Obsah (7)

§ 660§ 661§ 425§ 424§ 174§ 175§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Hagi läbivaatamata jätmine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi Kohtunik Hageja Hageja esindaja riigi õigusabi korras Kostja I Kostja I lepinguline esindaja Kostja II Vil

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Hageja on 02.05.2018 esitanud kohtule hagi õigussuhte tuvastamise nõudes. Hageja on 22.10.2018 esitanud kohtule taotluse hagi tagasivõtmise kohta. 2.

§ 425lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

3.

§ 424

lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 4. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine alust menetluse lõpetamisest keeldumiseks ning kuna hageja on hagi tagasivõtnud, võtab kohus taotluse vastu ja kohus jätab

§ 425lg 1 alusel hagi läbivaatamata.

5.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 6. Kostja I esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 150-152), nõudes õigusabikuluna kokku 1365 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kostja I menetluskulude suhtes mitmeid vastuväiteid. 7.

§ 175

lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks põhjendamatult suured.

1. Kohus, tutvunud kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohus ei saa nõustuda kostja I menetluskuludega, mis on seotud materjalide tutvumisega ja analüüsiga. Samuti leiab kohus on kostja I esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja I õigusabikuludest põhjendatud kulud 3 tunni ulatuses, summas 468 eurot (3x156), milline summa tuleb hagejalt välja mõista.
2. Kostja II esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 153-155), nõudes õigusabikuluna kokku 1547,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kostja II menetluskulude suhtes mitmeid vastuväiteid.
3. Kohus, tutvunud kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohus ei saa nõustuda kostja II menetluskuludega, mis on seotud materjalide tutvumisega ja analüüsiga, kliendile selgituste andmisega ning kuludega mis on tekkinud menetluskulude nimekirja koostamisel. Samuti leiab kohus on kostja II esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Näiteks hagiavaldusele vastuse koostamine on märgitud ajakuluga 5 tundi. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja II õigusabikuludest põhjendatud kulud 3,5 tunni ulatuses, summas 546 eurot (3,5x156). Lisaks õigusabikuludele tasus kostja II ka riigilõivu määruskaebuse esitamisel. Seega kokku on kostja II menetluskulud summas 596 eurot, milline summa tuleb hagejalt välja mõista. 2
4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

1. Hageja on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22.05.2018 määruse alusel riigilõivu 300 euro tasumisest hagi esitamisel. Nimetatud summa jätta riigi kanda.
2. Hageja on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 30.01.2018 määrusega saanud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.
3. Hageja esindaja riigi õigusabi korras on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja.
4. Menetluskuluna kohtumenetluses riigi õigusabi korras hagejat esindanud vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa poolt osutatud riigi õigusabi tasu 330 eurot arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadi abile Marit Seesmaale. 17.

§ 178

lg-te 1 ja 2 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 3