← Eesti

3-18-2220/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2220 Määruse kuupäev 5. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.T.i taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja

§ 4lg 3 p 5).

Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 2 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (22.07.201821.11.2018) väljavõtte kohaselt (tl 13) peab kohus tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 4. Kohus jätab taotluse rahuldamata

§ 7lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtule esitatud avalduste põhjal peab taotleja oma õiguste rikkumiseks seda, et talle kohaldatakse käeraudu, kuna see takistab kaebajal kasutada talle vajalikku karku ning kartseris viibides on taotlejal raske kanda voodivarustust. See tähendab, et kaebajal tuleb: - kui käeraudade kohaldamine veel kestab, siis esitada vaie haldusakti peale, milles käeraudade kohaldamine ette nähti, ja pärast vaidemenetluse läbimist esitada kaebus kohtule; - kui taotleja hinnangul tekitas vangla käeraudade kohaldamisega talle kahju, siis esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ja pärast kohtueelse menetluse läbimist kaebus kohtule. 5. Kohtute infosüsteemi andmetel on taotleja varasemalt korduvalt esitanud iseseisvalt kohtule kaebusi ja taotlusi. See tähendab, et näitab, et taotleja on võimeline ise koostama ja esitama ka määruse punktis 4 kirjeldatud vaide, taotluse ja kaebused. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest, samamoodi nagu taotleja seda tegi määruse punktis 1 nimetatud avaldustes. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 6.

§ 7lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.