KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 23. november 2018 1-14-5058 Maarika Kuusk, Tiit
) § 121 järgi.
§ 65lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 aastat ja 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise alguseks loeti
- jaanuar
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- veebruaril
- augustil
- a esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid E. Mamedovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti E. Mamedov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Maakohus leidis, et
§ 76lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused on täitmata.
E. Mamedovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid vangistuses olles pani ta toime kuriteo kaaskinnipeetava suhtes.
- Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et kinnipeetav on pärast eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbi vaatamist
- a märtsis läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja vestelnud kriminaalhooldusametnikuga elustiili muutmise vajalikkusest. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas ka kindel elukoht perekonnatuttavale kuuluvas korteris, mille ta on enda sõnul omandanud. Talle on garanteeritud töökoht OÜ-s XXXX.
- E. Mamedov on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 9000 euro. Ta on motiveeritud nõudeid tasuma, ent need mõjutavad negatiivselt tema majanduslikku toimetulekut. Korduvad grupis toimepandud kuriteod viitavad E. Mamedovi kriminaalsele suhtlusringkonnale ja mõjustatavusele. See ja majanduslikud raskuste tekkimine võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine hoiavad mõjusalt ära uue kuriteo toimepanemist E. Mamedovi poolt. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebuses taotlevad E. Mamedov ja tema kaitsja M. Reinsalu Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määruse muutmist ja E. Mamedovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- M. Reinsalu leiab, et kinnipeetav on püüdnud individuaalset täitmiskava väga hoolikalt täita. E. Mamedov on teadlik õiguskuuleka elu eelistest. Tal on realistlikud tulevikuplaanid ning motivatsioon elada õiguskuulekalt. E. Mamedovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates
- septembrist
- a kannab ta karistust avavanglas. Kinnipeetavat iseloomustuses peetakse E. Mamedovit kõrgohtlikuks, mis võib olla arusaamatus, sest selline isik ei saaks karistust kanda avavanglas. E. Mamedov soovib ennetähtaegselt vabaneda, olles valmis täitma kõiki kontrollnõudeid.
- E. Mamedovil on küll kuritegelik minevik, kuid ta on oma süüd tunnistanud, kahetsenud, püüdnud muutuda ja näidata seda ühiskonnale.
§-s 76 toodud asjaoludega tuleb arvestada kogumis. Kohus ei ole lahendis piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tema võimalusi vabanemisel, keskendudes liigselt varasemale elukäigule. Mineviku arvestamine on küll äärmiselt oluline, kuid ei tohi kinnipeetavalt võtta võimalust õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et karistus on eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, võivad mitte ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Selle riski maandamiseks on võimalik E. Mamedov vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla 2
(5)seaduse ja ühiselu reeglitega. Kriminaalhooldusele allutamine, käitumiskontrolli kohaldamine ja lisakohustuste panemine aitaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riske.
- E. Mamedov märgib, et ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, teinud kogu vangistuse ajal tööd ja ka suhted ametnike ja valvuritega on head. E. Mamedovile on kohaldatud soodustusi ning tal on võimaldatud käia ilma valveta asju ajamas Narva linnavalitsuses. Lisaks on E. Mamedov paigutatud avavanglasse, kuna vangla arvates on kuriteo riskid maandatud ning on piisav alus oletada, et E. Mamedov uusi õigusrikkumisi toime ei pane. Vangistuse jooksul ei ole E. Mamedovit kordagi karistatud ka distsiplinaarkorras ja selle tõttu on vangla kohaldanud määruskaebuse esitajale erinevaid soodustusi. Ka lähiajal võimaldatakse E. Mamedovil käia Kohtla-Järvel asju ajamas. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et E. Mamedov väljaspool vanglat kuritegusid võiks sooritada. Vastupidi – tema viibimine väljaspool vanglat on täiesti ohutu nii julgeoleku kaalutlustest, kui ka iseloomuomadustest lähtuvalt.
- Vabanemisel on E. Mamedovil kindel elu- ja töökoht. Taasühiskonnastamine peaks osutuma hõlpsaks, kuivõrd E. Mamedov on iseseisvate asjaajamistega edukalt toime tulnud. Seega peaks nii katseaeg kui ka käitumiskontrollile allutamine olema piisavad selleks, et E. Mamedov enam kuritegusid ei sooritaks. E. Mamedov lubab teha edaspidi kõik selleks, et mitte kuritegusid toime panna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. 13.
§ 76
lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui
§ 76
lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtus leiab, et maakohus on oma määruses asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, miks ei saa
§ 76lg-s 4 nimetatud kriteeriumeid arvestades E.
Mamedovit ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Mamedovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on otsustamisel tähelepanu pööranud nii positiivsetele kui ka negatiivsetele asjaoludele ja neid kaalumisel arvesse võttes jõudnud seisukohale, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei ole piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära E. Mamedovi poolt uue kuriteo toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 14. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). E. Mamedovi puhul on esimene eeldus täidetud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub tõepoolest, et ta on püüdnud individuaalset täitmiskava hoolikalt täita. E. Mamedov on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, töötanud koristaja ja köögitöölisena, sooritanud riigikeele eksami A1 tasemel, osalenud A2 taseme kursustel ning vestelnud kriminaalhooldusametnikuga elustiili muutmise vajalikkusest. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3
(5)Määruskaebuse kohaselt on E. Mamedov alates
- septembrist
- a paigutatud avavanglasse. Kinnipeetav kinnitas istungil, et avavanglasse paigutamisel pakuti talle kohe tööd. Eelnevat elu kahetseb E. Mamedov enda sõnul väga (KoTo I kd, lk 206). Ringkonnakohtu hinnangul varjutab E. Mamedovi muidu eeskujulikku käitumist vangistuses siiski
- aastal toimepandud kuritegu kaaskinnipeetava suhtes.
- Maakohus on määruses arvesse võtnud ka E. Mamedovi elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Positiivseks luges kohus, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht. E. Mamedov on esitanud vangla käskkirja, millest nähtub, et tal on lubatud käia Narva Linnavalitsuses elukoha enda nimele registreerimiseks (KoTo II kd, lk 30). E. Mamedovile on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX, mis tagaks talle vanglast vabanedes sissetuleku. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus siiski õigesti arvestanud sellega, et E. Mamedovil on 9000 euro väärtuses tasumata nõudeid, mis vanglast vabanemisel mõjutavad kinnipeetava majanduslikku toimetulekut. Ringkonnakohus arvestab aga sedagi, et antud töökohas ei ole E. Mamedov varem töötanud ning kriminaalhoolduse seisukohast võib probleemiks see, et tööobjektid asuvad peamiselt Tallinnas, ent süüdlase elukoht saaks olema Narvas.
- Ringkonnakohtu jaoks näitab kinnipeetava ohuprognoosi tema varasem elukäik – E. Mamedov kannab reaalset vangistust neljandat korda. Karistust on ta kandnud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kohtukolleegium leiab, et ehkki määruskaebuse kohaselt on E. Mamedov teinud vajalikud järeldused, ei saa tema lubadustes olla kindel. E. Mamedov kannab liitkaristust kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise ning rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuna korduvkaristatute puhul on ka kohtupraktikas täheldatud suuremat uute kuritegude toimepanemise ohtu, siis esineb nii E. Mamedovi varasemat elukäiku, kui ka kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades oht uute kuritegude toimepanemiseks.
- Vaagides E. Mamedovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, leiab kohtukolleegium siiski, et E. Mamedovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust tuleks arutada veel üks kord, enne kui isik vabaneks karistusaja täielikul ärakandmisel. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad KrMS § 426 lg-s 2 sätestatud alused vaadata E. Mamedovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid uuesti läbi seitsme kuu möödudes alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Sellist otsustust tehes arvestab ringkonnakohus E. Mamedovi pingutusi vangistuses – sotsiaalprogrammide läbimist, töötamist, keeleõpet, distsiplinaarkaristuste puudumist, elu- ning töökoha olemasolu ja avavanglas viibimist. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul E. Mamedovi kuriteo asjaolud kaotanud seitsme kuu möödumisel sellise kaalu, et nende põhjal jätta isik vabastamata. Ka kinnipeetava elukäigust tulenevaid riske, mida võimendavad pikaajaline vangistus ja kinnipeetava hoiakutes täheldatud riskid ja ohud, maandaks paremini see, kui E. Mamedov saaks avavanglas kinnistada tööharjumusi ja mõnevõrra vabamates tingimustes tegeleda oma majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Üksnes sellisel juhul võiks nõustuda kaitsjaga, et edasiste riskide maandamiseks on võimalik E. Mamedov vabastada riigipoolse järelevalvega, et käitumiskontrolli panemise ja lisakohustustega veelgi vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. Ringkonnakohtu taoline otsustus ei tähenda aga kohtu kohustust kinnipeetav seitsme kuu möödumisel asja uuesti arutades kindlasti vabastada, vaid võimalust vabastamise küsimuse varasemaks arutamiseks.
- Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1 4
(5)tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi E. Mamedovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5
(5)