Obsah (4)

§ 62§ 158§ 118§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariiginimel Kohtuasja number 3-17-2564 Otsuse kuupäev 26. november 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 6. septemb

§ 62

lg 2 ja lg 5, § 131 lg 1 p 2 ), sest tunnistajate ütlustel, millega kaebaja soovis kaebust põhistada ei ole asja lahendamisel tähtsust. Seda põhjusel, et vanglal puudus alus käesolevas asjas haldusmenetluse algatamiseks ja kohtul puudub alus vastustajale asja uuesti läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks (RVastS § 6 lg 4 ja lg 6).

1. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu kaebaja väärtushinnangutega vastustaja menetlusele. Kaebuse eesmärgiks on saavutada kaebaja kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamine. Kaebusega ei ole kaebuse eesmärk saavutatav. Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust enda ümberpaigutamise nõudmiseks. Eestis kehtiv vangistusõigus seab esiplaanile karistuse kinnise täideviimise selle avatud täideviimise ees (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad L. Madise jt. 2014, lk 73). Kinnipeetava avavavanglasse ümberpaigutamise alused on sätestatud seaduse tasandil. VangS § 20 lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse olema täidetud järgmised tingimused: kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast peab vangla jaoks selguma, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole kinnipeetava puhul enam otstarbekas; kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei tohi ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei tohi ületada 18 kuud; kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kui need seaduses sätestatud tingimused on täidetud, on vanglal õigus kaaluda, kas kinnipeetav paigutada avavanglasse või mitte.
2. Käesoleval juhul on kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlus algatatud vangla poolt (tl 6–7) vastavalt justiitsministri 25.03.
3. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 ple
5. Halduskohus on seisukohal, et kuna vanglal puudusid alused kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, siis ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka vangla poolt 06.09.
6. a otsusena (tl 18–19) vormistatud kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse lõpetamine. Samuti on välistatud vanglale nii üldise kui definitiivse ettekirjutuse tegemine kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise kaalumiseks, kuna käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on kaebaja ümberpaigutamise menetlus vastavate aluste puudumisel, sh praeguseks kaebaja kahjuks muutunud asjaoludel, välistatud (

§ 158lg 2).

1. Nähtuvalt asja materjalidest alustati kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlust täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 alusel, sest kaebaja individuaalse täitmiskava kohaselt ei olnud kaebaja
2. a augusti seisuga riskihindamise tulemusel loetud üliohtlikuks kinnipeetavaks. Vangla algatusel läbiviidud menetluse tulemusel tuvastati 06.09.
3. a menetluse lõpetamise ajaks (tl 18–19) asjaolusid kaaludes, et kaebaja avavanglaase paigutamine on välistatud täitmisplaani § 17 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, mistõttu tegigi vangla vaidlustatud menetlustoimingu. Vangla kaalutluste kohaselt ei ole välistatud kinnipeetava põgenemine karistuse kandmiselt ja esineb uute õiguserikkumiste toimepanemise oht. 2
4. Täitmisplaani § 17 lg 1 p 2 sätestab avavanglaase paigutamise üldtingimusena, et kinnipeetava saab paigutada avavanglasse, kui ära kandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kohtute infosüsteemist kättesaadava Tartu Maakohtu 17.05.
5. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-9970, millega kaebaja jäeti vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata, on tõendatud, et kaebaja karistusaja kestuseks on 15.11.2017– 16.10.
6. a. Seega oli halduskohtu arusaamist mööda kaebaja puhul
7. a augusti seisuga täitmata täitmisplaani § 17 lg 1 p-s 2 sätestatud avavanglaase paigutamise üks üldtingimustest. Nimelt ületab kaebajal ära kandmata vangistuse aeg 18 kuud. Asjaolu, et käesoleva vaidluse põhjustanud menetluse läbiviimise ajaks, ei olnud vastustajal täit selgust kaebajale eri riikides mõistetud vangistuse ja lõpliku karistusaja õiges pikkuses, ei muuda seda fakti olematuks.
8. Samal alusel on välistatud vanglale kohustamiskaebuse raames asja uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemine. Nähtuvalt vaideotsusest ja vastustaja vastusest kaebusele peab vangla kaebaja puhul vajalikuks riskihinnangust tulenevalt jätkuvat tugevdatud järelevalvet (täitmisplaani § 17 lg 2 p 3). Samuti on praegusel ajal riskihindamise kohane kaebaja ohutase „kõrgohtlik“ vastavalt täitmisplaani § 17 lg 1 p-le 3, mis nähtub Kohtute infosüsteemist kättesaadavast Tartu Ringkonnakohtu 25.09.
9. a määrusest haldusasjas nr 3-18-
10. Justiitsministri
11. mai
12. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 5 kohaselt on riskihindamise eesmärgiks saada ülevaade kinnipeetavast lähtuvatest ohtudest ja sellele teadmisele tuginedes koostada täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal. Samuti kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (§ 3 lg 6). Seega on oluline, et kinnipeetavale antav ohuhinnang oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks õigesti just sellest isikust lähtuvat ohtu. Viidatud kohtuasjade materjalide kohaselt on ka kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine loetud ennatlikuks (vt eelpool viidatud Tartu MKm nr 1-17-9970). Kuna ka käesolevas asjas tuvastas vastustaja avavanglasse paigutamise menetluses, et vastavad tingimused ei ole täidetud, otsustas vangla seega õiguspäraselt vastava menetluse lõpetada. Põhjusel, et vanglal puudus alus menetluse algatamiseks, puudub kohtul alus ka vastustajale asja uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Seda täiendavalt ka sel motiivil, et kaebaja riskihindamise kohast ohutaset on praeguseks vangla poolt tõstetud ja faktiline olukord on kohtumenetluse kestel muutunud.
13. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 15.

§ 118

lg 3 alusel jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, millest kohus kaebaja vabastas (tl 11) riigi kanda. Pooled ei ole kohtule menetluskulu taotlusi esitanud, mille tõttu puudub alus vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 3