Obsah (6)

§ 263§ 64§ 68§ 65§ 76§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11794 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

§ 263

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 17 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 13 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 5.

aprilli

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. veebruar
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega jäeti V. Afanasiev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Ehkki V. Afanasiev viibib vangistuses esimest korda, ei pidanud maakohus võimalikuks teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Karistusregistri andmete kohaselt on V. Afanasievit kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude vägivaldsuse aste on jäänud samaks. Süüdimõistetu kuritegusid iseloomustab korduv vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. 2.2 Positiivsena tõi kohus välja, et V. Afanasievil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust, ning garanteeritud töökoht OÜ-s P., mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult iseseisvaks toimetulekuks. V. Afanasievil on iseloomustuse kohaselt tasumata nõudeid üle 4600 euro, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles. Iseloomustusest nähtuvalt V. Afanasiev ise alkoholi liigtarvitamist ei tunnista ega näe selles probleemi. Samas avaldas kinnipeetav istungil, et on aru saanud alkoholi tarvitamise tagajärgedest ning plaanib edaspidi tarvitamisest loobuda. Maakohus leidis, et alkoholi tarvitamise jätkamine võib siiski soodustada uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd V. Afanasiev on seni pannud kuriteod toime just alkoholijoobes olles. 2.3 Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, sh sotsiaalprogrammides osalemine ja töötamine, on planeeritud
7. aasta IV kvartalisse. Seega ei ole V. Afanasiev praeguseks ajaks täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Kuigi V. Afanasievi vabanemisjärgsed elutingimused kindla elukoha ja garanteeritud töökoha näol on positiivsed, puudub kohtul kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma. V. Afanasiev on varem katseajal pannud toime uue kuriteo, mistõttu talle tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära V. Afanasievi poolt uue kuriteo toimepanemist. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. V. Afanasievi kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja V. Afanasievi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et vaidlustatud kohtumäärus kuulub tühistamisele, kuna kohtumääruse järeldused ei ole põhjendatud ega veenvad. Vaidlust pole selles, et süüdimõistetu pani katseajal toime kuriteo. Küsimus on aga selles, kas ta on teinud vastavad järeldused ja asunud paranemise teele. Süüdimõistetu tunnistas, et ta pani kuriteo toime alkoholijoobes ning kannab esmakordselt reaalset vangistust. Esmakordne vangistus on igaühe jaoks suur katsumus. V. Afanasiev on tunnistanud, et oli vanglas šokiseisundis. Süüdimõistetu sõnul piisas vaid lühiajalisest vangistusest, et ta langetaks otsuse, et ei pane enam kuritegusid toime. Kohus ei võtnud arvesse, et väärtuste ümberhindamine toimub vanglas küllalt kiiresti. Vanglas viibimine võib kannustada inimesi, kes sattusid sinna rumaluse tõttu, enam kuritegusid mitte toime panema. Just sel põhjusel võttis V. Afanasiev vastu otsuse juurida välja kuritegude toimepanemise peapõhjus – alkohol. V. Afanasiev sai alles vanglas aru, et kuriteole järgneb vältimatult karistus. Kaitsja arvates ei hoia karistuse rangus inimest kuriteo toimepanemiselt tagasi nii, nagu hoiab tagasi karistuse vältimatus. Isegi kõige väiksem karistus, mis tingimusteta pärast kuriteo toimepanemist saabub, on parimaks tagasihoidvaks faktoriks. 3.2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei sõltu süüdimõistetu osalemisest tulevikuks määratud sotsiaalprogrammides. Isikul on õigus eeldada, et hea käitumise ning

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolude esinemise korral on tal võimalus pärast teatava osa karistuse ärakandmist tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Karistuse kandmise aja jooksul on V. Afanasievi käitumine olnud hea, distsiplinaarkaristusi pole. See annab tunnistust süüdimõistetu seaduskuulekast käitumisest vanglas. Samuti tuleb märkida, et V. Afanasiev tunnistas oma vigu, kahetses tehtut ning soovib kannatanutele kahju hüvitada. V. Afanasievi püüdlikkus näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud. 3.3 Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas arvestas kohus V. Afanasievi tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua tingimisi 2 enne tähtaega karistusest vabastamine ja kas kohus üldse nimetatud eeldusi arvesse võttis. V. Afanasievit ootavad vabaduses abikaasa ja talle lähedased inimesed. Tal on olemas alaline elukoht ja garanteeritud töökoht. V. Afanasievil on olemas eesmärgid: hüvitada kannatanule kahju, omandada keskharidus ja eriala. Kohus on arvesse võtnud V. Afanasievi tasumata nõudeid üle 4600 euro, kuid jätnud arvesse võtmata, et vabanemise korral tekib tal reaalne võimalus nõudeid tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.) 6. Erinevalt kaitsjast on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole

§ 76

lg 4 alusel kaalutlusotsust langetades eksinud ning kohtumääruse põhjendused on selged ja ammendavad. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei veena ringkonnakohut, et seni kantud karistusaeg oleks olnud piisav, mõjutamaks V. Afanasievit edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et ehkki reaalses vangistuses viibib V. Afanasiev esmakordselt, on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati V. Afanasievit

§ 121

lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega, mis jäeti 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. V. Afanasiev allutati kriminaalhooldaja järelevalvele ning tal keelati tarvitada alkoholi. V. Afanasievi katseaeg ei kulgenud aga edukalt, kuivõrd süüdimõistetu pani selle kestel toime uued kuriteod, mille eest ta käesolevalt karistust kannab. Märkimist väärib seegi, et V. Afanasiev ei pidanud kinni talle varasema otsusega katseajaks kehtestatud alkoholi tarvitamise keelust, mistõttu tingimisi vangistus pöörati täitmisele.

1. Eelmises punktis kirjeldatud süüdimõistetu varasem elukäik tekitab ringkonnakohtus tõsiseid kahtlusi tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuses. V. Afanasiev on pannud uued kuriteod toime vaid pool aastat pärast eelmise kohtuotsuse tegemist ja tema katseajale allutamist. V. Afanasievi kuritegude muster on jäänud samaks. Mõlemal korral on ta süüdi mõistetud vägivallakuritegude eest ning kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Samuti on V. Afanasiev varasema katseaja kontrollnõuete rikkumisega näidanud, et ta ei ole suuteline pidama kinni alkoholi tarvitamise keelust.
2. Vangistuses veedetud aja jooksul ei ole V. Afanasiev veel osalenud sotsiaalprogrammides ega muudes uue kuriteo toimepanemise riske maandavates tegevustes. Ehkki sotsiaalprogrammide läbimine ei ole tõepoolest isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks, on nende läbimise eesmärgiks uute kuritegude toimepanemise riskitegurite minimeerimine ning süüdimõistetu abistamine oma käitumise korrigeerimisel. Kuivõrd V. Afanasievi kuritegude toimepanemisel on olulisel kohal olnud alkoholi kuritarvitamine, on ringkonnakohtu hinnangul tähtis, et ta läbiks enne vabanemist sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi ja õpiks seeläbi oma probleemiga tegelema ning sõltuvusest vabanema. Praegusel ajal ei saa kohus olla veendunud, et süüdimõistetu 3 oleks vabanedes suuteline alkoholi liigtarvitamisest hoiduma. Seetõttu on kriminaalkolleegiumi hinnangul jätkuvalt olemas suur oht, et V. Afanasiev võib vangistusest vabanedes jätkata alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib viia uute vägivallakuritegude toimepanemiseni.
3. Eeltoodut kokku võttes ei saa ringkonnakohus nõustuda kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on kantud karistusaeg oma eesmärgi täitnud ning V. Afanasiev sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Määruskaebuses välja toodud toetavad lähedased ning kindel elukoht olid V. Afanasievil olemas ka enne kuritegude toimepanemist ja vangistusse sattumist. Ometi ei olnud need asjaolud piisavad, hoidmaks teda seaduskuulekal teel. Seetõttu puudub ka alus arvata, et need omaksid süüdimõistetu edasise käitumise kujundamisel olulisemat rolli.
4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4