TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-2492 Otsuse kuupäev 19. november 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Redman Kinnisvara OÜ kaebus Tartu Linnavalits

) § 3 lg 3 kohaselt peab vastustaja valima sunnivahendi, mis kaebajat võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega 3 pandud kohustust. Vastustaja on määranud kaebajale sunniraha suurusega 1000 eurot. Maksimaalne sunniraha määr deklaratsiooni esitamata jätmise või puuduste parandamata jätmise eest on MKS § 91 lõige 4 alusel 1300 eurot. Vastustaja on rakendanud peaaegu maksimaalse sunniraha määra. Vastustaja ei ole sunniraha määramisel teinud kindlaks ega sunniraha määramine ei tekita ebamõislikku kahju kaebajale. Kuna osaühingu omakapital peab olema vähemalt 2500 eurot, siis 1000 euro suurune sunniraha kahjustab olulisel määral kaebajat kui äriühingut ja tema võlausaldajaid. Isegi kui lähtuda vastustaja väitest, et vaidlusaluse reklaami pindala on kolm korda 5m2 ja võttes arvesse, et määrusega kehtestatud reklaamimaksu määr Jakobi tn 38 tänava ääres on 0,45 eurot ruutmeetri kohta ööpäevas, nähtub, et vastustaja eesmärk on saavutada vaidlusaluse reklaami deklareerimisega 1026 eurot (0,45 €/m2 päevas x 3 x 5m2 x 152 päeva) maksutulu. Kaebajale on tekitatud ebamõistlikku kahju ebaõiglaselt suure sunnivahendi rakendamisega. Kaebaja on seisukohal, et 1000 euro suurune sunnivahendi korral on tegemist varjatud karistusega ja lisatulu teenimisega. Vastustaja vastuväited

1. Reklaamimaksu maksjaks on reklaami paigaldaja ning sellest tulenevalt lasub reklaamimaksu maksjal ka kohustus enda poolt eksponeeritav reklaam ise ära mõõta. Vastasel juhul on reklaamimaksu maksjal võimatu reklaamimaksu deklaratsiooni esitada. Reklaamimaksu maksja deklareerib oma reklaamid ning kinnitab muuhulgas ka esitatud andmete õigsust. Eeltoodud põhjustel juhtis vastustaja algusest peale ka kaebaja tähelepanu asjaolule, et Jakobi tn 38 reklaamide eksponeerimise eest tuleb tal deklareerida kolm ligikaudu 5 m2 suurust reklaami.
2. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole uurinud, kas Tartus, Jakobi tn 38 asukohas olevad tekstid vastavad RekS § 2 lg 2 tunnustele. Vastustaja selgitab, et RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaamiseaduses käsitletakse kaubana kõiki asju, sealhulgas kinnisvara, elusloodust ning õigusi. Kaebaja poolt viidatud kaks reklaami tekstiga "BAERI RESIDENTSID" ei ole pelgalt 0,5 m2 suuruse pindalaga, sest kaebaja poolt viidatud tekstiosa on üks osa reklaamist, s.t tekst asub tasapinnalise reklaami vasakus ülemises nurgas, ülejäänud reklaam koosneb valmiva hoone pildist. Vastustaja hinnangul tuleb reklaami käsitleda kui ühte tervikut. Eluliselt ega õiguslikult ei ole mõistetav seisukoht, et reklaamiks loetakse üksnes suurele pildile lisatud väikest tekstiosa. Olukorras, kus ettevõtja kuvab tema majandus- või kutsetegevuse kohaks mitteoleval kinnistul reklaampostidel, lippudel või teistel reklaamikandjatel (antud juhul Jakobi tn 38 kinnistul olevatel ehitusaedadel) RekS § 2 lg 1 p 3 tunnustele vastavat ettevõtja logo koos muu infoga, tuleb nimetatud teave maksustada reklaamimaksuga. Tartu Linnavalitsus ei maksusta ainult reklaamikandjal olevaid tekste, vaid kogu reklaami. Reklaamimaksu määruse § 3 sätestab, millised Tartu linna territooriumile paigaldatud reklaamid ei kuulu maksustamisele. Reklaamimaksu määrusest ei tulene, et võimalik oleks tervest reklaamist maksustada üksnes 1,5 m2 suurust ettevõtte nime ning jätta ülejäänud reklaam deklareerimata. Samal põhjusel on Tartu Linnavalitsus asunud ka 10.10.
3. a kirjas seisukohale, et kaebaja poolt esitatud deklaratsioon ei ole korrektne. 4 Kuna deklaratsioon esitati reklaami kohta, mida tegelikkuses sellisel kujul olemas ei olnud, oli Tartu Linnavalitsusel alus keelduda 05.10.
4. a esitatud deklaratsiooni vastuvõtmisest. Vastustaja on seisukohal, et kuna 10.10.
5. a kirja näol ei olnud tegemist puuduste parandamise nõudega 05.10.
6. a deklaratsioonist, puudus vajadus nimetatud kirjas ka konkreetse tähtaja määramiseks.
7. Sunnirahad on kaebajale määratud seoses 28.09.
8. a korralduse nr 18-3.2/15677 mittekohase täitmisega. Tartu Linnavalitsuse hinnangul ei saavuta kaebaja 28.09.
9. a ja 20.10.
10. a korralduste õigusvastasuse tuvastamisega sisuliselt midagi.
11. Vastustaja selgitab, et tagasiulatuvalt Tartu Linnavalitsus enam kaebaja poolt reklaamimaksu tasumist ei soovi. Tartu Linnavalitsus ei praktiseeri nn topeltmaksustamist: kui maksukohustuslane on tasunud sunniraha, siis tagasiulatuvalt temalt enam varasema perioodi eest reklaamimaksu tasumist ei nõuta. Küll aga ei vabasta sunniraha maksmine esialgse korralduse täitmise kohustusest esitada reklaamimaksualane maksudeklaratsioon edaspidise perioodi eest. Seoses asjaoluga, et Redman Kinnisvara OÜ enam käesoleva vaidluse esemeks olevaid reklaame ei eksponeeri, puudub Tartu Linnavalitsusel kavatsus ka edaspidi kaebajale Jakobi tn 38 kinnistu reklaamide eest sunniraha määrata või reklaamimaksualase maksudeklaratsiooni esitamist nõuda.
12. Väär on kaebaja väide, et 1000 euro suurune sunnivahend on varjatud karistus ning linna jaoks lisatulu teenimine.

§ 3

lg 2 sätestab, et sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena et Tartu linn ei praktiseeri topeltmaksustamist, mistõttu jääb ebaselgeks kaebaja väide linna poolt lisatulu teenimise kohta ning seda eriti olukorras, kus kaebaja pole tegelikkuses reklaamide eksponeerimise eest reklaamimaksu deklaratsiooni alusel reklaamimaksu maksnudki.

1. Korraldus on õiguspärane ning kaalutlusõiguse olemasolust tulenevalt puuduvad alused kohustada Tartu Linnavalitsust määrama kaebajale teistsuguse suurusega sunniraha. Kohtu seisukoht
2. Halduskohus on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebaja ükski väide ei anna alust kaebuse põhi- või alternatiivselt esitatud nõuete rahuldamiseks ja sunniraha rakendamise õigusvastasuse tuvastamiseks.
3. Seoses kaebaja poolt sunniraha õiguspärasuse vaidlustamisega tuleb lahendada küsimus, kas Tartus Jakobi 38 kinnistul asuvale ajutisele piirdeaiale paigaldatud siltide (piltide ja teksti): „BAERI RESIDENTSID“ ja „UUED KORTERID JA ÄRIPINNAD TOOMEMÄE PIIRIL. +372
4. BAERI.EE. REDMAN“ kui reklaami eest maksudeklaratsiooni esitamise eest määratud sunniraha on proportsionaalne ja kas vastav menetlus toimus kaebaja õigusi järgides. Kaudsemalt nn järelkontrolli käigus (Tartu LV 28.09.
5. a korraldus on kehtiv haldusakt) hinnates, kas siltide (bänner – kõnekeeles, ribareklaam, reklaamiriba, Õigekeelsussõnaraamat 2013) puhul on ikka tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 mõttes, mille kohta on kaebajal tulenevalt reklaamimaksu määruse § 6 lg-st 1 maksudeklaratsiooni esitamise kohustus, või on olukord hõlmatud mõne RekS § 2 lg-s 2 või reklaamimaksu määruse §-s 3 sätestatud erandiga.
6. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt käsitatakse välireklaamina reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavaga külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms) või ms on avalikust kohast jälgitavad. Eelnõus loetakse välireklaamiks ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele. 5 Halduskohtu hinnangul on vastustaja Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja 28.09.
7. a korralduses vaidlusaluste reklaamiribade reklaamina määratlemisel õigesti lähtunud RekS § 2 lg 1 p-s 3 sätestatud reklaami legaaldefinitsioonist (vrdl Riigikohtu üldkogu 21.02.
8. a otsus asjas nr 3-31-48-16, p 54).
9. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, mille kohaselt on reklaam üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Äratuntavus tähendab muu hulgas seda, et reklaami kaudu peab olema identifitseeritav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et reklaamina on käsitletav ainult tekst „REDMAN“. Kui kaubamärk on paigaldatud selliselt, et see ei kanna üksnes tegevuskoha tähistamise funktsiooni ja seda ei eksponeerita majandustegevuse koha sissepääsu juures, vaid dubleerivalt sellest eemal ning üldsuse tavalise tähelepanu juures juba kaugelt hästi nähtaval kujul, siis on tegemist reklaamiga, mis kutsub kasutama pakutavat kaupa või teenust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.
10. a otsus nr 305-509, p-d 11–12). Reklaamina teabe käsitamist tuleb pidada õigustatuks ka siis, kui sellel ei kutsuta otsesõnu üles kaupa ostma või teenust tarbima, kuid selline üleskutse nähtub kujutatud teabe intensiivsusest ja edastamise viisist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.
11. a otsus nr 3-16-346, p 11–12). Kaebaja on pidanud tarvilikuks kolm piirdeaeda katta reklaamiribadega, millest kahel on pildid arendusest kui kaubast ja mis on suunatud potentsiaalsele tarbijale kogumis kohtu hinnangul reklaamile omase intensiivsusega.
12. RekS § 2 lg 2 p-le 2 tuginedes ei või majandustegevuse kohas reklaamimaksu tasumata välja panna mis tahes reklaamiribasid. Eelnimetatud norm välistab reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse. Igasugune muu teave, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse koha tähistamine, vaid teabe andmine selles kohas osutatavate teenuste või müüdava kauba kohta, on reklaam. Keskmine isik ei taju reklaamiribasid nende kogumis kohtu hinnangul kaebaja tegevuskoha tähistusena vaid kutsega arendusest mingi osa omandamiseks.
13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et bänneri „BAERI RRESIDENTSID“ välistab reklaami mõiste alt reklamiriba paigaldamine ehitatava hoone äärde. Kohtupraktikas on rõhutatud, et määratlemata õigusmõistet „majandus- ja kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tuleb nii haldusorganil kui kohtul sisustada konkreetsetest asjaoludest lähtudes igal üksikjuhtumil eraldi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.
14. a otsus asjas nr 3-11-377, p 15). Ringkonnakohus selgitas lahendis, et kuivõrd vastavale fraasile ei ole asjakohastes õigusaktides omistatud kindlat eritähendust, tuleb juhinduda sõnade üldkeelelisest tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna „ääres“ asumist millegi vahetus läheduses, millegi juures või kõrval. 26.09.
15. a vaatlusprotokolli (tl 49–50) kohaselt ei asu reklaamiribad kinnistu sissepääsu juures, mille tõttu ei saa käesoleva asja tehiolusid arvestades pidada vaidlusaluseid silte RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erandi alla kuuluvaks (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 31.01.
16. a otsus asjas nr 3-16-2359, p 16). 26.09.
17. a vaatlusprotokollis (tl 49–50) kajastatud pildid hoonest tagavad äratuntavuse, mis tähendab muu hulgas seda, et reklaami kaudu on identifitseeritav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse, mille tõttu ei ole tegemist RekS 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erandiga. 6
18. Halduskohtu hinnangul kujutavad vaidlusalused kolm reklaamiriba piirdeaial, nende visuaalset tervikut arvesse võttes piisavalt intensiivset üleskutset ehitatava arendusega tutvumiseks ja arenduse müügi edendamise eesmärki ning need on ReKS 2 lg 1 p 3 järgi seetõttu käsitatavad reklaamimaksu objektina. Kusjuures piltidel arendusest ei kajastu ReKS § lg 2 p 1 erandi kohaldamiseks vajalikke andmeid. 30.

§ 8

lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (

§ 10lg 1).

Sunnivahendi rakendamist ei käsitata

§ 3

lg-st 2 tulenevalt karistusena, vaid sunniraha võib rakendada üksnes ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2,

§ 3lg-d 2 ja 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14).

Sunnivahend peab täitma oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana ning olema proportsionaalne (

§ 3lg 3).

1. Vaidlusalune Tartu Linnavalitsuse 20.10.
2. a korraldus on antud sunniraha rakendamiseks. Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (RKHKm nr 3-3-1-31-15, p 14).
3. Tartu Linnavalitsuse 28.09.
4. a korraldus oli antud vastustaja poolt MKS § 91 lg 1 alusel. Nagu eelpool osundatud on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (HMS § 60). Asjaolu, et kaebaja esitas hilinenult 08.06.
5. a alanud maksuperioodi kohta 05.10.
6. a vastustajale maksudeklaratsiooni (tl 53) ei tähenda seda, et vastustajal tekkis kohustus deklaratsiooni käiguta jätmiseks (MKS § 91 lg 2), sest kaebajale oli juba määratud tähtpäev deklaratsiooni esitamiseks ja tehtud ka hoiatus 28.09.
7. a korralduses toodud tehioludel. Arvestades asjaolu, et kaebaja on deklaratsioonis ka ise määratlenud maksuperioodi alguskuupäevaks 08.06.
8. a ja vastustaja on maksuhaldurina 26.06.
9. a, 11.08.
10. a, 21.08.
11. a ja 28.08.
12. a teavitanud kaebajat oma seisukohast, et eksponeeritav teave on reklaamimaksuga maksustatav, siis on kohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale kohaldatud sunniraha proportsionaalne sõltumata osaühingu omakapitali suurusest. Sunniraha jääb seadusega määratud vahemikku. Tegemist ei ole varjatud karistamise ega alusetu rikastumisega maksutulust, sest mh kaebaja ei väida kaebuses ja ei ole ka tõendanud 05.10.
13. a deklareeritud maksu tasumist maksudeklaratsiooni alusel. Vastustaja 10.10.
14. a kiri (tl 4) ei ole vastuolus 28.09.
15. a korraldusega. Reklaami pindala määratleb deklarant vastavas deklaratsioonis. Vastustajal vastav kohustus puudub, ta on õigustatud deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. Kaebaja ei ole tõendanud kolme reklaami suuruse erinevust vastustaja hinnangust, mille kohaselt on reklaami pindala kokku 5 m
17. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole tõendatud.
18. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamiseks taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 7 8