1-15-4895/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4895 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2018 määrus Andrei Kabilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Kabilovi (ik 38004062216) kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 15.06.2015 otsusega tunnistati A. Kabilov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 8 aasta ja 6 kuu vangistusega. Karistusaeg algas 01.06.2014 ja lõpeb 01.12.
6. Viru Vangla esitas 27.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kabilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 15.10.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
8. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv karistus. A. Kabilov pani kuriteo toime varalise kasu saamise eesmärgil, käesolev karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. A. Kabilov omab kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et süüdimõistetu ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses (vt ka RKKKm nr 31-1-91-06).
9. Positiivsena võib välja tuua, et A. Kabilov on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, omandanud riigikeele A1 taseme ning õppinud riigikeele B1 taseme õppes, samuti on pidevalt hõivatud tööga, varem koristajana, käesoleval ajal töötab puidutsehhis. A. Kabilovil on vabanemise korral olemas kindel elukoht. Garanteeritud töökoht A. Kabilovil puudub. Enne vangistust tegi A. Kabilov juhutöid, s.o ametlik sissetulek puudus. Kuigi A. Kabilovi elukaaslane on nõus teda võimaluste piires nii moraalselt kui materiaalselt toetama, on kuritegu toime pandud just majandusliku kasu saamiseks ning kinnipeetaval on käesoleval ajal üle 26 300 euro tasumata nõudeid, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavad. Eeltoodust tulenevalt esineb A. Kabilovi puhul uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna A. Kabilov on kuritegusid toime pannud grupis, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kes talle samuti võivad negatiivset mõju avaldada ning mõjutada uue kuriteo toimepanemisel. Viimane kuritegu on toime pandud koos elukaaslase vennaga, A. Kabilovi isa on samuti kriminaalkorras karistatud ning viibib hetkel vangistuses.
10. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et praeguseks ära kantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud A. Kabilovit kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Seega puudub maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära A. Kabilovi poolt uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kabilovi kaitsja vandeadvokaat A. Tooming, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
12. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on liigselt keskendunud A. Kabilovi kuriteo toime panemise asjaoludele ning kehtivale distsiplinaarkaristusele, jättes tähelepanuta süüdlase isiku, tema varasema elukäigu ja võimaluse tõestada vabaduses enda õiguskuuleka käitumisega, et ta on teinud lõpparve minevikuga ning on suuteline ühiskonda resotsialiseeruma. Maakohus on küll välja toonud A. Kabilovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei ole neid diskretsiooniotsustuse tegemisel sisuliselt arvestanud.
13. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta täitmisplaani ja sellega seonduva, samuti riigikeele omandamise faktilise asjaolu, töötamise koristajana ja alates 07.03.2016 töölisena puidutsehhis. Maakohtu poolt ei ole otsustamise fookuses olnud ka kindel elukoht vangistusest vabanemisel ning toetav sotsiaalvõrgustik. Maakohus ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud kinnipeetava varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide ja ohtlikkuse puudumist ega üldise korduva kuriteo toimepanemise madalat tõenäosust (2 aasta jooksul 26 %).
14. Määruskaebuse esitaja arvates on kohus jätnud põhjendamata, miks kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivad tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua A. Kabilovi ennetähtaegset vabastamist. Riigikohus on leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks 2 rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17).
15. Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 19.11.2018 esitada kaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, sh kaitsjatasu taotlus, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Kabilov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ning ammendavad. Samuti ei ole maakohus eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Kabilov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
18. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks A. Kabilov tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka määruskaebuses välja toodud A. Kabilovit positiivselt iseloomustavad asjaolud.
19. Tulenevalt kohtupraktikast on ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, mis A. Kabilovi puhul on täitmata, s.o süüdimõistetu omab kehtivat distsiplinaarkaristust (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
20. Vastusena määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole A. Kabilovi poolt toime pandud kuritegudele omistanud ebaproportsionaalset kaalukat tähendust. Isiku poolt varasemalt toime pandud kuriteod on A. Kabilovi elukäiku iseloomustavateks andmeteks, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused on mõjutanud isikut õiguskuulekuse suunas. Ühtlasi saab seeläbi anda hinnangu sellele, kas isiku ennetähtaegne vabastamine täidaks oma eesmärki, s.o kas isik oleks suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
21. Nimelt omab A. Kabilov kehtivat kriminaalkaristust narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest. A. Kabilov on süüdi mõistetud selle eest, et toimetas isikute grupis Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki 96,259 kg hašišist, mis temalt kinnipidamisel ära võeti. Käideldud narkootilise aine koguse põhjal saab kindlalt väita, et kuritegu pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades A. Kabilovi puudulikku haridust ja töökogemust, saab järeldada, et isiku jaoks oli vabaduses lihtsam hankida rahalisi vahendeid 3 kuritegusid toime pannes. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud risk käesoleva vangistuse jooksul sugugi vähenenud, sest isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 23 302,44 eurot, samas puudub tal vabaduses kindel töökoht. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub A. Kabilov taas uusi kuritegusid toime panema.
22. Mis puudutab vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskihinnangut, siis siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kõnealust riskihinnangut ei saa A. Kabilovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
23. Kokkuvõtvalt tuleb A. Kabilov jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna A. Kabilovi varasem elukäik annab tunnistust, et isiku allutamine kriminaalhooldusele ei täida oma eesmärki ning isik on orienteeritud raskete, esimese astme kuritegude toimepanemisele, konkreetsemalt enda elatamisele läbi kuritegude toimepanemise.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.10.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
25. Menetluskulude nõuet ei ole ringkonnakohtule esitatud. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas