Obsah (5)

§ 164§ 179§ 190§ 651§ 657

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1

§ 164lg-st 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kuna hageja oli vabastatud asjas riigilõivu 300 euro tasumisest, tuleb see

§ 179lg 1 alusel temalt riigi kasuks välja mõista.

Samuti tuleb temalt välja mõista talle osutatud riigi õigusabi tasu, milleks on 528 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaadi tasu taotluses toodud summad ja ajakulu on kooskõlas menetluses toimunuga. 5 Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja esitas 12.02.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse osaliselt tühistada. Hageja palus jätta muutmata maakohtu otsuse kostjale jäetavate ühisvara esemete kohta ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 1145,05 eurot. Menetluskulud maakohtus jätta poolte enda kanda. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagejalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv 300 eurot ja riigi õigusabi tasu 528 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
2. Hageja ei nõustu maakohtu poolt väärtuste määramisega sõidukitele, tolmuimejale Kirby, Dormeo madratsile ja madratsikattele ning sülearvutile. Hageja ei nõustunud ka seisukohaga, et poolte abielu ajal soetatud garderoob-kapp kuulub kostja isale.
3. Maakohus leidis ekslikult, et arvestada tuleb sõidukite Ford Aerostar ja Renault Megane Scenic utiliseerimise kulu. Maakohus ei ole tuvastanud kostja soovi ja hageja nõusolekut sõidukite utiliseerimiseks. Utiliseerimise kulu ei ole asja turuväärtuse osa TsÜS § 65 mõttes. Seega pidi kohus sõidukite väärtuseks määrama vastavalt 160 eurot ja 165 eurot.
4. Maakohus oleks pidanud tolmuimeja Kirby väärtuse määrama samal viisil, kui pesumasina väärtuse. Kohus jättis alusetult kõrvale hageja müügikuulutuse, mille kohaselt tolmuimeja müügihind oli 521 eurot. Seega oleks tolmuimeja väärtuse arvestus 150 + 521 = 671 : 2 = 335 eurot. Tolmuimeja on pika garantiiaja ja võimsa mootoriga kodumasin, mis nende aastatega ei saanud minna 20 korda odavamaks. Seega tuli arvestada tolmuimeja väärtuseks 335 eurot.
5. Maakohus ei arvestanud voodimadratsi ja –katte hinna määramisel, et hageja tõendas nende väärtust nii esemete soetamise dokumentidega kui ka müügikuulutustega. Tegemist on 15aastase garantiiga kaubaga, mis ei saanud odavneda 7 aastaga kuni 8 korda. Põhjendatud oleks lugeda madratsi komplekti väärtuseks müügikuulutuste keskmine ehk 286 eurot.
6. Maakohus eksis, kui leidis, et sülearvuti olemasolu ja väärtuse kohta ei ole selgeid andmeid. Hageja esitas tõendi (pildi), et sülearvuti on kostja valduses. Kostja oma väiteid, et sülearvuti läks katki, ei tõendanud. Sellises olukorras pidi kohus lähtuma hageja tõendist ja hageja ütlusest vande all, et sülearvuti oli olemas ja kuna kostja eseme väärtust ei vaidlustanud, tuli määrata selle väärtuseks hageja märgitud 265 eurot.
7. Maakohus leidis ekslikult, et garderoob-kapp on kostja isa korteri oluline osa. Nimetatud kappi on võimalik lihtsalt eemaldada ja sellega ei hävi ega muutu oluliselt peaasi – korter ega kapi detailid, neid on võimalik paigaldada mujale. Kui eraldatud osasid saab pärast eraldamist edasi kasutada ilma, et tuleks teha olulisi muudatusi, ei ole tegemist asja oluliste osadega. Seega tuli arvestada garderoob-kapp ühisvara hulka, jätta kapp kostjale ja mõista välja hagejale hüvitis 500 eurot.
8. Seega on ühisvara hind kokku 4211,77 eurot, millest tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis 2103,72 eurot. Kuna hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis vaidlustamata osas 958,67 eurot, siis tasaarvestuse tulemusena tuleb hageja kasuks välja mõista 1145,05 eurot.
9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, seega

§ 190lg 4 järgi ei tule hagejal tasuda riigituludesse riigilõivu ega sellelt viivist.

Samal põhjusel on ebaõige kohtuotsuse osa, et hagejal tuleb hüvitada riigi õigusabi kulud 528 eurot. Kohus oleks pidanud kaaluma

§ 190lg 7 kohaldamist ja hageja vabastamist menetluskulude tasumisest riigituludesse.

Hageja majanduslik olukord on võrreldes riigi õigusabi andmise ajaga halvenenud eelkõige selle tõttu, et hagejal sündis neljas laps 20.01.

1. Seega on hageja ainsaks sissetulekuks vanemahüvitis, millest peetakse kinni elatis kahe vanema lapse ülalpidamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. 6 Ringkonnakohtu seisukoht 41.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei nõustunud maakohtu poolt väärtuste määramisega sõidukitele, tolmuimejale Kirby, Dormeo madratsile ja madratsikattele. Samuti ei nõustunud hageja asjaoluga, et jagamata jäi sülearvuti ja garderoob-kapp. Lisaks ei nõustunud hageja sellega, et temalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv ja riigi õigusabi tasu. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust eeltoodud osas. 42. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu ja riigi õigusabi tasu ning tasumisega viivitamisel viivise nendelt summadelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

1. Maakohus hindas sõidukite Ford Aerostar ja Renault Megane Scenic väärtuseks 0 eurot. Maakohus leidis, et nende väärtus võib olla vanaraua hind, kuid tegelik väärtus, arvestades sõidukite utiliseerimiskulusid, sõidukitel puudub. Hageja leiab, et sõidukitel on vähemalt vanaraua väärtus, kuna utiliseerimiskulu ei ole turuväärtuse osa. Kolleegium märgib, et maakohtu tuvastatu kohaselt oleks K AS hinnakirja järgi sõiduki Ford Aerostar väärtus vanarauana 165,90 eurot ning sõiduki Renault Megane Scenic väärtus veelgi väiksem. Kuusakoski AS hinnakirja kohaselt maksab tõstukauto teenus linnas 53 eurot (lisaks käibemaks), tõstetund 38 eurot (lisaks käibemaks). Eeltoodule lisandub jooksva kilomeetri tasu (III kd tl 187). Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus käesoleval juhul õigesti, et sõidukite väärtuse hindamisel tuleb arvesse võtta utiliseerimiskulud. Sõidukitel on väärtus üksnes vanarauana. Vanaraua eest raha saamine eeldab aga utiliseerimiskulude kandmist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et utiliseerimiskulusid arvestades puudub sõidukitel väärtus.
2. Maakohus hindas 2008.a soetatud tolmuimeja Kirby väärtuseks 150 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tolmuimeja väärtuse hindamisel põhjendatult tuginenud müügikuulutusele, kus on pakutud müüa 2008.a soetatud ja vähekasutatud tolmuimejat Kirby 150 euro eest (III kd tl 182). Kuna tegemist on samal aastal soetatud tolmuimejaga, siis on see võrreldav ühisvaraks oleva esemega ning maakohus on õigesti tuginenud just sellele tõendile. Hageja esitatud kahel tolmuimeja müügikuulutusel, hindadega 995 eurot ja 320 eurot, ei ole näha soetamisaastat. Lisaks on kallima tolmuimeja müügikuulutuses märgitud, et tegemist on peaaegu uue tolmuimejaga (II kd tl 11-12). Seetõttu ei ole tõendatud, et hageja esitatud müügikuulutustes märgitud tolmuimejate puhul on tegemist ühisvarasse kuuluva tolmuimejaga võrreldavate tolmuimejatega. Eeltoodule tuginedes ei tõenda hageja tõendid veenvalt ühisvarasse kuuluva tolmuimeja väärtust. Tsiviilasjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud müügikuulutuse, mille kohaselt on tolmuimeja väärtus 521 eurot.
3. Maakohus hindas 2010.a soetatud Dormeo voodimadratsi ja katte väärtuseks kokku 65 eurot. Esemed maksid ostmisel 314,81 eurot (intressita) (III kd tl 127-128). Hageja leiab, et põhjendatud on määrata komplekti väärtuseks 286 eurot. Hageja on esitanud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 370 eurot. Kuulutuses on märgitud, et garantii on 15 aastat ning jäänud on 14 aastat (II kd tl 32). Samuti on hageja esitanud uue Memory madratsi müügikuulutuse summas 550 eurot (III kd tl 147) ning kasutatud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 390 eurot (III kd tl 151). Kostja on esitanud kasutatud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 55 eurot. Kuulutuses on märgitud, et madrats on kasutuses olnud 3-4 aastat (III kd tl 178). Hageja esitatud esimesest müügikuulutusest järeldub, et tegemist on ühe aasta vanuse madratsiga. Teises müügikuulutuses märgitud madrats on uus madrats. Seega ei ole nende madratsite puhul tegemist võrreldavate 7 madratsitega ühisvarasse kuuluva madratsiga. Hageja esitatud kolmandast müügikuulutusest ei nähtu, milline on madratsi kasutusiga. Kostja esitatud müügikuulutuses märgitud madrats (kasutusaeg 3-4 aastat) on kõige enam võrreldav ühisvarasse kuuluva madratsiga, mistõttu on maakohus põhjendatult sellele tõendile tuginedes leidnud, et madratsi ja madratsikatte väärtus kokku on 65 eurot.
4. Maakohus leidis, et kostja isa korteris asuv garderoob-kapp on korteriomandi oluline osa, mistõttu ei saa seda ühisvarana jagada. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tegemist ei ole korteriomandi olulise osaga. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Vastavalt TsÜS § 53 lg-le 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Kostja esitatud fotodelt (III kd tl 174-177) on näha, et kapp on ehitatud korteri sisse vastavalt seina mõõtmetele, kapil puudub eraldiseisev lagi, tagumine sein ja põrand. Kapiuksesiinid on kinnitatud põrandale ja lakke. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kapp on muutunud korteriomandi oluliseks osaks. Kapp on korterisse ehitatud konkreetse korteri mõõtmeid arvestades. Kapi põrandaks, laeks ja tagumiseks seinaks on korteri põrand, lagi ja tagumine sein. Kapi osade korterist eraldamisel ei oleks enam tegemist kapiga.
5. Maakohus leidis, et sülearvutit ei saa ühisvarana jagada, kuna ei ole selgeid andmeid asja olemasolu kohta ei praegu ega abielu lahutamise ajal. Hageja leiab, et sülearvuti olemasolu on tõendatud fotoga. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud foto, mille kohaselt on kostja valduses üks sülearvuti (II kd tl 189). Kostja väitis, et sülearvuti kuulus kostja isa CC-le, mis anti perele kasutamiseks, ning see utiliseeriti abielu ajal. Kostja on esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on CC ostnud 22.10.2008 sülearvuti (III kd tl 97). Kostja isa CC andis tunnistajana ütlusi, et ta on arvuteid ostnud ja andnud arvuteid ka noortele kasutada (IV kd tl 31). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et fotol olev arvuti soetati poolte poolt abielu ajal. Hageja ei ole sülearvuti ostmise kohta esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit. Kostja on tõendanud, et tema isa on ostnud sülearvuti, samuti on kostja isa andnud ütlusi, et ta on andnud oma arvuteid noortele kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja veenvalt tõendanud, et fotol olev arvuti kuulus ühisvara hulka, ning maakohus jättis selle põhjendatult ühisvarana jagamata.
6. Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust ühisvara jagamise osas.
7. Pärnu Maakohus andis 11.11.2016 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. 18.05.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud kuue kuu jooksul pärast nende kindlaksmääramist. 12.01.2018 otsusega jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja määras riigi õigusabi osutaja tasuks hageja esindamisel 528 eurot. Ühtlasi mõistis maakohus riigi õigusabi tasu 528 eurot ja riigilõivu 300 eurot hagejalt riigituludesse. Otsuse kohaselt tuleb summa tasuda kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest ning tähtpäevaks tasumata jätmisel tuleb hagejal tasuda viivist. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, küll aga vaidlustas selle riigi õigusabi tasu ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas.
8. Kolleegium leiab, et maakohus mõistis hagejalt põhjendamatult välja riigilõivu 300 eurot riigituludesse.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-119-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja hagi rahuldati osaliselt, siis ei saanud maakohus 8 hagejalt riigilõivu riigituludesse välja mõista. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 300 eurot ja viivise. 51. Maakohus on mõistnud hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 528 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna hageja menetluskulud jäid hageja kanda, siis esines alus hagejalt riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks. Riigikohus on siiski 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 32-1-152-12 (p 23) märkinud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooniastmes esitatud menetlusabi andmise taotlusest ja apellatsioonkaebuse selgitustest nähtub, et hageja majanduslik olukord on raske. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 528 eurot ja viivise. Ringkonnakohus vabastab hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. 52. Kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Riigikohtu 05.03.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13 (p 10) tuleneb, et

§ 164lg 1 kohaldub kõigi kohtuastmete suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel alus

§ 164lg 2 rakendamiseks.

Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda, siis puuduvad pooltel ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on ringkonnakohtule teatanud, et ta ei taotle ringkonnakohtus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist. 53. Tallinna Ringkonnakohus jätkas 26.03.2018 määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt ja ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub

§ 190

lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt apellatsiooniastme riigilõivu 300 eurot riigituludesse väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9