdistatava apellatsioon jääb ringkonnakohtus läbi vaatamata aga järgmisel põhjusel.
  21. Apellatsioonis taotleb J. Kiirend maakohtu otsuse tühistamist ja temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna nende suurus, s.o 7136 eurot, ei vasta tema kriminaalasja keerukusele ja mahukusele ning sellise summa tasumine käib J. Kiirendile üle jõu.
  22. Ringkonnakohus selgitab, et J. Kiirendi kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i
  23. peatüki
  24. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Viimatinimetatud, seaduses selgelt sätestatud erandlikele alustele, mil on võimalik kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apelleerida, ei ole J. Kiirend apellatsioonis tuginenud.
  25. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
  26. peatüki
  27. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
  28. peatüki
  29. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05). Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.
  30. J. Kiirendilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude suurus tuleneb kokkuleppest.
  31. oktoobril 2018 on J. Kiirend, tema lepinguline kaitsja ja prokurör sõlminud kokkulepe (I kd, tl 299-305). Sellest nähtuvalt jõudsid pooled kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes, sh süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates menetluskuludes. Nii on kokkuleppes märgitud, et J. Kiirend hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha, samuti DNA ekspertiiside ja narkootilise aine ekspertiiside kulud. Kõik J. Kiirendi poolt hüvitatavad kulud on kokkuleppes toodud eraldi välja ning kulude loetelu lõpus on märgitud ära seegi, et hüvitatavate kulude kogusumma on 7136 eurot (I kd, tl 303). Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Kiirend kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel enda allkirjaga (I kd, tl 304).
  32. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu
  33. novembri
  34. a istungil, kus süüdistatav J. Kiirend kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Seejuures kinnitas J. Kiirend selgelt, et saab aru, et kokkuleppe kohaselt tuleb tal tasuda menetluskulud igakuiste maksetena (II kd, tl 13-pöördel). Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohtunik, et maakohus tegi kohtuotsuse vastavalt
  35. oktoobri 2018 kokkuleppes märgitule. 3 1-18-8263
  36. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Arvestades, et ringkonnakohus tuvastas eelpool, et apellatsioonis ei sisaldu viidet KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud erandlikele alustele, tuleb J. Kiirendi apellatsioon jätta läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3117-16).
  37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus J. Kiirendi apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.