Obsah (4)
§ 27§ 114§ 111§ 32KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1613 Haldusasi OÜ Dentaarium kaebus Maksu-
§) 114 lg 2 – maksuhaldur ei saa olla võlausaldajana teiste võlausaldajatega võrreldes kuidagi privilegeeritud seisundis. 4.6. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et maksuvõlga ei saa lugeda saneerimiskava kinnitamisega lõppenuks, oli maksuhalduril alternatiivselt kohustus kustutada maksuvõlg. Kustutatud maksuvõlga ei saa avaldada, sest seda enam ei eksisteeri. Avalikes registrites on võimalik avaldada maksuvõlga üksnes parajasti sissenõutavas ulatuses (
§ 27lg 2).
- Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et maksuhalduri tegevus OÜ Dentaarium maksuvõla kajastamisel avalikus registris on olnud põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja jääb 13.07.2018 vastuse seisukohtade juurde, lisades kohtumenetluses järgmist. 5.
- Vastustaja on viinud OÜ Dentaarium maksuvõla suuruse vastavusse saneerimiskavaga, st pärast saneerimiskava kinnitamist on maksuvõla suuruseks 15 258,93 eurot, millest 12 826,71 eurot on saneerimiskavaga hõlmatud ja 2432,22 eurot (kogumispensioni maksed) on saneerimiskavaga hõlmamata maksuvõlg. Asjakohased ei ole kaebaja väited 130 702,35 euro suuruse maksuvõla kajastamise kohta avalikes andmetes. 5.
- Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et saneerimiskava kinnitamisel lõppes nii olemasolev võlasuhe kui ka maksuvõlg. Kaebaja viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 (p 47) leidis Riigikohus, et kava kinnitamisega ei muudeta iseenesest materiaalõiguslikult olemasolevat võlasuhet, vaid sisuliselt olemasolev võlasuhe „külmutatakse“ ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne võlasuhe. Kava ennetähtaegsel tühistamisel langeb selle mõju tagasiulatuvalt ära (SanS § 51 lg 2), st "külmutatud" võlasuhe taastub tervikuna. Saneerimiskava kehtestamise tulemusel maksuvõla olemus ei muutunud ja maksuvõlg ei lõppenud. Saneerimiskavaga kinnitati tähtajad, millal võlgnik hakkab ositi tasuma vähendatud, kuid siiski juba varasemalt eksisteerinud maksuvõlga. Kuigi maakohus vähendas olemasolevat maksuvõlga ja määras ära selle ositi tasumise, ei lõpetanud ta varasemat, ega loonud täiesti uue sisuga kohustust. 5.
- OÜ Dentaarium maksuvõlg (sealhulgas ka saneerimiskavasse kantud osa) tuleneb 30.11.2015 maksuotsusest nr 12.2-3/026771-10.
§ 27
lg 2 kohaselt on maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. 30.11.2015 maksuotsus jõustus 06.11.2017 ning selle täitmist ei ole peatatud. Saneerimiskava kinnitamisega on 3
(6)3-18-1613 peatatud üksnes saneerimiskavaga hõlmatud maksuvõla sundtäitmine. Maksuvõla saab lugeda lõppenuks alles pärast saneerimiskava täitmist. 5.4. Saneerimiskavaga maksuvõla tasumise tähtpäeva edasilükkamine ei muuda maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid, sh tekkimise aega ja maksukohustuse sisu, mis on
§ 27järgi avalikud andmed.
5.5. Kaebaja viide
§ 114
lg 2 teisele lausele ei ole asjassepuutuv, kuna puudutab üksnes kompromissi pankrotimenetluses, mitte saneerimismenetlust. Saneerimiskava kinnitab kohus ning see mõjutab maksuhaldurit võrdselt teiste võlausaldajatega. 5.6. Maksukohustuslaste võrdse kohtlemise seisukohalt on oluline saneerimiskava alusel tasumisele kuuluva võla kohta informatsiooni avalikustamine sarnaselt
§ 111alusel ajatatud maksuvõlgadega.
Saneerimiskava olemus on sarnane maksuvõla tasumise ajatamisega.
§ 27lg 1 p 5 kohaselt võib maksuhaldur avaldada ajatatud maksuvõla suuruse.
KOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Maakohus kinnitas 27.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5595 OÜ Dentaarium saneerimiskava (digitoimik lk (dtl) 9-12). Määruse resolutsiooni p 2.1 kohaselt on MTA ümberkujundatava nõude suurus pärast vähendamist kokku 13 070,24 eurot. Sellest põhinõue moodustab 6554,68 eurot ning kõrvalnõue 6272,03 eurot. Nõue tuleb tasuda 12 igakuise osamaksena perioodil jaanuar kuni detsember 2019, iga kuu
- kuupäevaks summas 1089,19 eurot. Kaebaja palus 06.07.2018 taotluses (dtl 14-18) maakohtu määrusele tuginedes kanda maha tema endine maksuvõlg vastavalt saneerimiskava kinnitavale määrusele ning lõpetada selliste ebaõigete andmete avaldamine, mille kohaselt tema maksuvõlg oleks suuruses 130 702,35 eurot. Vastustaja asus 13.07.2018 vastuses nr 15/00079-12 (dtl 36-37) kokkuvõtvalt seisukohale, et saneerimiskava kinnitamisega ei lakka maksuvõlg olemast ning kaebaja maksuvõla suuruseks on 15 258,93 eurot, millest 12 826,71 eurot on saneerimiskavaga hõlmatud ja 2432,22 eurot saneerimiskavaga hõlmamata maksuvõlg (kogumispensioni maksed). Vastustaja märkis ka, et kuna OÜ Dentaarium on vaidlustanud intressinõude, siis avalikes andmetes on intressinõude juurde lisatud sellekohane märge (vt dtl 38) .
- Kaebaja on vaidlustanud 13.07.2018 vastuse nr 15/00079-12 tühistamis- ja kohustamisnõudega, taotledes maksuvõla kustutamiseks kohustamist. Maksuvõla kustutamise otsustab maksuhaldur haldusaktiga
- Haldusakti andmata jätmine (sh maksuvõla kustutamisest keeldumine) otsustatakse haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 ls 1 järgi samuti haldusaktiga. Seega on tühistamis- ja kohustamisnõue kohased õiguskaitsevahendid. Kaebaja on vastustaja vaidlustatud otsusega nõustunud osas, milles vastustaja ei pidanud kogumispensioni maksete (2426,31 eurot) ulatuses võimalikuks maksuvõlga maha kanda ega maksuvõla avaldamist lõpetada. Selles osas praeguses asjas vaidlust ei ole. Kaebaja vaidlustab vastustaja vastust ülejäänud maksuvõla (12 826,71 eurot) osas
- Vaidlust ei ole enam ka 06.07.2018 taotluses märgitud küsimuse üle, et kaebaja maksuvõlga kajastataks 130 702,35 euro suurusena. Kohtule esitatud tõendist nähtub kaebaja avalikustatava maksuvõla suurus 09.08.2018 seisuga (dtl 38). Sellest nähtub ka vaidlustatud intressinõude suurus 1 L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid 2018, Tartu 2018, lk
- 4
(6)3-18-1613
- Vaidlus on esmalt selle üle, kas saneerimiskavas kajastatud maksuhalduri nõuet saab pärast nõude ümberkujundamist pidada maksuvõlaks. Kaebajal on õigus selles, et saneerimismenetluse käigus kujundati maksuvõlg SanS § 22 lg 1 alusel ümber. MTA nõude ümberkujundamise tulemusena vähendati võlasummat, pikendati kohustuse täitmise tähtaega ning nähti ette rahalise nõude täitmine osamaksetena. Kaebaja leiab, osundades Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, et ümberkujundatud nõuet ei saa pidada maksuvõlaks. Kohus sellega ei nõustu. Kohtupraktika kohaselt ei ole maksunõude ümberkujundamine saneerimismenetluses välistatud, kuna seaduses erandit selle kohta tehtud ei ole (Riigikohtu otsis tsiviilasjas nr 3-21-25-11, p 43 ja seal viidatud praktika). Nõude ümberkujundamine on SanS § 22 lg 1 järgi muu hulgas kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, rahalise nõude täitmine osamaksetega, või võlasumma vähendamine. Saneerimisabinõude lahtine loetelu ei tähenda siiski, et nõuet võiks ümber kujundada mistahes viisil (samas p 44). Saneerimismenetluse eesmärgiks on esmajoones juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgade restruktureerimine.
- Maksuhaldur asus 06.07.2018 vastuses seisukohale, et puudub alus maksuvõlga maha kanda. Kohus nõustub selle seisukohaga.
§ 114
lg 1 p 1 kohaselt kannab riiklike maksude maksuhaldur maha juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. 11. Maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress (
§ 32
). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et saneerimiskava kehtestamise tulemusel ei muutunud maksuvõla olemus ja maksuvõlg ei lõppenud. Saneerimiskavaga kinnitati tähtajad, millal võlgnik hakkab ositi tasuma vähendatud, kuid siiski juba varasemalt eksisteerinud maksuvõlga. Kuigi saneerimiskavaga vähendati olemasolevat maksuvõlga ja määrati ära selle ositi tasumise, ei lõpetatud sellega varasemat kohustust, ega loodud sisuliselt kohustust. Saneerimismenetluses muutus maksuvõla suurus ja tasumise kord ning tähtaeg, kuid oma olemuselt on jätkuvalt tegemist maksuhalduri nõudega ning maksuvõlg ei ole muutunud muud liiki ega sisuga võlaks. 12. Kohtumenetluses on kaebaja palunud kohustada vastustajat maksuvõlga 12 826,71 euro osas kustutama. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viide
§ 114
lg 2 ls-le 2 ei ole asjakohane, kuna see säte reguleerib maksuvõla kustutamist pankrotimenetluses. See lause puudutab vaid kompromissi kinnitamist pankrotimenetluses.
§ 114
lg 2 ls 1 kohaselt võib maksuhaldur kustutada maksuvõla ka võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et maksuhalduril olnuks kohustus kustutada maksuvõlg pärast võlasumma vähendamist saneerimiskavas kinnitatud ulatuses. 13. Eelnevat arvestades ei ole kaebajal kohtu hinnangul alust taotleda maksuvõla kustutamist saneerimiskavaga hõlmatud 12 826,71 euro ulatuses ning vastustaja jättis kaebaja taotluse vastavas osas põhjendatult rahuldamata. Vaidlustatud otsus on selles osas õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on 5
(6)3-18-1613 haldusorgani tegevuse õigusvastasus, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks maksuvõlga kaebaja soovitud osas kustutama. 14. Kaebaja on seisukohal, et kustutatud maksuvõlga ei saa avaldada, sest seda enam ei eksisteeri, kuid avalikes registrites on võimalik avaldada maksuvõlga üksnes selles ulatuses, mis on parajasti sissenõutav (
§ 27lg 2).
Kaebaja peab sissenõutavaks üksnes maksuvõlga kohustusliku kogumispensioni maksete osas, mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga. 15.
§ 27
lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse ning tekkimise aja. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et maksuhalduri nõuet 12 826,71 euro ulatuses tuleb ka pärast saneerimiskava kinnitamist pidada endiselt maksuvõlaks ning vastustajal puudus alus maksuvõla kustutamiseks selles ulatuses, ei pea kohus viidatud normist tulenevalt põhjendatuks ka kaebaja nõuet lõpetada maksuvõla avalikustamine. Seadus näeb maksuvõla avaldamisest ette erandi juhul, kui maksukohustust sisaldava haldusakti täitmine on peatatud (
§ 27lg 2 ls 1).
Praeguses asjas sellist olukorda ei ole. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge (ls 2). Saneerimismenetluses ümber kujundatud maksuvõla, mille osamaksetena tasumine toimub kinnitatud saneerimiskava alusel, avaldamise osas kehtiv õigus erandit ette ei näe. Sarnaselt näeb seadus ette, et avaldamisele kuulub ajatatud maksuvõla suurus, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestus (
§ 27lg 1 p 5).
Võrreldavalt saneerimismenetlusega toimub ka maksuvõla ajatamine maksukohustuslase initsiatiivil (
§ 111lg 1 ls 1).
Maksuvõla avaldamise üheks eesmärgiks lisaks mõjutuslikule olemusele on teiste võlausaldajate huvide kaitse
- Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud rahuldamata ka kaebaja taotluse maksuvõla avaldamise osas ning kaebaja nõue andmete registrist kustutamiseks ei ole põhjendatud. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vastustaja tegevuse õigusvastasus, mida kohus praegusel juhul tuvastanud ei ole.
- Kaebus jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas. MENETLUSKULUD
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 2 Samas, lk
- 6
(6)