) §-de 53 ja 55 kohaselt on võimalik kasutusloa taotlust menetleda ka nii, et taotlejale jäetakse koormav haldusakt tegemata. Vald ei ole teinud tee-ehitusel koostööd – omanikujärelevalve esindaja viimased selgitused protokolliti 26.10.2017 ja ettekirjutuse eelnõu valmis juba 31.10.
-s sätestatud nõuetele. Kaebaja võttis lepinguga kohustuse ehitada tee vastavalt projektile ja anda see vallale üle hiljemalt 27.06.2009, seega on kaebaja tähtaega ületanud üle 8 aasta. Vallavalitsus kontrollis kasutusloa menetluses ehitise vastavust ehitusloa saanud projektile. Menetluse käigus teostati paikvaatlus, küsiti selgitusi kaebajalt ja omanikujärelevalvelt. Seega on vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi ja kogunud tõendeid (paikvaatluse akt, fotod, puudutatud isikute selgitused). Ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Kaebaja üritab oma tegemata jätmist näidata ehitusettevõtte süüna, kuid vastustaja ei pea ehitusjärelevalve käigus tuvastama, millised on isikute omavahelised lepingud või kes täpselt vastutab selle eest, et tee ei vasta ehitusprojektile. Ehitusjärelevalve menetluses vastutab arenduse omanik. Kasutusloa menetluses ei oleks olnud võimalik motiveerida arendajat enda kohustusi täitma, arvestades, et kaebaja ei ole neid täitnud 8 aastat. Projektile mittevastava ehitamise korral on vallal õigus ja kohustus viia läbi ehitusjärelevalve. Kaebaja on ettevõtja ja peab näitama tehingute tegemisel üles vajalikku hoolsust. See tähendab muu hulgas, et ettevõtjal tuleb endale selgeks teha oma tegevusvaldkonna õiguslik regulatsioon. Kaebajalt võis seega eeldada teadmist, et ehitustöid võib teostada vaid ehitusloa saanud projekti kohaselt ning ta pidi arvestama, et mittenõuetekohase ehitamisega seotud riskid võivad jääda tema kanda. Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunniraha suuruse määramine on vallavalitsuse kaalutlusotsus. Kuna talv ei ole teetöödeks sobilik, tuli ettekirjutus täita hiljemalt 31.05.2018. Sunniraha määramisel kaalus järelevalve teostaja senist koostööd, samuti seda, missugune summa oleks kohustuse täitmisele sundimiseks kõige vähem kahjustav, kuid siiski mõjus. Lepingu kohaselt oleks tee pidanud olema valmis ja vallale üle antud hiljemalt 27.06.2009. Eelnevat arvestades määrati sunniraha suuruseks 6400 eurot, mis on 10% juriidilisele isikule määratava sunniraha maksimaalsest võimalikust suurusest. Sunniraha suurus on praktiliselt olematu, võrreldes leppetrahvi nõudega, mida vallal oleks õigus kaebaja vastu esitada (lepingu kohaselt 100 000 krooni iga tähtaega ületava kuu eest). Vajadusel võib kaebaja taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist. 6. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja viib läbi riikliku järelevalve menetlust, kontrollides muu hulgas, kas ehitis vastab nõuetele (
Kohus ei saa kontrollida järelevalvemenetluse algatamise otstarbekust (sh mõistlikkust), kuid saab hinnata järelevalvemenetluses antud haldusakti – 01.11.2017 ettekirjutuse – õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3). 3
Kasutusloa menetluses tuleb vastustajal muu hulgas kontrollida kasutusloa vastavust ehitusloale (
Kuna ehitusluba väljastatakse ehitusprojekti alusel (
Vastustaja tuvastas 11.10.2017 paikvaatlusel, et Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile. Kaebaja ei ole puuduste olemasolu vaidlustanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et avalik-õiguslikus suhtes – kasutusloa väljastamise menetluses – vastutab kohustuste täitmise eest kaebaja, mitte kolmas isik (tee-ehitaja). Kaebaja on ehitusloa saamisel võtnud kohustuse rajada projektile vastav tee. See, kas tee-ehitaja täidab kaebaja ees endale võetud kohustust, puudutab kaebaja ja tee-ehitaja vahelist lepingulist suhet. Kaebajal on võimalik lepingu mittenõuetekohasel täitmisel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et rikutud on uurimisprintsiipi. Vastustaja ei pidanudki arvestama kaebaja väiteid, et tee-ehitaja on vastuolus kaebaja huvidega rajanud pinnatud kattega tee (millega kaebaja nõustus) või pole paigaldanud kaevudele kaasi. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid rikkumise tuvastamiseks, ettekirjutusest nähtuvad selle tegemise faktilised asjaolud (Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile) ja õiguslik alus (
lg-d 1 ja 2), samuti kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Kohustuste täitmise tähtaja määramisel on arvestatud külmaperioodi. Haldusorganil tuleb menetluse läbiviimisel järgida haldusmenetluse seadust (HMS), kuid menetlustoimingud on vormivabad ja need määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Etteheide, et haldusmenetlus viidi läbi liiga kiiresti (ettekirjutust hakati koostama kohe pärast omanikujärelevalve teostajalt selgituste võtmist), on seega põhjendamatu. Haldusmenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul on üks haldusmenetluse põhimõtteid (HMS § 5 lg 2). Oluline on, et kaebaja kuulati ära ning ta sai esitada haldusaktile vastuväiteid. Ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide, kuid see ei mõjutanud asja otsustamist. HMS § 57 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on vaidlustamisviitel tähtsus eeskätt kaebetähtaja ennistamise kontekstis, kuid kaebaja pöördus kohtusse tähtaegselt. Ettekirjutusega pandud kohustusi ja tööde teostamise tähtaega ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kaebajal tuli tööde teostamisel lähtuda projektist. Ettekirjutus tehti 01.11.2017, ehitisregistris määrati kohustuste täitmise tähtajaks 31.05.2018. Seega on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega seitse kuud. Vastustaja on arvestanud, et talveperioodil ei ole tööde tegemine võimalik. Vastustaja vastuse kohaselt võib kaebaja vajadusel taotleda ka tähtaja pikendamist. Igal juhul on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks piisavalt aega. Kaebaja suhtes ei ole praegu veel sunniraha rakendatud. Kui kaebaja jätab ettekirjutuse tähtaegselt täitmata ja tema suhtes rakendatakse sunniraha, on tal võimalik kaitsta oma õigusi kohtus. Sunniraha üle peetavas vaidluses tuleb hinnata, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Kaebajal on võimalik esitada keelamis-, heastamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebus. Eesmärgipärane nõue sõltub sellest, millises staadiumis on sunniraha rakendamise menetlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4
) või kasutusloa andmise taotluse läbivaatamata jätmisega (
). Vastustaja koostas ettekirjutuse projekti kaks päeva pärast omanikujärelevalve esindajalt seletuse võtmist, küsimata kaebajalt täiendavaid selgitusi või pakkumata omalt poolt mingeid lahendusvariante. Kaebajale määratud sunniraha on ebaproportsionaalselt suur, arvestades, et probleemi oleks saanud lahendada ilma sunniraha määramata. Ettekirjutusest ei selgu, et vastustajal oleks kaebaja senisele koostööle mingeid etteheiteid.
Ehitusluba omakorda andis õiguse ehitada ehitist, mis vastas ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile (
Seega saab kasutusloa taotlemisest järeldada, et kaebaja arvates oli Laiamäe tee valmis ja vastas kõigile nõuetele, sh ehitusprojektile. Vastustajal tuli nimetatud asjaolusid enne kasutusloa andmist kontrollida. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses välja toonud, millises osas ei vasta Laiamäe tee selle ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile: asfaltbetoonkatendi asemel on ehitatud pinnatud katend; tee põikikalle on 2,5% asemel 3%; teel puuduvad peenrad ja mulle on lõpuni rajamata; tee ääres on kaanteta kaevud; teekate on vajunud ja auklik; mahasõidud on lagunenud; tee ja mahasõitude konstruktsioon on ebastabiilne. Vastustaja väiteid kinnitavad 11.10.2017 paikvaatluse protokoll ja fotod (tl 58–64). Kaebaja ei ole nende puuduste olemasolu vaidlustanud. 11.
lg 2 p 2 järgi teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitamise ja ehitise nõuetele vastavust, sh ehitise kasutamiseelset ohutust. Ehitamisele esitatavate nõuete hulka kuulub muu hulgas kohustus ehitada ehitusprojekti kohaselt (
S) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust 5
), keelduda kasutusloa andmisest (
) või algatada kasutusloa menetlusega paralleelselt riikliku järelevalve menetlus ja teha ettekirjutus (
S § 28). Käesoleva vaidluse asjaoludel ei pea ringkonnakohus õigusvastaseks seda, et vastustaja viis läbi järelevalvemenetluse, mis päädis ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega. Vastustaja on tuvastanud, et Laiamäe tee, mida kaebaja pidas kasutamiseks valmis olevaks, ei vasta tegelikult olulises osas selle ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile. Oluliseks puuduseks on ainuüksi see, et asfaltbetoonkatendiga tee asemel on ehitatud pinnasekatendiga tee. Lisaks on ilmne, et mõned vastustaja välja toodud puudused (nt ohtlikud kaevud, vajunud ja auklik teekatend, tee ebastabiilne konstruktsioon) võivad kujutada ohtu teel liiklejatele ja nende varale. On usutav, et sunniraha rakendamise hoiatuseta ei oleks kaebaja motiveeritud puudusi võimalikult kiirelt kõrvaldama. Sellele viitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja distantseeris end järelevalvemenetluses seletusi andes vastustaja tuvastatud puudustest, väites, et usaldas ehitajat ega oska mingeid sisulisi kommentaare anda (tl 11). Kaebaja kohtumenetluses esitatud väited tee ümberehitamise ebamõistlikkusest enne kogu arendusprojekti valmimist kinnitavad kahtlust, et ettekirjutust tegemata ei oleks kaebaja lähimas tulevikus asunud Laiamäe teed selle aluseks oleva projektiga vastavusse viima. Neid asjaolusid arvestades ei teinud vastustaja olulist kaalumisviga, kui otsustas teha 11.10.2017 paikvaatlusel tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks kaebajale ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. 13. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole selgesõnaliselt arvestatud kaebaja väidetega, et teed ehitasid kolmandad isikud, kuid see ei anna alust ettekirjutuse tühistamiseks. Laiamäe tee aluse kinnistu omanik ja tee ehitamiseks vajalike tööde tellija on kaebaja (vt R. Mälli 26.10.2017 seletus, tl 16).
lg 1 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. See hõlmab omaniku kohustust tellida ehitustöid pädevalt isikult, kellel on tööde tegemiseks piisavad teadmised ja kohustused ning kellelt tellitavate tööde sisu on
-s sätestatud nõuetega kooskõlas oleva tulemuse saavutamine (
Olukorras, kus kõnealuse tee ehitanud ehitusettevõtja oli ehitamise juba lõpetanud ja kaebaja kui ehitise omanik taotles valminud ehitisele kasutusluba, oli vastustaja õigustatud nõudma kaebajalt puuduste kõrvaldamist ega pidanud täpsemalt uurima, millised olid kaebaja ja ehitusettevõtja vahelised kokkulepped (vrd
Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui tee faktiline ehitaja on tee ehitamisel oma kohustusi rikkunud, saab kaebaja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda temalt kohustuste täitmist või tekitatud kahju hüvitamist (vt VÕS § 100 jj), arvestades ka
§-des 21 ja 22 sätestatut. 14. Ettekirjutuses anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kaks erinevat tähtaega, kuid vaideotsuses on vastustaja möönnud, et lähtuda tuleb ehitisregistrisse kantud tähtajast (31.05.2018). Seega oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega ca 7 kuud. Kuigi ettekirjutusega 6
). Vastustaja tuvastatud puudusi arvestades ei saa sunniraha suurust pidada ebaproportsionaalseks, sest sunniraha peab motiveerima ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3). Halduskohus on ka õigesti selgitanud, et praeguses menetlusstaadiumis on tegemist vaid sunniraha rakendamise hoiatusega, mis ei põhjusta vältimatult sunniraha rakendamist (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmise korral tuleb sunniraha rakendamise eeldusi täiendavalt kontrollida (vt ATSS § 8).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.