KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3047 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu

) §-st 72 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 201 palub avaldaja otsustada rahatrahvi asendamine arestiga.

1. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega rahuldati PPA avaldus rahatrahvi asendamiseks. P. Ojalepale Lõuna prefektuuri
4. oktoobri
5. a otsusega määratud rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot asendati arestiga 30 ööpäeva. 3.1 Kohus määras prefektuuri taotluse menetlemiseks alates selle kohtusse saabumisest
6. juunil 2018 kokku seitse istungit. Seejuures edastas kohus kõigil seitsmel korral P. Ojalepale kohtukutsed ning viiel juhul kinnitas P. Ojalepp kohtukutse kättesaamist. Seejuures avaldas ta kolmel korral kohtule edastatud kirjades võimaliku aja, millal tal oleks võimalik kohtuistungile tulla, ja kohus arvestas istungiaegu määrates P. Ojalepa avaldatuga. P. Ojalepp aga kohtuistungitele ei ilmunud. Samuti ei tasunud ta trahvi osaliselt ega täielikult. Viimasele, s.o
7. novembril 2018 kell 10.00 peetud kohtuistungile ilmumiseks edastas kohus P. Ojalepale kohtukutse, millele oli märgitud, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. P. Ojalepp kinnitas kohtukutse kättesaamist
8. novembril
9. Hoolimata kutse kättesaamisest ning asja arutamisest teadlik olemisest, P. Ojalepp kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule enda mitteilmumise põhjuseid ega taotlenud kohtult kohtuistungi edasilükkamist. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 90 lg-st 1 arutas kohus väärteoasja ilma menetlusaluse isikuta. 3.2 Kohus leidis, et PPA avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 72

lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

§ 72lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

3.3 Kuigi P. Ojalepal võimaldati

1. novembri
2. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusega tasuda rahatrahvi kuni
3. novembrini 2016, ei ole P. Ojalepp trahvi käesoleva ajani tasunud. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ja teinud kindlaks, et tal puudub registervara. Müügiväärtusega vallasvara ei ole kohtutäiturile teada. Seega puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on
4. aprillil 2017 arestitud, kuid laekumisi ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta, mistõttu puudub tal ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. P. Ojalepale on määratud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, millele

§ 72lg 2 alusel vastab 30 päeva aresti.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. 3.4

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus ei asendanud aresti üldkasuliku töö tundidega, kuna kohtul puudus selleks P. Ojalepa nõusolek. Samas puudus kohtul ka veendumus, et P. Ojalepp üldkasuliku töö tunnid ära teeks, kuivõrd ta ei ole kohtukutsete peale istungitele ilmunud, ei ole rahatrahvi nõuetekohaselt tasunud ning kohtule teadaolevalt on tema viibimiskoht ja töökoht Soomes.

1. P. Ojalepp esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta avaldas soovi rahatrahv ära maksta. Samuti avaldas ta valmidust teha üldkasulikku tööd. P. Ojalepa määruskaebus oli esitatud e-kirja vormis ning see oli allkirjastamata.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrusega jäeti P. Ojalepa määruskaebus käiguta ja talle anti puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks aega kuni
5. detsembrini
6. 2
8. detsembril 2018 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus P. Ojalepa
9. detsembril 2018 allkirjastatud ja postitatud määruskaebus. Kaebuses tunnistab P. Ojalepp end täiesti süüdi selles, et talle määratud rahatrahv on asendatud arestiga. Ta jättis rahatrahvi tasumata ega ilmunud korduvalt kohtuistungitele. Ta palub ringkonnakohtul määrata talle kuupäev, mis ajaks ta peab rahatrahvi tasuma või üldkasulikku tööd tegema. Ta möönab, et tema käitumisel ei ole mingit õigustust, ent ta soovib trahvi maksta ja mitte asuda aresti kandma. P. Ojalepp lisab, et käib tööl ja saab kuus kaks korda palka. Ta peab igakuiselt maksma elukoha eest. Sissetulekud laekuvad tal Soome Nordea pangakontole. Eesti pangaarved on suletud. P. Ojalepp on võtnud ühendust kõigi kohtutäituritega ja saavutanud kokkulepped. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.
11. Väärteoasjas on tuvastatud, et P. Ojalepale on PPA Lõuna prefektuuri
12. oktoobri
13. a otsusega määratud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsuse kohaselt tuli rahatrahv tasuda hiljemalt
14. novembriks
15. P. Ojalepp esitas
16. novembril 2015 kohtuvälisele menetlejale taotluse lükata rahatrahvi tasumise tähtaeg 12 kuuks edasi. PPA Lõuna prefektuuri
17. novembri
18. a määrusega taotlus rahuldati ja P. Ojalepa rahatrahvi tasumise tähtaeg lükati edasi kuni
19. novembrini
21. mail 2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Teatest nähtub, et täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud
22. jaanuaril 2017 ja täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud
23. märtsil 2017 Ametlike Teadannete kaudu ja
24. märtsil 2017 e-posti teel. Rahatrahv on täies ulatuses tasumata, mistõttu PPA on esitanud taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks.
25. TMS § 201 lg 1 näeb ette, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt

§-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga.

1. Kõnealuses asjas ei ole vaidlust selles, et P. Ojalepp ei ole tasunud talle PPA Lõuna prefektuuri
2. oktoobri
3. a otsusega määratud rahatrahvi. Rahatrahvi tasumise pikendatud tähtajaks oli
4. november
5. Järelikult ei ole P. Ojalepp enam kui kahe aasta jooksul rahatrahvi tasumise tähtaja möödumisest isegi alustanud trahvi tasumist. Määruskaebuses ei ole P. Ojalepp esitanud ühtegi asjaolu, mis teinuks tal võimatuks rahatrahvi tasumise. Menetlusalune isik on üksnes tunnistanud oma viga ning kahetsenud, et ei ole seni rahatrahvi tasunud. Veel on isik avaldanud, et ta käib ametliku lepingu alusel Soomes tööl ning saab igakuiselt kaks korda palka. Samuti on ta avaldanud valmisolekut rahatrahv koheselt tasuda, kui kohus talle selleks tähtaja määrab. Miks ei ole P. Ojalepp varem rahatrahvi tasumiseks antud tähtaegu järginud, kaebusest ei selgu.
6. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et P. Ojalepp on suhtunud talle määratud rahatrahvi tasumisse äärmiselt ükskõikselt. P. Ojalepp on avaldanud, et ta käib tööl ja saab sissetulekut, ent sellele vaatamata pole ta määratud rahatrahvi mitme aasta jooksul isegi osaliselt tasunud. Isiku käitumisest kumab läbi lootus, et tal ei tulegi määratud karistust täita. Määruskaebuses on P. Ojalepp avaldanud soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd. Võttes arvesse P. Ojalepa varasemat suhtumist määratud karistuse täitmisesse ning käitumist karistuse asendamise taotluse 3 menetlemise ajal (korduvat istungitele mitteilmumist), puudub ringkonnakohtul alus uskuda, et P. Ojalepp asuks sellise võimaluse saamisel üldkasulikku tööd tegema. Seejuures võtab kohus arvesse sedagi, et määruskaebusest nähtuvalt elab ja töötab P. Ojalepp Soomes. Kuivõrd ta ei suutnud isegi kohtuistungi ajaks kohale ilmuda, on väheusutav, et ta tuleks kohale üldkasuliku töö tegemiseks.
7. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja P. Ojalepa määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4