KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number

) § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus, milleks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostja soovib elatise vähendamist alla miinimummäära. Kostja on selgitanud, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ja tema sissetulek on väike. Vastuseks hageja viidatud asjaolule, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid ning kostjal on olnud võimalik käia luksuslikel reisidel Bali saartel ja Kataris, märkis kostja, et reiside eest maksis tema elukaaslane, mida tõendavad vastavad maksekorraldused.
2. Maakohus märkis, et
3. aasta maksudeklaratsioonist nähtuvalt töötab kostja taksojuhina ja tema ettevõtluse tulem oli 2824 eurot, millest maksustatav tulu oli 1279,60 eurot. Maksuja Tolliameti andmetel esitas kostja
4. aasta kohta tuludeklaratsiooni, milles on deklareerinud maksutatavat ettevõtlustulu 1441,20 eurot. Kostjal on FIE-na arvelduskonto Swedbank AS-is, millest nähtuvad viimase kuue kuu sissetulekud kokku 11 230,05 eurot ning väljaminekud 11 555,05 eurot.
5. Maakohus leidis, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Kostja tasub praegusel ajal mõlemale oma alaealisele lapsele elatisraha 150 eurot kuus. Kostja Swedbank AS-i arvelduskontolt nähtuvalt on tema sissetulekud olnud piisavalt suured selleks, et soetada näiteks Piletilevist pileteid ajavahemikus 20.
6. – 27.11.2017 (s.o hagiavalduse esitamisele eelnenud periood) erinevatele üritustele 346 euro eest. 3 Kultuuriüritustel osalemine ei saa üles kaaluda seadusest tulenevat kohustust oma alaealisi lapsi üleval pidada. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja, teenides ise minimaalset sissetulekut, käib erinevatel puhkusereisidel välismaal ja ööbib kallites hotellides, ise sealjuures mingeid kulutusi kandmata. Seega kostja elustandard ei vasta tema esitatud andmetele ega peegelda asjaolu, et kostja oleks majanduslikult väga raskes olukorras. Isegi kui eeldada, et kostja ei ole esitanud oma majandusliku seisundi kohta ebaõigeid andmeid, ei saa mõistlikuks pidada olukorda, kus tööealise ja –võimelise mehe sissetulek on minimaalne. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tasustatavat tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et tal oleks tervislikud põhjused, mille tõttu ei saa ta igasugust tööd vastu võtta. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei esine praegusel juhul

§ 102lg-s 2 mõistes mõjuvat põhjust elatise suuruse alla miinimummäära vähendamiseks.

1. Kostja märkis mh, et hageja veedab temaga kõik suvevaheajad, samuti elas hageja kostja juures ajavahemikul 20.01 – 17.02.2017, mil hageja ema oli ära, ning et alates 20.01.2018 elab hageja kostja juures ning on tema ülalpidamisel.
2. Maakohus asus seisukohale, et elatise suurust ei saa kindlaks määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid seda saab teha juhul, kui on tuvastatud, kui suured on kummagi vanema poolt kantavad kulud. Praegusel juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid ega andmeid selle kohta, milliseid kulusid ja kui suures ulatuses on ta hageja vahetuks ülalpidamiseks tema poolt välja toodud ajal kandnud. Hageja ema 27.04.2018 kirjast nähtub, et hageja ema kandis äraoleku ajal hagejaga seonduvaid toidu- ja kommunaalkulusid. Seega tuleb elatise kindlaksmääramisel lähtuda põhimõttest, et kummalgi vanemal tuleb lapse ülalpidamiseks tasuda pool lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni, 17. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 300 eurot kostja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja esitas 11.07.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning mõista uue otsusega kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte enda kanda.
2. Kaebuse väidete kohaselt eiras maakohus asjaolu, et hageja elab kostja juures 1/3 ajast. Maakohus jättis kohaldamata

§ 102lg 1 sätted, leides, et kostja on oma sissetulekuid ebaõigesti kajastanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 200 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 4
3. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 nimetatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).
2. Maakohus tuvastas, et hageja ülalpidamiseks vajaminevad igakuised kulud on 495 eurot, millest pool on 247,50 eurot. Hageja ülalpidamiseks vajaminevate igakuiste kulutuste suurust ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud.
3. Kostja on taotluses, määrata elatisraha alla alammäära, tuginenud kolmele asjaolule: kostja majanduslik olukord on halb, kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, hageja viibib osa ajast tema juures.
4. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja elustandard ei vasta tema poolt esitatud andmetele ega peegelda asjaolu, et ta on majanduslikult raskes olukorras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Hinnates kostja majanduslikku olukorda tema elustandardi järgi, siis võib asuda seisukohale, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal tasuda hagejale elatist miinimummääras, vaatamata sellele, et kostjal on ka teine alaealine laps.
5. Täiendavalt on kostja tuginenud asjaolule, et hageja viibib osa ajast tema juures. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hageja on tema juures suvevaheaegadel ja siis kui lapse ema on pikemalt välismaal. Samuti on hageja kostjaga keskmiselt kaks nädalavahetust kuus. Hageja seaduslik esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et laps oli kooli ajal isa juures kaks kolme nädala pikkust perioodi. Suviti on laps isaga 1 kuni 1,5 kuud. Nädalavahetustel on laps isaga 1-2 korda kuus, minnes tavaliselt isa juurde reede õhtul ja tulles tagasi laupäeva õhtul. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kostja juures piisavalt pikka aega, et seda elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Lähtudes poolte väidetest võib asuda seisukohale, et laps on ca 1/4 aastast isa juures, ning seega osutab isa lapsele ülalpidamist osaliselt vahetult. Maakohus on sedastanud, et kostja ei ole tõendanud, kui suuruses ulatuses ta last vahetult ülal peab. Kolleegium märgib, et hagile lisatud tõenditest nähtub küll, et igapäevakuludest suuremaid kulutusi, näiteks kulutused jalatsitele, riietele, kirjutuslauale, hambaravile ja trennile, on tasunud ema. Hageja ema on ka 24.04.2018 saatnud e-kirja kostjale, et ta sõidab kuuks ajaks ära, ning laps jääb kostjaga. Kirjas on hageja ema märkinud, et tema tasub lapse kooli toiduraha, ning et külmik on toitu täis. Arvestades aga, et laps on isa juures pikad perioodid, siis ei ole tõenäoline, et lapse isa ei tee lapse vahetuks 5 ülalpidamiseks igapäevakulusid. Elades kostja juures, kannab ka kostja lapse suhtes toidukulusid, kommunaalkulusid ja muid olmekulusid. Võttes arvesse, et kostja on nõus tasuma elatist 200 eurot kuus, hageja ülalpidamiseks vajaminevad igakuised kulud on 495 eurot, millest kummagi vanema osa on 247,50 eurot, ja asjaolu, et laps viibib isa juures ca ¼ aastast, siis on kolleegium seisukohal, et kostja poolt vahetult osutatava ülalpidamise suurus on keskmiselt vähemalt 47,50 eurot kuus. Seega on põhjendatud määrata elatise uueks suuruseks 200 eurot kuus.
6. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot ületavas osas. Elatise suurust tuleb muuta selliselt, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis 200 eurot kuus alates 01.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
7. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kostja palus apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud poolte kanda. Seega tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud, sõltumata apellatsioonkaebuse rahuldamisest, jätta poolte kanda. Eeltoodust tulenevalt puuduvad pooltel maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6