← Eesti

1-16-5292/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Tartu Ringkonnakohus 28. november 2018 1-16-5292 Maarika Kuusk, Ti

) § 424 järgi ja teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka.

T. Sarniti kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.

Sarnitilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest.

  1. T. Sarnit peeti kinni ja paigutati Võru arestikambrisse
  2. juulil 2017 ja paigutati Tartu Vanglasse
  3. juulil
  4. Seega algas T. Sarniti karistuse kandmise aeg
  5. juulil
  6. Karistusaeg lõpeb
  7. juulil
  8. oktoobril
  9. a edastas Tartu Vangla maakohtule materjalid T. Sarniti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
  10. Tartu Maakohtu
  11. novembri
  12. a määrusega jäeti T. Sarnit karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, kuid täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused.

5.

§ 76

lg-st 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. T. Sarniti puhul esineb tema viimaseid rikkumisi silmas pidades tõsine kartus, et ta võib ka edaspidi juhtida sõidukit joobeseisundis. T. Sarniti sama hästi kui ainuke retsidiivsusrisk on alkohol. Õigusrikkumised on ta toime pannud purjuspäi, mistõttu on alust eeldada, et alkoholi tarbimine tingib ka edaspidi süütegude toimepanemise. T. Sarnitil esinevat tõsist alkoholiprobleemi ei ole võimalik seljatada kahe sotsiaalprogrammi läbimisega. Ei saa lähtuda ka T. Sarniti väitest, et ta soovib alkoholismi ravida, kuna väga tihti selline ravi ebaõnnestub. Arvestades seda, et vanglas ei ole alkohol kättesaadav, on võrdlemisi ebaoluline, kuidas T. Sarnit ennast vanglas üleval on pidanud. Tulevane elukeskkond T. Sarnit alkoholist eemale hoidma ei hakka, kuna ta ei hakka elama koos lähedase inimesega, kelle hoolitsus hoiaks teda alkoholist eemal.

  1. T. Sarnit on ka varem vanglakaristust kandnud, kuid see pole teda süütegude toimepanemisest eemale hoidnud. Pärast vangistust on T. Sarnit korduvalt purjuspäi sõidukit juhtinud – ta on sooritanud kaks kuritegu ja väärtegusid. Ei ole põhjust eeldada, et praegune vangistus oleks edukam. Õiguskuulekust ei saa tuletada ka T. Sarniti vanusest. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused T. Sarnit ja tema kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ning T. Sarniti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
  3. T. Sarnit palub oma kaebuses vaadata tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine uuesti üle ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. T. Sarnit leiab, et vabaduses saab ta ränga tööga kõik heastada. Ta kinnitab, et kahetseb tehtut ning tahab olla ühiskonna täisväärtuslik kodanik. T. Sarniti eesmärgiks on hakata elama kainelt. Varem tal kaineid päevi väga ei olnudki. Kahjuks ei saanud ta kohtus end väljendada, kuna oli šokis, sest vangla on nii halvasti mõjunud. T. Sarnit nõustub, et „Eluviisitreeningust“ oli vähe abi, ent ta on teinud endale ise vaimset treeningut ning soovib pöörata elus täiesti uue lehekülje. Täiendavas seisukohas annab T. Sarnit teada, et nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.
  4. Kaitsja kordab kaebuses suures osas maakohtu põhjendusi. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et T. Sarnit hakkab jätkuvalt toime panema kuritegusid ega asu paranemise teele. Ka paadunud kurjategija on võimeline muutuma, kui ta seda tahab. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks T. Sarnitile võimaluse oma endist elulaadi muuta, hakata elama seaduskuulekalt ning täita antud lubadusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et T. Sarniti ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  7. või
  8. peatüki sätteid, arvestades
  9. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud 2

(4)määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao sätteid, sh KrMS §
  3. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  6. Kolleegiumi hinnangul on T. Sarniti ja tema kaitsja määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on T. Sarniti ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid ja leidnud, et T.

Sarniti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Esimese astme kohus on analüüsinud T. Sarniti uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, tema läbitud sotsiaalprogramme, elukoha olemasolu vabanemisel ning T. Sarniti väiteid soovist muutuda ja minna alkoholismi vastasele ravile. Kohus ei ole jätnud T. Sarniti vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Asjaolu, et T. Sarnit soovib sõnades oma endist elulaadi muuta ning hakata elama seaduskuulekalt ja ka kaitsja on veendunud, et ka paadunud kurjategijad suudavad end muuta, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. T. Sarniti muutumislubadused seab kahtluse alla tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et T. Sarnit suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebustel apellatsioonikohtus ei oleks.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
  2. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud lahendiga ja koostanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. 3

(4)15. Kuna määruskaebusi ei rahuldata (need jäävad läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 30 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Sarnitilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.