← Eesti

2-16-18760/35

Obsah (9)§ 113§ 641§ 635§ 82§ 638§ 637§ 110§ 108§ 111

Tsiviilasi nr: 2-16-18760 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2018, Tallinn Ts

§ 113lg 1 sätestatud määras.

  1. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 20.01.2016 ehituse töövõtulepingu, mille objektiks olid p 1.1 järgi küttesüsteemi renoveerimise ehitustööd, sh soojuspumba paigaldamine; et tööde maksumus oli 32 120,28 eurot, millele lisandus käibemaks; et kostja kohustus hagejale tasuma ettemaksuna 30% tööde maksumusest, s.o 11 563,31 eurot, mille kostja tasus 03.02.2016 ning ülejäänud 70% pidi kostja tasuma lepingu p 6.3 kohaselt viie päeva jooksul pärast kõikide tööde teostamist, üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist ja allkirjastamist; et kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ega ülejäänud summat hageja 08.09.2016 edastatud arve alusel tasunud ning; et kostja kohustus lepingu järgi tähtajaks tasumata summade eest tasuma viivist 0,1% päevas.
  2. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja on küttesüsteemi ümberehitustööd nõuetekohaselt teostanud, kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti edastanud ja lugenud töö vastavalt lepingule õiguspäraselt vastuvõetuks ning kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal on tekkinud kohustus töö eest maksta. 3

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760
  1. Maakohus leidis, et põhjendamatu oli hageja seisukoht, et tema poolt paigaldatud soojuspumba müra vähendamine ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka, kuna hageja hinnapakkumusest nähtuvalt oli see koostatud „võtmed kätte“ põhimõttel, s.t et lisaks soojuspumba müügile sisaldas pakkumine ka küttesüsteemi ümberehitust.
  2. Poolte kirjavahetusega oli tõendatud, et hageja teostas töid veel pärast enda poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist 24.08.
  3. Kostja ja omanikujärelevalve teostaja e-kirjadega oli tõendatud, et töid ei saa lugeda kostja poolt aktsepteerituks ka seetõttu, et kostja esitas 30.08.2016 e-kirjas põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu p 8.3 alusel tööde tellija poolt aktsepteerituks lugemine eeldas, et tellija ei ole lepingu p-s 8.2 toodud 5-tööpäevase tähtaja jooksul esitanud põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta, 30.08.2016 on neljas tööpäev arvates 24.08.
  4. Lisaks ei saa töid vastuvõetuks lugeda ka põhjusel, et üleandmise-vastuvõtmise akt oli allkirjastatud vaid hageja poolt ja hageja väide, et ta andis akti kostja seaduslikule esindajale isiklikult üle, ei ole tõendatud.
  5. Maakohus luges tõendatuks, et hageja keeldus oma lepinguliste kohustuste täitmisest, tööde lõpetamisest ja töövõtulepingu eseme kostjale kui tellijale üleandmisest. Töövõtulepingu eseme (materjalide ja seadmete, millest töövõtulepingu ese on valmistatud) võõrandamine tellijale töövõtulepingu alusel ei muuda lepingut osaliselt müügilepinguks ega vabasta hagejat vastutusest tema poolt hangitud seadmete eest. Lepingu p 6.3 järgi pidi kostja tasuma viimase 70% tasust pärast kõikide tööde teostamist. Lepingu p-s 6.1 toodud tasu hõlmab kõiki hinnapakkumises loetletud seadmeid ja töid. Hageja ei saa töövõtulepingust eraldada üksnes soojuspumba osa ja nõuda kostjalt selle eest raha.
  6. Maakohus leidis, et poolte kirjavahetuse, omanikujärelevalve teostaja OÜ GECC Konsultatsioonid riiklikult tunnustatud eksperdi GE 07.09.2016 koostatud Keava 3 lõppülevaatuse protokolliga ja Akukon Oy Eesti Filiaali poolt koostatud müra leevendusmeetmete dokumendiga oli tõendatud, et hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt, et kostja teavitas hagejat lepingus märgitud tähtajal ja ka pärast seda korduvalt erinevatest töödel esinevatest puudustest, et hageja ei kõrvaldanud kostja vastuväidetes esile toodud puudusi. Hageja ei tõendanud oma väidet, et kostja keeldus alusetult töid vastu võtmast ja akti allkirjastamast ning et vastuvõtmiseks esitatud tööd on puudusteta ja lepingukohased. Vastupidi, e-kirjavahetusest nähtus, et hageja nõudis arvete tasumist keeldudes seadmete sisse lülitamisest, üritades sellega takistada kostja poolt seadmete töökorras oleku kontrollimist, sh seadme poolt tekitatud mürataseme mõõtmist. Seega ei ole seade ka sihtotstarbeliselt kasutatav

§-de 77 ja § 641 mõttes. Lisaks ei pidanud kostja hageja poolt teostatud töid vastu võtma dokumentatsiooni kui päraldise puudumise tõttu. 18. Maakohus oli seisukohal, et hageja vastutab töö puuduste eest, kuna tema paigaldatud seade tekitab ilma mürakaitseekraani rajamiseta ülemäärast müra, s.t tegemist on puudusega töös. Vastav puudus tuleb parandada 20.01.2016 ehituse töövõtulepingu alusel ja kostja ei pea selle puuduse parandamiseks sõlmima hagejaga uut töövõtulepingut ega maksma täiendavat tasu. Kuna ülemäärast müra tekitava seadme kasutamine on keelatud, siis ei saa kostja tööde tulemust sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu on kostja poolt põhjendatud tasu maksmisest keeldumine täies ulatuses. 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760 Hageja väide, et neil polnud kohustust masinat üle kontrollida, kuna see vastas Euroopa nõuetele, ei ole asjakohane. 19. Kuna hageja ei tõendanud tööde nõuetekohast teostamist, kostja ei võtnud töid puuduste tõttu vastu ja tõendas kohtule puudumiste esinemise, ei ole võimalik lugeda kostja töid vastu võtnuks. Järelikult ei ole hageja töövõtulepingu järgne tasunõue muutunud sissenõutavaks

§-de 82 lg 7 ja § 637 lg 4 esimese lause järgi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt oleks hageja pidanud kohandama tellitud seadet selliselt, et see vastaks kõikidele nõudmistele, mille vastustaja alles pärast seadme paigaldamist välja ütles. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

§-ga

  2. Kostja otsustas üldkoosolekul seadme asukoha, hagejal selles osas valikuruumi ei olnud. Seega vastutab kostja selle eest, kui tema poolt tellitud seade tema poolt määratud asukohas ei sobi selleks otstarbeks, milleks ta seda vajab.
  3. Maakohus eksis leides, et kostja jaoks sobimatult suure müraga tegelemine oli hageja lepinguline kohustus. Juhul, kui ringkonnakohus siiski leiab, et hagejal oli kohustus tegeleda müra küsimusega, siis on hageja seisukohal, et kirjavahetus majaelanike ja poolte vahel, GE e-kiri ning Akukon Oy Eesti Filiaali poolt koostatud müra leevendusmeetmete dokument ei tõenda seda, et hageja poolt paigaldatud seade oleks tekitanud lubamatult suurt müra. Maakohus jättis sisuliselt põhjendamata, miks ta on müraprobleemi olemasolu lugenud tõendatuks, tuginedes kirjavahetusele majaelanike ja poolte vahel. Tegemist on kostja paljasõnalise ütlusega. Kostja ei täpsustanud, kes on kaebavad majaelanikud, samuti ei nähtu kaebuste olemasolu ühestki esitatud tõendist.
  4. Maakohtu otsusest ei selgu, kas soojakandja torustike isoleerimata jätmine kujutab endast kohtu hinnangul töö lepingutingimustele mittevastavust. Kohus mainib oma otsuses vaid üldsõnaliselt, et GE on tuvastanud hulga puuduseid apellandi töös. Ühe puudusena on GE välja toonud selle, et katlaruumis on 40 kraadi sooja, mis kujutab endas energiakadu. Maakohus hindas seisukoha kujundamisel valesti materiaalõiguse norme. Nimelt ei anna mitte igasugune vajakajäämine tehtud töös tööandjale alust keelduda töö vastuvõtmisest.

§ 641lg 2 sätestab juhud, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

Praegusel juhul ei analüüsinud maakohus, kas torustike isoleerimata jätmine kujutab endast töö mittevastavust lepingutingimustele. 25. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema poolt paigaldatud seadmel oli vaja ehitusluba. Hageja paigaldas kostja õuealale seadme ehitisealuse pinnaga 0–20 m2, mis on kuni 5 m kõrge. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) lisale 1 ei nõua selline seade ehitusluba. Vastavalt EhS § 19 lg 1 p-le 2 on omaniku kohustus tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamine. Juhul kui hageja poolt paigaldatud seade oleks vajanud ehitusluba, siis oleks selle pidanud hankima kostja. 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760
  1. EhS § 15 lg 1 sätestab, et ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Sama paragrahv täpsustab ka seda, mida tuleb ehitamise juures dokumenteerida. Kuna praegusel juhul ei olnud ehitamisel nõutab ehitusluba, siis on põhjendamatu ka maakohtu etteheide hagejale, et ta ei edastanud kostjale kõiki EhS § 15 lg 3 p-s 5 nimetatud dokumente. Hageja esitas kostjale kõik seadme kasutamiseks vajalikud dokumendid. Hageja andis 24.08.2016 kostja seaduslikule esindajale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ka soojuspumba juhendi. Soojuspumba juhend anti kostja seaduslikule esindajale üle kohtumise käigus. Pärast seda saatis hageja 06.09.2016 kostjale e-kirja, kus on need dokumendid lisatud.
  2. Otsusest ei nähtu, mis tähtsuse omistas maakohus kostja etteheidetele seoses viimistlemata läbiviikudega, taastamata lisavaheseinaga ja elektrivõimsusega. Maakohus viitab neile puudustele vaid korra p-s 13, kuid edasi käsitles vaid müra. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamisega ja materiaalõiguse rikkumisega tühistada ja saata TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle, mille tuvastamist ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud:  20.01.2016 sõlmisid pooled töövõtulepingu (edaspidi: leping), mille p 1.1 järgi oli lepingu esemeks hageja poolt Keava tn 3 asuva elamu küttesüsteemide renoveerimine (soojuspumpade paigaldus) vastavalt hinnapakkumisele (tl 7-10). 12.10.2015 hinnapakkumises olid toodud tehtavate tööde ja paigaldavate seadmete loetelu ja hinnad (tl 65).  Tööde maksumus oli lepingu p 6.1 järgi 32 120,28 eurot, millele lisandus käibemaks ja millest 03.02.2016 tasus kostja 11 563,31 eurot (9 636,09 eurot ilma käibemaksuta).  Tööde lõpetamise tähtajaks lepiti kokku 90 päeva pärast ettemaksu laekumist (lepingu p 4.1.2), kuid tähtaegade ületamist kostja hagejale ette ei heida.  08.09.2016 edastas hageja kostjale arve 26 981,03 euro tasumiseks (tl 12), mille kostja jättis tasumata.  30.08.2016 e-kirjaga teatas kostja esindaja KK hagejale ja ehitusjärelevalvet teostavale GE-le, et tehtud töö tuleb üle vaadata ja praegu teeb kostjale kõige rohkem muret liigne müra. Töö võetakse kostja poolt vastu siis, kui kõik seadistused ja muu on tehtud ning kogu süsteem toimib.  Vastuvõtuaktile kostja alla kirjutanud ei ole.
  6. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et töövõtulepingu esemeks oli küttesüsteemi renoveerimine selliselt, et soojusallikaks pidi olema õhksoojuspump 6
(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760 (õhk-vesi süsteem), ja tegemist ei olnud hageja väidetud soojuspumba müügilepingu ja eraldi paigaldamistööde töövõtulepinguga. 32. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö valmis tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82

lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt ja/või osaliselt keelduda. 33. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja tehtud töö vastas kokkuleppele ja kas see oli kostja poolt vastu võetud või sai selle lugeda

§ 638järgi kostja poolt vastuvõetuks.

Eeltoodust sõltud hageja nõude sissenõutavus. 34.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

  1. Lepingu p 8 järgi töövõtja annab tööd tellijale üle peale tööde lõppu üleandmisvastuvõtuaktiga ja tellija kohustub töövõtja poolt esitatud akti esitamisest 5 tööpäeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Tellija poolt kinnitatud vastuvõtuakt on arve esitamise aluseks. Hageja väitis, et kostja esindajale Karmo Kõivutalule anti 24.08.2016 tööde üleandmiseks üle hageja poolt vormistatud akt. Kostja akti saamist ei tunnistanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et hageja esindaja andis kostjale 24.08.2016 üle tööde üleandmise akti.
  2. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Tahteavaldusi on võimalik kätte toimetada ka kohtumenetluses. Üldjuhul saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484 p 17). Vaidlusalune akt oli lisatud hagiavaldusele ning koos hagiavaldusega on see ka kostjale kätte toimetatud (tl 11). Seega on kostja akti hiljemalt 11.01.2017 kätte saanud. Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei takista tööde üleandmist ainuüksi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist. Vaidlust ei ole, et kostja on väitnud nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluses, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingus kokkulepitule ja oli puudustega ja kostja keeldub töid vastu võtmast.
  3. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760
  1. Pooled ei vaielnud sisuliselt selle üle, et hageja oli paigaldanud hinnapakkumises loetletud seadmed ja ühendanud need elamu keskküttesüsteemiga, kuid kostja väitel olid üle andmata dokumendid ja ehitusluba, torustik oli isoleerimata ning õue paigaldatud soojuspumba seade tekitas müra. Hageja on maakohtu menetluses esitatud dokumentides väitnud, et müratõkke paigaldamine ei kuulunud tema kohustuste hulka, kuna selles ei olnud lepingus kokku lepitud, kõik dokumendid olid üle antud, ehitusluba küttesüsteemi ümberehitamine ei vajanud ja soojakadude kohta esitatud väited on konkretiseerimata. Seega vaidlesid pooled selle üle, kas valminud töö vastas kokkulepitule või mitte.
  2. Riigikohus on selgitanud, et tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Hea usu põhimõttega oleks Riigikohtu arvates aga vastuolus see, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-08-08 p 22). Kohustuse täitmisest ei või

§ 111

lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa tellija keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest nt üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kokkulepitud töö mahtu ja maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. Riigikohtu arvates õigustab nimetatud säte sellisel juhul tasu maksmisest keeldumist üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-0808 p 34). Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et töö vastuvõtmisest keeldumine on põhjendatud üldjuhul siis, kui tehtud töö on oluliste puudustega, mida ei ole võimalik lihtsalt ja suuremate kuludeta kõrvaldada.

  1. Arvestades, et soojuspumba seadmed olid paigaldatud ja hageja seadusliku esindaja maakohtu 18.09.2017 istungil antud seletuste kohaselt küttesüsteem lülitati augustis 2016 tööle ja see töötas mitme nädala vältel ning lülitati välja seetõttu, et kostja keeldus hagejale tasumast (tl 100), millisele asjaolule kostja vastu ei vaielnud, ei ole alust väita, et paigaldatud küttesüsteem ei toiminud. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et hageja poolt paigaldatud seade põhjustas müra ja kostja ei pea ilma dokumentatsioonita ja lubadeta tööd vastu võtma. Muude kostja poolt väidetud puuduste esinemist ei ole maakohus sõnaselgelt tuvastanud. Apellant on vaidlustanud kaebuses puuduste esinemise. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et töö ei vastanud lepingutingimustele.
  2. Maakohtu järeldus, et hageja pidi tagama, et tema poolt paigaldatud seade töötaks viisil, mis ei tekita ülemäärast müra, on õige, kuna hageja töövõtjana vastutab lepingu täitmiseks paigaldatud seadmete vastavusele normidele, sh ka müra tekitamise osas. 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760 See, et kostja väidetavalt määras koha, kuhu soojuspumba väline seade paigaldada, ei vabasta hagejat vastutusest. Ebaõige on apellandi väide, et seadme õues paikneva osa töötamisel ülemäärase müra tekkimine on tõendamata. Kostja on esitanud Akukon OY Eesti filiaali koostatud dokumendi müra mõõtmisandmete kohta (tl 91-92). Tõendi kohaselt elamu Keava tn 3 õuealal paiknev seade tekitab valjemat müra, kui see on lubatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kinnitatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-s
  1. Maakohus ei ole oma järeldustes tuginenud majaelanike kaebustele müra kohta, nagu väitis apellant.
  2. Lepingu p 2.2 järgi kohustus hageja (töövõtja) hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused, mis olid vajalikud tööde tegemiseks. Tellija järelevalvet teostanud GE poolt 07.09.2016 koostatud lõppülevaatuse protokolli kohaselt puudus ehitusluba ja üle ei olnud antud dokumente seadmete kohta ega jooniseid. Ehitusloa osas ei ole maakohus tuvastanud, kas tööde teostamiseks pidi olema ehitusluba või mitte. Kolleegium märgib, et tööde teostamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 järgi oli ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või asendamiseks vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Praegusel hetkel tuleb lähtuda ehitusseadustikus kehtestatud nõuetest ja vajalik võib olla esitada ehitusseadustiku § 36 lg 1 järgi pädevale asutusele ehitusteatis. Vastava nõusoleku taotlemine oli ehitusseaduse § 29 lg 1 p 2 järgi ehitise omaniku kohustus. Samas võisid pooled kokku leppida selles, et nõusoleku taotleb ehitaja, kuid selleks olid tal vajalikud tellija poolt antud volitused. Kuna ehitamiseks vajalike lubade taotlemine oli lepingu järgi hageja kohustus, siis on ebaõige apellandi väide, et seda pidi tegema kostja.
  3. Maakohus leidis õigesti, et ehitaja peab ehitamise dokumenteerima. Eeltoodud nõue tuleneb nii praegu kehtivast ehitusseadustikust, millele viitas maakohus, kui ka ehitamise ajal kehtinud ehitusseaduse §-st
  4. Samuti tuli üle anda seadmete kasutusja hooldusjuhendid. Viimaste osas on hageja väitnud, et need anti kostjale üle. Õige on maakohtu järeldus, et lepingust ei tulene, et dokumentatsioon oleks tulnud üle anda pärast kostja poolt tasumist. Seega on hageja tehtud töö kohta dokumentide üleandmata jätmisel rikkunud lepingut.
  5. Soojakao osas esitatud väidetega ei ole maakohus tegelenud ega otsuses tuvastanud, kas hageja kohustuseks oli torustik isoleerida või mitte ja juhul kui oli, kas siis on hageja jätnud kohustuse täitmata.
  6. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas eeltoodud puudused olid sellised, mis andsid kostjale aluse täies ulatuses keelduda tehtud töö vastuvõtmisest, s.t kas tegemist oli puudustega, mille kõrvaldamine oli aja- ja ressursimahukas või oli tegemist puudustega, mille kõrvaldamine tehtud tööga võrreldes oli marginaalne.
  7. Pooled on esile toonud, et müra on võimalik vähendada, paigaldades soojuspumba välise seadme ette müra summutava ekraani. Akukon OY Eesti filiaali poolt koostatud dokumendis on ära toodud ka tehniline lahendus, kuidas müra summutada. 09.09.2016 e-kirjas on hageja selgitanud, et ta on nõus tegema müra vähendamiseks vajalikud toimingud tasuta, hinnates selleks tehtavate kulude suuruseks ca 1000 eurot. Pooled ei ole väitnud, et soojuspumba paigaldamiseks ja küttesüsteemiga ühendamiseks nõusolekut saada või teatist esitada ei ole võimalik pärast tööde tegemist. Samuti on 9
(10)Tsiviilasi nr: 2-16-18760 hageja kinnitanud, et teostatud tööde kohta joonised annab ta üle pärast seda, kui kostja tasub töö eest. Maakohus eeltoodud asjaoludele hinnangut pole andnud ega hinnanud, kas kohtu poolt tuvastatud puudustega töö vastuvõtmata jätmine võis olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja käitumise vastuolule hea usu põhimõttega on viidanud hageja 13.03.2017 menetlusdokumendis (tl 83-84).
  1. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Samas on vaatamata eeltoodule kohtul menetluse juhtimisel kohustus selgitada pooltele vajadusel õigusküsimusi ja muid õige lahendi tegemiseks vajalikke aspekte. Maakohus on hagejale küll selgitanud, et tal on võimalik taotleda ekspertiisi määramist tõendamaks, et töö oli valmis ja lepingukohane, kuid esitatud asjaolude pinnalt oleks olnud vajalik selgitada pooltele ka seda, et juhul, kui tegemist oli kõrvaldatavate ja ebaoluliste puudustega, võis olla kostja poolt töö vastuvõtmisest keeldumine täies mahus põhjendamatu ja sellisel juhul võis olla vajalik tõendada seda, millised oleksid kulutused puuduste kõrvaldamiseks.
  2. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas, millisel määral ja millise kvaliteediga on hageja töid teinud ja millised on kulutused puuduste kõrvaldamiseks.
  3. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks arutamiseks maakohtule, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi menetluskulude jaotus otsustada maakohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.