Obsah (12)

§ 269§ 294§ 1264§ 1262§ 1261§ 126§ 180§ 179§ 175§ 105§ 313§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 18-3034 29.augustil 2018.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Aino Allik ja Ken Koort Sekretär Thea Tikenber

§ 269

lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatav Daniil Sorokin osavõtuta, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab menetlusest kõrvale. Süüdistatavat süüdistatakse I astme rahvatervise vastu sunnatud suure ühiskonnaohtlikkusega kuriteo toimepanemises, ta on varem narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest s.o samaliigilise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud 30.10.2012 vangistusega, millest teda on tingimisi vabastatud. Samuti on teda karistatud 15.11.2017 KarS § 213 lg 2p1ja 4 ja § 394 lg 2p1 ja 2 järgi vangistusega 4 aastat 11 kuud ja 20 päeva, millest on ta katseajaga samuti vabastatud. Seega on menetlusesemeks olevad süüteod pandud toime katseajal. Süüdistatav on kohtu alla antud 19.04.

1. Prokurör edastas kohtule koopia kutsest, mis edastati ka Daniil Sorokinile. Kuna Daniil Sorokin ei ole korduvalt ilmunud kohtuistungile, on kohtul alust arvata, et Daniil Sorokin hoiab kohtust kõrvale. Arvestades asjaolu, et Daniil Sorokin ei ilmunud kohtuistungile, et ta ei ela menetlejale teada antud aadressil, tema suhtes ei ole võimalik kohaldada sundtoomist, isik lahkus päev enne esimest kohtuistungit Eesti Vabariigist Türki, esitas kohtule valeinformatsiooniga arstitõendeid (märgitud koduse režiimi asemel, lendas isik Türki), ei tulnud koos abikaasaga Türgist Eestisse tagasi ja viibib väljaspool Eesti Vabariiki, (lk 210-212, 226227) on alust arvata, et Daniil Sorokin hoiab kohtust kõrvale. 21.05.2018 on Harju Maakohus valinud Daniil Sorokini suhtes tõkendiks vahistamise, kuivõrd süüdistatav teadlikult rikkus temale määratud tõkendit. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav oli teadlik kohtuistungi toimumise aegadest, kuid lahkus sellele vaatamata 20.05.2018 Türki. Kohtule laekus sellekohane info 08.06.
2. Esitatud tõendite kohaselt, et ole süüdistatav seniajani Eestisse naasnud. Samuti ei ole süüdistatav teavitanud kohut ega oma kaitsjat mitteilmumise ja Eestist lahkumise põhjustest. Süüdistatava võimalikku viibimist Eestis on korduvalt kontrollitud, kuid see ei ole kinnitust leidnud. Viibides menetleja loata väljaspool Eesti Vabariiki (süüdistatava suhtes oli enne tõkendi vahistamine kohaldamist kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld) ja jättes nii 21.05 kui 11.06.2018 istungitele kohtusse ilmumata, on kohus veendunud, et olukorras, kus isik on teadlikult päev enne kohtuistungi toimumise päeva menetleja loata lahkunud Eesti Vabariigist, esitades seejuures kohtule arstitõendi väidetava kohtuistungil osavõttu takistava haiguse kohta, hoiab D.Sorokin tahtlikul kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale ja on põhjendatud kriminaalasja arutamine

§ 269lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava Daniil Sorokini osavõtuta.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - Daniil Sorokini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 7-11); - Maksim Žitkovski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 1-6); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas M xxx asuva hotell Xxx turvakaamerate salvestisi (lk 73-77); -Jälitustoimingu protokoll lisadega (lk 78-83); -Tallinnas K xxx taga asuva metsakinnistu 22.11.2017 sündmuskoha vaatluse protokoll (lk 1237); - Ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN1478 (lk 38-43); - Ekspertiisimäärus ja DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE1234 (lk 51-63); - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert xx xx vastus järelepärimisele (lk 44-47); - Vastus päringule enimlevinud narkootilise aine ainete jae- ja hulgimüügihindade kohta Eestis 2017.aastal (lk 48-50); - Daniil Sorokini elukohas xxx asuvas korteris 22.11.2017.a-l teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (lk 70-73); - Läbiotsimismäärus ja selle alusel Daniil Sorokini kasutuses olnud sõidukis xxx (reg.nr xxx) 23.11.2017.a-l teostatud läbiotsimise protokoll (lk 64-69); 4 - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 84-91); - Maksu- ja Tolliameti tõend Maksim Žitkovski 2016.a tulude kohta (lk 92); - Maksu- ja Tolliameti tõend Daniil Sorokini 2016.a tulude kohta (lk 93); - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.10.2012.a otsus kohtuasjas nr 1-12-7300 (lk 121-125); - Kahtlustatava D.Sorokini eeluurimisel antud ütlused (kohus avaldas

§ 294p 2 alusel lk 191-199); - Kahtlustatava M.

Žitkovski eeluurimisel antud ütlused (kohus avaldas

§ 294

p 1 alusel lk 200-209); - Karistusregistri väljavõtted ja kohtuotsused (lk 125-155); - MTA tõendid (lk 92-93); - vara arestimise taotlus, kohtumäärus, sularaha tagatiskontole kandmise määrus ja vara arestimise protokoll (lk 94-105); - sularaha tagatiskontole kandmise määrus (lk 106-108); - M.Žitkovski tõkendi dokumendid (lk 109-126); - Päring ja vastus (lk 185-190); - Õigusabi kuludokumendid (lk 156-184). - D.Sorokiniga seotud dokumendid ( lk 210-212, 226-227) Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsjad, M.Žitkovski viimase sõna ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsja Urmas Simon palus kohtul kontrollida jälitustoimikut ja jälistustoimingu aluseks olevate lubade olemasolu.

§ 1264

lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal.

§ 1262lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on Kar

S § 184 nimetatud kuritegudega. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures prokuröri poolt välja antud jälitusluba ning asus seisukohale, et luba on antud kooskõlas

-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib

§ 1262

lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid, luba on antud jälitusprotokollis märgitud sündmuskoha varjatud jälgimiseks ja seda paika külastavate isikute suhtes jälitusprotokollis toodud ajavahemikuks. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, kuivõrd on üldteadaolev asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul ei ole jälitustoiminguid tegemata sageli võimalik tõendeid koguda ja tuvastada süüteoga seotud isikuid. Ka riigikohus on lahendis 3-1-1-28-14 tõdenud, et vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et sageli on narkootilise aine käitlemisega seotud suurem isikute ring, kelle tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui neid isikuid varjatult jälgides. (RK otsus 3-1-1-14-14 p 800).

§ 1261

lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri loa alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud 5 ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastab kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16) Kaitsja U.Simon vaidlustas D.Sorokini eeluurimisel antud ütluste kasutamise tõendina, kuivõrd D.Sorokinil ei olnud eeluurimisel ütluste andmisel kaitsjat, kuid M.Žitkovski, kelle huvid on vastuolus Sorokini ütlustega, ütluste andmisel osales eeluurimisel kaitsja. D.Sorokin kuulati eeluurimisel üle 23.11.2017 algusega kell 13:50 ilma kaitsja osavõtuta. Kaitsja Simon tasutaotlusest (lk 137) nähtub, et kaitsja oli kutsutud ülekuulamisele ja isik on loobunud kaitsjast. D.Sorokin on oma käega kirjutanud 23.11.2017, et ei soovi kaitsja osavõttu ülekuulamisel. Sama moodi ei soovinud D.Sorokin kaitsja osavõttu 07.02.2018 ülekuulamisel ja jäi varem antud ütluste juurde. 23.11.2017 kell 12.25 kaitsja osavõtul alanud ülekuulamisel ei ole M.Žitkovski mingeid ütlusi andnud, mistõttu ei saa väita, et tema ütlused oleks vastuolus D.Sorokini poolt 23.11.2017 ülekuulamisel antud ütlustega. Ka hiljem 04.12.2017 Žitkovski poolt antud ütlustes ei kajastu tehioludes vastuolu Sorokini ja Žitkovski ütlustes. Seega ei ole kaitsja Simon väide Sorokini ütluste andmise asjaolude kohta põhjendatud ja D.Sorokini eeluurimisel antud ütlused on tõendina lubatavad. Kuigi Maksim Žitkovski keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ning Daniil Sorokin hoidub kohtulikust menetlusest kõrvale, kuid on eeluurimisel end sisuliselt süüdi tunnistanud, on isikute süü suures koguses narkootilise aine käitlemises leidnud tõendamist lisaks süüdistavatate ütlustele järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Daniil Sorokini ütluste kohaselt sõitis 22.11.17 kell 10:30 Xxx hotelli juurde, kus teda ootas Maksim Žitkovski. Sõitsid K tänava lähedusse. Autost võttis Maksim tagumiselt istmelt kollast värvi kummist sõrmkindad. Žitkovski pidi näitama kuhu on peidetud 2 kilekotti amfetamiini pulbriga. Liikusid K tänavalt mööda rada metsa sisse. Rajast umbes 5-10 meetri kaugusel oli okste hunnik. Maksim pani kätte kollased kindad ja lükkas sealt oksad ja mulla eemale ning hunniku all oli 2 musta värvi kilekotti. Ühe musta värvi kilekoti tegi Maksim katki ja näitas seal olevaid vaakumpakendeid, kus oli kollakat värvi pulber. Kahes kotis pidi Maksimi sõnade kohaselt olema 10 vaakumpakendit kokku 10 kg amfetamiini. Peale seda kui Maksim oli pakendeid näidanud pani ta kilekotid tagasi ning pani pinnase ja oksad kottidele peale. Peidiku juurest ära minnes nägid jooksvaid inimesi ning jooksid mõlemad ära. Maksim pidi näitama amfetamiini pediku asukohta, teab, et Maksim tõi amfetamiini Narvast. Auto tagaistmel olnud Puma spordikott kuulus Maksimile. Läbiotsimisel äravõetud 18000 eurot ja autost leitud 300 eurot kuuluvad Sorokinile. Maksim Žitkovski ütluste kohaselt sai 2 kotti 20.11.2017 Kohtla-Järvelt ühest metsast. Pani 2 mullast kilekotti kahe puhta kilekoti sisse ja need omakorda spordikotti. Spordikoti viskas hiljem minema. Talle öeldi kuhu tuleb kotid peita. Tal ei olnud tööd ja grusiin pakkus tööd detailide vedamisega. Detailid tuli grusiini sõnul toimetada talle näidatud Kohtla-Järve peidikust Tallinna. Tuli Tallinna, ööbis hotellis ja järgmisel päeval viis spordikoti selles olnud kahe prügikotiga Ml asuvasse metsa, kust hiljem need kaks prügikotti politsei poolt leiti. Prügikotid pani ühe oksahunniku külje peale ja viskas sinna oksi peale. Daniil Sorokinit kohtas juhuslikult, rääkis talle Tallinnasse toodud detailidest, mille transpordi eest oli talle lubatud 1000 eurot. Läksid koos Sorokiniga vaatama, kas M metsas on need prügikotid alles. Hetkel kui Sorokin peidiku juurde jõudis, ilmus välja politsei. M. Žitkovski tegi ettepaneku ära joosta. Seejärel peeti ta politsei poolt kinni. Hotelli registreeris end kaasas olnud dokumendil olnud nime all. Enne politsei tulekut jõudis koti lahti rebida, et vaadata mis sees on, aga sisse vaadata ei jõudnud. Politsei eest ära joostes viskas käes olnud kummikindad minema. Ei huvitanud mis sees on, tahtis head raha teenida. Ei ole koos Sorokiniga planeerinud. 6 22.11.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et K tn xxx taga asuvalt metsaga kaetud maa-alalt leiti okste alt kaks musta värvi kilekotti. Mõlemas mustas kilekotis asus 5 vaakumpakendit, seega kahest mustast kilekotist leiti kokku 10 vaakumpakendit, milles tuvastati narkootiline aine amfetamiin (sündmuskohal kiirtestiga, hiljem laboris ja selle kohta koostatud ekspertiisiakt). K tn xxx kinnistult leiti kollased kummikindad. Peidiku/okste hunniku kõrval asuva kõvera puu küljes on kollast värvi kile, mis asub maapinnast ligikaudu 1 meetri kõrgusel. DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE1234 (lk 53-62) kohaselt: - ühelt kummikindalt võetud proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Maksim Žitkovski DNA-profiiliga. Maksim Žitkovski DNA profiili esinemissageduse hüpoteeside tõepärasuhe on

1. D. Sorokini DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. - minigrip kilekotilt (
2. vaakumpakend, milles oli aine) võetud proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa kindlalt välistada Maksim Žitkovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. D. Sorokini DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. - minigrip kilekotilt (5.vaakumpakend, milles oli aine) võetud proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil. Kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Maksim Žitkovski DNAprofiilis, kuid mitte Daniil Sorokini DNA-profiilis. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
3. - kolmelt minigrip kilekotilt (1,4,
4. vaakumpakend, milles oli aine) saadi DNA- analüüsil osalised profiilid. Kõik nendes DNA-profiilides ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Maksim Žitkovski DNA-profiilis, kuid mitte Daniil Sorokini DNA-profiilis. Hüpoteeside tõepärasuhted on vastavalt 1016, 109 ja 1012 - minigrip kilekotilt (3.vaakumpakend,milles oli aine) võetud proovist saadi DNA- analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada M. Žitkovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. D. Sorokini DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiilidega. Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi xxx ja/või xxx pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada xxx pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Ekspertiisiaktis toodud vastus, mille kohaselt proovides A174406 ja A174410 kilekotilt (pakend nr SK2) saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Žitkovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust, mistõttu ei kinnita see lause ekspertiisiakti arvamuses M.Žitkovski seotust peidikust leitud narkootilise ainega. Küll aga on M.Žitkovski DNA tuvastatud mitme teise proovi käigus. Ekspertiisiakti kohaselt leiti erinevatelt pakenditelt nii täisprofiil kui segaprofiil, mis on kokkulangevad M.Žitkovski DNA-profiiliga. D. Sorokini DNA-profiili ühegi prooviga selles ekspertiisis ei seostatud. 7 Seega kinnitab eeltsiteeritud eksperdiarvamus, et M.Žitkovski oli juba eelnevalt kas IdaVirumaalt ainet Tallinna transportides või pakke metsa peites puutunud kokku minigrip pakenditega. Kinnipidamise päeval olid Žitkovskil käes kummikindad, mistõttu sel päeval suuretõenäosusega ei saanud tema DNA pakenditele jääda. Asjaolu, et Žitkovski DNA leiti minigrip pakenditel kinnitab küll, et Žitkovski oli neid pakendeid katsunud ja suuremasse kotti pannud, kuid see ei kinnita, et Žitkovski oleks ise nendesse minigrip kottidesse aine pakendanud. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks, et amfetamiini oli pakendanud M.Žitkovski. Žitkovski enda ütlustest nähtub, et tema rolliks oli üksnes pakendite edasitoimetamine. Ekspertiisiakti nr 17E-AN1478 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud: - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 902,1 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega pulbris sisaldub 192 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 908,7 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 193 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 903,8 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 192 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 915,5 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 195g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 914,2 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 195 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 903,5 g sisaldab 30% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 199 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 881,2 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 188 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 891,4 g sisaldab 30% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 196 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 890,6 g sisaldab 28% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 183 g amfetamiini; - soonsulguriga kilekotis, mis on omakorda vaakumkilepakendis, olev roosa pulber massiga 892,5 g sisaldab 30 % amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 197 g amfetamiini; - kilepakikeses, mis on omakorda sigaretipakis KENT olevad pruunikasrohelised kuivanud taimeosad massiga 1,57 g, on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli(THC) sisaldus on 17%. Ekspertiisiks esitatud amfetamiini sisaldavate pulbrite kogumass on 9003,5 g ja puhta amfetamiini sisaldus 1930 g. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi xx xx vastusest järelepärimisele nähtub, et amfetamiini puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1, 3 grammist. Peidikust, mille juures peeti kinni Sorokin ja Žitkovski, leiti puhast amfetamiini 1930 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna jälitustoimingu käigus tabati M. Žitkovski ja D. Sorokin narkootilise aine amfetamiiniga sellises koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 1480 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks 8 ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et M. Žitkovskil ja D. Sorokinil oli eeltsiteeritud eesmärk. D.Sorokini kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta kinni 22.11.2017 kell 13.20 K 38 kinnistul. Jope taskutest leiti muuhulgas sõiduki xxx võti. M.Žitkovski kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta kinni 22.11.2017 kell 13.20 K xxx maja lähistel. Tema jope taskust leiti muuhulgas LeeduVabariigi ID kaart xx xxx nimele. Seitse 50-eurost rahatähte kokku 350 eurot, hõbedast värvi metallist kaelakett koos ristikesega. Jope taskust ära võetud KENT suitsupakis kilepakendis kollakaspruunikat värvi taimne puru. Ekspertiisiks on esitatud rohelised taimeosad massiga kokku 1,57 grammi, mis sisaldavad 17% tetrahüdrokannabinooli. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et M.Žitkovskil oli eeltsiteeritud eesmärk. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Xxx xxx vastusest järelepärimisele nähtub, et tetrahüdrokannabinooli (THC) puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist. Maksim Žitkovskilt võeti kinnipidamisel ära tetrahüdrokannabinooli (THC) 1,57 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna Maksim Žitkovskilt võeti ära narkootilist ainet marihuaanat kokku 1,57 g, mis ei ületa 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust, on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega väikeses koguses. Kanep leiti M.Žitkovski juurest, ta tunnistas viimases sõnas, et vahel suitsetab ise kanepit. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et marihiaana käitlemisel oleks osalenud ka D.Sorokin. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et marihuaanat käitles Žitkovski üksinda. 22.11.2017.a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti D. Sorokini elukohast muuhulgas kõnekaardiga mobiiltelefoni ning käsikirjaliste märkmetega paberid ja sularaha 18 000 eurot. 23.11.2017.a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti D. Sorokini kasutuses olnud autost (võtmed leiti Sorokini jope taskust) muuhulgas sularaha 300 eurot, M.Žitkovskile kuuluv must Puma spordikott, vaakumpakendi karp, vaakumpakendi kile, mitu pakki kollast värvi kummikindaid ja tühjad kummikinnaste pakendid. Esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. 04.01.2018.a jälitustoimingu protokoll kinnitab, et 21.11.2017.a kuni 22.11.2017.a teostati Tallinnas M metsatukas paikkonna varjatud jälgimist. Protokollist nähtub, et 21.11.2017.a kell 09.02 ilmub kaamera vaatevälja (xxx tn poolt) M. Žitkovski, kes liigub koos valget värvi kilekotiga ja musta spordikotiga kaamera vaateväljast paremale. Uuesti ilmub M. Žitkovski 9 kaadrisse kell 09.03 ning kükitab suurte oksade hunniku juures. Toimetab seal ning 09.05 peidab sinna 2 musta prügikotti, katab need okstega. Žitkovskil on kindad käes. 09.12 Maksim Žitkovski lahkub Xxx tn suunas käes ei ole midagi, paremal õlal on spordikott. 22.11.2017.a toimunud sama paikkonna varjatud jälgimise käigus tuvastati, et kell 13.11 ilmub Xxx tn poolt M. Žitkovski. Mõned sekundid hiljem järgneb talle D. Sorokin. M. Žitkovski läheb okste hunniku kõrvale seisma ja paneb kummikindaid kätte, tema juurde tuleb ka D. Sorokin. M. Žitkovski võtab ühe prügikoti hunnikust välja ja paneb enda kõrvale maha. M.Žitkovski prügikotti tagasi pannes vestleb D.Sorokiniga. Peale seda sätib jalaga oksad ning koos lahkutakse kaamera vaateväljast. Seejärel hakkas politsei isikuid kahtlustatavana kinni pidama ja neile järgi jooksma. 18.12.2017.a asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, 20.11.2017.a kell 21.26 sõidab M.Žitkovski hotelli Xxx ette, kaasas musta värvi spordikott, mis on täis (ei ole lössis) peatub seal ning lahkub järgmisel hommikul 08.49 spordikotiga. Kell 10.28 tuleb M. Žitkovski uuesti hotelli spordikotiga ja väljub 10.
7. 22.11.2017 kell 10:31 suundub Žitkovski M tee äärde ning istub hõbedasse xxx ja lahkub. Mõlemad süüdistatavad nii Žitkovski kui ka Sorokin ei vaidlusta asjaolu, et nad viibisid 22.11.2017 K tänava lähedal metsas oksahunniku juures, kus vaatasid hunniku alla peidetud pakendeid ja politsei lähendes jooksid mõlemad ära. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et nad sõitsid K tänavale koos. Sorokini enda ütlused kinnitavad, et ta võttis Žitkovski hotelli juurest peale, kuna viimane pidi näitama kuhu on peidetud 2 kilekotti amfetamiini pulbriga umbes 10 kg. Teadis, et Žitkovski tõi aine Narvast. Asjaolu, et Žitkovski näitas Sorokinile, kuhu on peidetud narkootiline aine amfetamiin, kuid ei müünud sealt ühtegi kogust Sorokinile, kinnitab, et Sorokini ja Žitkovski puhul ei olnud tegemist mitte narkootilise aine müügi keti erinevate lülidega, mille puhul igaüks tegutseb omaette ja iseseisvalt, vaid, et nad tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ühiselt ja koos. Fakt, et Žitkovski näitas Sorokinile kuhu on peidetud aine, võis olla ajendatud üksnes sellest, et Sorokin pidi edaspidi nimetatud paigast võtma narkootilist ainet ja seda kooskõlastatult edasi müüma/andma/viima. Ühis tegutsemist kinnitab ka fakt, et Sorokini ütlustest nähtub, et ta teadis, kes on seotud Žitkovski poolt Narvast Tallinna toodud amfetamiiniga. Narkootilise aine väga suurt kogust arvestades ei ole eluliselt usutav, et aine oli mõeldud isikutele üksnes nende oma tarbeks. Žitkovski ütlused, mille kohaselt Sorokin ei teadnud, et Žitkovski tõi ja peitis võsasse narkootilise aine, on ümber lükatud Sorokini enda ütlustega, mille kohaselt oli kohtumine kokkulepitud ja Žitkovski pidi näitama kuhu on peidetud 2 kilekotti amfetamiini pulbriga. Žitkovski kinnitas oma viimases sõnas, et tõepoolest ta teadis, et toob Tallinna narkootilise aine. Seega minnes Sorokinile peidikut näitama, teadis Žitkovski, et ka Sorokin teab, et tegemist on narkootilise ainega ja nende tegevus oli kooskõlastatud. Ei ole eluliselt usutav, et Žitkovski oleks juhuslikule isikule läinud näitama, kuhu on peidetud 9 kg amfetamiini. Sellise koguse turuväärtus on suur (hulgi müües minimaalselt 36000 eurot) ja ei ole usutav, et narkootilise aine käitlemisega seotud isikud võtaksid sellise riski, et näitaks niisama tundmatule isikule, kuhu on aine peidetud. Peidukoha näitamise eesmärk sai olla ainult üks, et edaspidi saaksid asjaga seotud isikud ainet vastavalt kokkulepetele ühiselt või eraldi edasi toimetada või müüa. Sorokini ja Žitkovski kokkulangevad ütlused kinnitavad, et metsa minnes pani Žitkovski endale kummikindad kätte. On üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega tegelevad isikud kasutavad pakendite katsumisel sageli kummikindaid, et vältida enda DNA sattumist pakendile. Kui Žitkovski oleks enda teada tõepoolest peitnud metsa mingeid detaile, puudunuks tal vajadus peidetud asju Sorokinile näitama minnes panna kätte kummikindad. Asjaolu, et Žitkovski pani enne pakendite katsumist kätte kummikindad, kinnitab, et Žitkovski oli teadlik, et pakendites on just narkootiline aine. Eeltooduga haakuvad ka Sorokini ütlused, mille kohaselt ta teadis, et Žitkovski pidi näitama, kuhu on peidetud 2 kilekotti amfetamiiniga, mida pidi olema 10 kg. Asjaolu, et Sorokini autos oli ajal, mil talle näidati 9 kg amfetamiini asukohta, kummikindad, 10 kinnitab, et Sorokin oli valmis vajadusel ka ise aine pakendeid katsuma ning teades sõidu eesmärki oli ta selleks valmistunud. On üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete käitlejad kasutavad sageli kummikindaid, et vältida oma DNA sattumist pakenditele. Pakendeid Sorokinile näidates olid Žitkovskil käes kummikindad ja Sorokin ise pakendeid ei puudutanud, vältides seeläbi oma DNA sattumist pakendile, mis pidi vähendama riski, et Sorokinit saaks tulevikus selle aine käitlemisega seostada. Olles kinnitanud kogu aeg, et teadis, et Žitkovski näitab talle amfetamiini asukohta, kinnitas Sorokin oma ütlustes, et tegutses narkootiliste ainete käitlemisel isikute grupis koos Žitkovskiga. Sellega raskendas Sorokin ka iseenda süüdistust, mistõttu ei ole kohtul tõendeid kogumis hinnates alust kahelda Sorokini poolt antud ütlustes. Samuti haakuvad Sorokini ütlused jälitustoimingu protokolliga, millest nähtub, Sorokin ja Žitkovski läksid koos metsa, kus Žitkovski võtab prügikoti hunnikust välja, näitas Sorokinile ja ajas samal ajal Sorokiniga juttu ning peitis koti okste alla tagasi. Kui Sorokin ja Žitkovski ei oleks ühiselt olnud seotud Žitkovski poolt K tänaval metsaalale peidetud amfetamiini käitlemisega, puudunuks Žitkovskil vajadus näidata Sorokinile kuhu on amfetamiin peidetud. Sorokini ütluste usaldusväärsuse hindamisel seoses peidetud amfetamiini käitlemisel kooskõlastatult Žitkovskiga, arvestab kohus ka asjaolu, et Žitkovski ja Sorokin peeti ühel ajal kinni vahetult pärast seda kui nad olid koos olnud oksahunniku juures, mille alla oli peidetud amfetamiin. Asjaolu, et mõlemad üritasid politsei eest ära joosta, kinnitab veelkord, et mõlemad isikud olid teadlikud oksahunniku alla peidetud amfetamiinist. Sorokini ütlustest nähtub, et ta teadis täpselt, kelle käest narkootiline aine pärit on, mis kinnitab, et Sorokin oli juba eelnevalt kursis amfetamiini Tallinna toimetamisega, mis omakorda kinnitab ühist kooskõlastatud tegevust. Nii Sorokin kui Žitkovski teadsid, et amfetamiini käitlemine on tegevus grupis, kus igaühel on oma konkreetne ülesanne ning grupi kogu käitumine on kooskõlastatud ja hõlmatud ühtsest tahtlusest. Kuivõrd Sorokini ja Žitkovski ütlused koostoimes teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (eelkõige jälitusprotokolliga) kinnitavad, et Žitkovski poolt narkootilise aine amfetamiini peitmine peidikusse toimus kooskõlastatult Sorokiniga on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et 1930 grammi puhta amfetamiini käitlemisel tegutsesid Žitkovski ja Sorokin ühiselt ja kooskõlastatult. Žitkovski toimetas eelnevalt tuvastamata ajal omandatud narkootilise aine amfetamiini Tallinna ja peitis selle kooskõlastatult Sorokiniga, kes teadis, et Žitkovski toob aine Narvast, K tänava piirkonnas metsaalal olnud risu hunniku alla. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et M.Žitkovski omandas täpselt tuvastamata ajal kuid enne 20.11.2017 vähemalt 1930 grammi puhast narkootilist ainet amfetamiini, valdas ja vedas seda ning kooskõlastatult Sorokiniga peitis 21.11.2017 1930 grammi puhast amfetamiini K tänava piirkonnas metsaalale. Tuues 20.11.2017 amfetamiini Tallinna, peites 21.11.2017 peidikusse amfetamiini ja hoides kuni 22.11.2017 peidikus 1930 grammi puhast amfetamiini käitles Žitkovski kokkuleppel Sorokiniga suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, kusjuures rollijaotusest tulenevalt oli Žitkovski ülesandeks amfetamiini toimetamine Tallinna ja selle peitmine ning Sorokini ülesandeks oli selle edasi toimetamine või müük. Eeltoodust tulenevalt on nii Sorokini ütluste, osaliselt Žitkovski enda ütluste, asitõendite vaatlusprotokollide, sündmuskoha vaatlusprotokolli, läbiotsimisprotokolli ja jälitustoimingu protokolliga leidnud tõendamist, et D.Sorokin ja M.Žitkovski tegutsesid suures koguses narkootilise aine 1930 grammi puhast amfetamiini ebaseaduslikul käitlemisel isikute grupis koos ühiselt ja kooskõlastatult. Grupi ühine ja kooskõlastatud tegevus oli suunatud narkootiliste aine omandamisele, hoidmisele, veole ja edasiandmisele/müügile. Samuti käitles M.Žitkovski üksinda väikeses koguses narkootilist ainet kanep 1,57 g. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on 11 igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Sorokini ja Žitkovski käitumine kinnitab (narkootilist ainet saab omandada, vedada ja peita ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa/anda, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et Žitkovski ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest amfetamiini, valdas, vedas ja peitis ainet raha eest teadlikult kokkuleppel vastavalt omavahelisele tööjaotusele Sorokiniga, kes pidi aine müügiga/edasiandmisega edasi tegelema, seega Sorokini ja Žitkovski omandasid, valdasid, vedasid isikute grupis narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitlejate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. Sorokini ja Žitkovski valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitab suures koguses narkootilise aine omandamine, valdamine, edasitoimetamine müügi eesmärgil. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 30.10.2012 kohtuotsusega on D.Sorokin tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on D.Sorokini puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb D.Sorokini tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kui isikute grupis (koos M.Žitkovskiga) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki
8. jaos sätestatud kuriteo. M.Žitkovski tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kui isikute grupis (koos D.Sorokiniga ) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuste mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Süüdistatavate Maksim Žitkovski ja Daniil Sorokini tegevuses on tuvastatud karistust raskendava asjaoluna tegutsemise omakasu ajendil KarS § 58 p 1 tähenduses. 12 Süüdistatavate puhul esineb karistust (süüd) kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Kuigi Žitkovski ei ole varem oma süüd tunnistanud, tunnistas ta seda viimases sõnas ja avaldas kahetsust. Ei saa väita, et Žitkovski pani kuriteod toime majandusliku kitsikuse või tööpuuduse tõttu. Kuigi ankeetandmete kohaselt oli M.Žitkovski 2017 aastal töötu ja MTA andmetel oli tal 2016 aastal sissetulek 2298 eurot, nähtub tema enda ütlustest, et ta sai xxx ning puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et tal ei olnud võimalik tööd otsida ja tööl käia. Ta sai xxxi, mistõttu olid tema esmatarbevajadused ilmselt rahuldatud. Tema enda ütlustest nähtub, et lootis narkootilise aine vedamisega saada 1000 eurot, et teha oma perele kingitust, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Maksim Žitkovski süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Maksim Žitkovski üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka vedamisega ja eesmärgiks oli edasiandmine. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Maksim Žitkovski on 34-aastane meesterahvas, kes on varasemalt sooritanud varavastaseid ja vägivallategudega seotud kuritegusid. Käesoleval juhul on toime pandud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuritegu. Samuti arvestab kohus narkootilise ainee suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab M.Žitkovski suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasemad karistused ei ole avaldanud M.Žitkovskile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud järjest raskemaks, pannes toime juba I astme kuriteo, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.Žitkovskit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat 5 kuud. On ilmselge, et Sorokin pidi peidikus olnud ainet edasi käitlema ning aine kogus arvestades, pidi ta seda edasi müüma, seega pidi ta narkootilise aine müügist ka raha saama ehk siis teenima reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Daniil Sorokinit iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime kohe katseaja alguses. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse tõttu. Ankeetandmete kohaselt oli D.Sorokinil 2017 aastal töökoht ja puuduvad andmed selle kohta, et tal ei olnud võimalik tööd otsida ja tööl käia. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Daniil Sorokini süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei olnud Daniil Sorokini eesmärgiks üksnes omandamine ja valdamine, vaid ka edasiandmine kolmandatele isikutele. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Daniil Sorokin on 31- aastane meesterahvas, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine väga suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Daniil Sorokini suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. D.Sorokinit karistati 15.11.2017 Viru maakohtu poolt liitkaristusega 4 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele kui D.Sorokin ei pane 6-kuulisel katseajal toime uut kuritegu. Juba vähem kui nädala möödudes on D.Sorokin taaskord käitunud viisil, mis tõi kaasa süüdistuse esitamise katseajal toime pandud kuriteos. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud D.Sorokinile piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda 13 õiguskuulekalt käituma, vaid ta on kohe katseaja alguses jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Samuti näitab D.Sorokini kohtust kõrvalehoidumine tema lugupidamatust ja hoolimatust õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida D.Sorokinit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 9 aastat. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 126

lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, milel kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126lg 3 p 4 ja Kar

S § 83 lg 4 otsustab kohus narkootilised ained, mis ekspertiisiaktide kohaselt asuvad EKEI keemiaosakonnas ning kilekotid, vaakumpakendid, kollane kile, kummikindad, suitsupakk, kilepakendid, kummipaelad, paberid, vaakumpakendajate karbid, kasutusjuhend, prügikotid ja paberilipikud, Leedu Vabariigi ID kaart konfiskeerida ja hävitada.

§ 126

lg 3 p 1 alusel DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.

§ 126lg 3 p 2 alusel Puma spordikott tagastada Maksim Žitkovskile.

Isiku kinnipidamisprotokoll kinnitab, et Maksim Žitkovskilt võeti tema kinnipidamisel ära 350 eurot. Nimetatud summa on kantud Rahandusministeeriumi kontole (lk 101-103). Mahla 83-11 läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel Daniil Sorokini elukohas leiti ja võeti ära 18000 eurot. Sõiduauto xxx läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel Daniil Sorokini kasutuses olnud sõiduautost leiti ja võeti ära 300 eurot. Harju Maakohtu 11.01.2018 määrusega on arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Daniil Sorokinile kuuluv vara sularaha 18300 eurot. Nimetatud summa on kantud Rahandusministeeriumi kontole (lk 106-108). KarS § 184 lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 83² sätestatule. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. KarS § 831 lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt KarS § 832 lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja 14 varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt KarS §-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on KarS §-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. Daniil Sorokini ütluste kohaselt kuulus tema elukohast ja tema kasutuses olnud sõiduautost kokku leitud 18300 eurot talle. Daniil Sorokin ei ole täpsustanud raha päritolu. MTA õiendi kohaselt puuduvad andmed Daniil Sorokini tulude kohta 2016 aastal. Ülekuulamisel novembris 2017 ja veebruaris 2018 antud ankeetandmete kohaselt töötas D.Sorokin xxx xxx. Isegi kui D.Sorokin töötas 2017 aastal, ei ole eluliselt usutav, et tema sissetulek ametlikust töötasust oli sellises suuruses, mis võimaldas tal peale elamiskulude tasumist vähem kui aastaga säästa 18000 eurot. Daniil Sorokinit on ka varem karistatud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo eest. Daniil Sorokinile inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine, mistõttu on eluliselt usutav, et D.Sorokinilt äravõetud rahalised vahendid olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid on usutav, et D.Sorokinilt äravõetud summa pärines narkootiliste ainete müügist. Eeltoodut arvestades on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et D.Sorokini kinnipidamisel tema kasutuses olnud autost ja elukohast leitud ja äravõetud raha on D.Sorokin saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Daniil Sorokin andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 18300 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Daniil Sorokini elukohast ja tema kasutuses olnud sõiduautost leitud 18300 eurot tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel. M.Žitkovski ei ole andnud selgitusi temalt kinnipidamisel äravõetud sularaha päritolu kohta. MTA õiendi kohaselt oli Maksim Žitkovski tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2298 eurot 2016 aastal. Ülekuulmisel novembris, detsembris 2017 ja veebruaris 2018 antud ankeetandmete kohaselt M.Žitkovski ei tööta ja on xxx. Arvestades 2016 aasta sissetuleku suurust ja seda, et 2017 aastal oli tema sissetulekuks üksnes xxx, ei ole eluliselt usutav, et tema ametlik sissetulek oli sellises suuruses, mis võimaldas tal peale elamiskulude tasumist säästa 350 eurot. Žitkovski enda ütlustest nähtub, et ta pidi pakkide vedamise eest saama 1000 eurot. Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid on usutav, et M.Žitkovskilt äravõetud summa pärines narkootiliste ainete müügist. Maksim Žitkovskile inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine, mistõttu on eluliselt usutav, et M.Žitkovskilt äravõetud rahalised vahendid olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena Eeltoodut arvestades on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et M.Žitkovski kinnipidamisel leitud ja äravõetud raha on M.Žitkovski saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Maksim Žitkovski andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 350 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksim Žitkovskilt kinnipidamisel leitud 350 eurot tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning süüdistatavatelt tuleb välja mõista kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasud ja ekspertiisikulud. 15 Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Daniil Sorokinilt välja alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 1 sundraha 1250 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, alusel määratud kaitsetasu 900 eurot ja ekspertiisikulu 1104 eurot riigituludesse.

§ 180

lg 11 alusel jätab kohus kaitsetasu summas 24 eurot riigi kanda, kuna Daniil Sorokin loobus 23.11.2017 menetlustoimingul kaitsja osavõtust. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Maksim Žitkovskilt välja alljärgnevalt:

§ 179

lg 1 p 1 sundraha 1250 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, alusel määratud kaitsetasu 1236 eurot ja ekspertiisikulu 1188 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu kuuluvad narkootilise aine ekspertiisikulud välja mõistmisele proportsionaalselt süüdistavate osale. Kuivõrd marihuaana tulemus puudutas ainult Žitkovskit, siis selles osas jääb ekspertiisikulu Žitkovski kanda. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 63) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 3591 eurot ja analüüsiobjektide arv
3. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 24 proovi (lk 54-55), ehk siis tegemist on 24 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1234 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt on DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1234 põhjendatud maksumus 24x57 s.o 1368 eurot. Ekspertiisitulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad ekspertiisikulud välja mõistmisele proportsionaalselt süüdistavate osale. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a 16 priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust peab kohus süüdistatavatelt

§ 179

lg 1p1 alusel välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 31-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole tõenäoliselt reaalselt võimalik sundraha ja menetluskuluid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad Juhindudes

§ 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Daniil Sorokin Kar

S § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 15.11.2017.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-17-6387 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 4aasta 11-kuu 20- päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 13 aastat 11 kuud ja 20 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2017.a-23.11.2017.a, so 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv karistus 13 aastat 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Daniil Sorokini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada karistuse kandmisele asumisel. Välja mõista Daniil Sorokinilt

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 900 eurot ja ekspertiisikulu 1104 eurot riigituludesse. Kohustada Daniil Sorokinit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 271.17 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Daniil Sorokin, kriminaalasi 1-18-3034, menetluskulud ja sundraha.“ 17 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Maksim Žitkovski KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 22.11.2017.a karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 22.11.2017.a. Maksim Žitkovski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Maksim Žitkovskilt

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1236 eurot ja ekspertiisikulu 1188 eurot riigituludesse. Kohustada Maksim Žitkovskit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 306.17 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Maksim Žitkovski, kriminaalasi 1-18-3034, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsjatasu 24 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisikulud summas 2223 eurot jätta riigi kanda KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Daniil Sorokinilt sularaha summas 18 300 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Maksim Žitkovskilt sularaha summas 350 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kilekotid, vaakumpakendid, kollane kile, kummikindad, suitsupakk, kilepakendid, kummipaelad, paberid, vaakumpakendajate karbid, kasutusjuhend, prügikotid ja paberilipikud (Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada;; -Leedu Vabariigi ID kaart (Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) hävitada - Puma spordikott (Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas) tagastada Maksim Žitkovskile 18 Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 29. augustil 2018 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Ken Koort Aino Allik 19