2-18-8674/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseisu liige Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018 Tsiviilasja number 2-18-8674 Tsiviilasi OÜ IKOMIX hagi BONUSGRUPP OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonkohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2018 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ IKOMIX apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): OÜ IKOMIX (registrikood 11105883), lepinguline esindaja Andres Sarotek Vastustaja (kostja): BONUSGRUPP OÜ (registrikood 11390524), seaduslik esindaja Heinrik Johannson RESOLUTSIOON
3. Jätta OÜ IKOMIX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 tagaseljaotsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. IKOMIX OÜ (hageja) esitas
7. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse BONUSGRUPP OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 451 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 58 eurot 69 senti ning viivis põhivõlalt 0,02% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 564 eurot (koos käibemaksuga). MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. juuli 2018 tagaseljaotsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 275 eurot. Maakohus märkis, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et kuna hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu summas 125 eurot, on põhjendatud mõista tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja. Arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja esindaja õigusabi osutamine piirdus hagi koostamise ja kohtule esitamisega, pidas maakohus põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot koos käibemaksuga. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
11. juuli 2018 otsus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, ning teha uus otsus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 564 eurot ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohtu seisukoht, et põhjendatud õigusabikulud on 150 eurot, realistlik. Kui maakohtu otsus jääb jõusse, peab hageja kandma 414 eurot rahalist kahju. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele eelnes kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine. Sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimine, milleks kulub aega. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Hageja seisukohad pidid sisaldama asja õigeks lahendamiseks vajalikke faktilisi ja õiguslikke argumente. Lühidalt, kuid ammendavalt ja loogiliselt formuleeritud menetlusdokumendi koostamine nõuab koostajalt 2 paremaid oskusi ja eeltööd, materjali süstematiseerimist ning väidete loogilist järjestamist ja kooskõlalist esitamist.
12. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
14. juuli 2018 otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu
17. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus on pidanud põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot, st maakohus on jätnud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata lepingulise esindaja kulude osas 414 euro ulatuses.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohtu järeldus väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on võtnud arvesse nii hageja nõude suurust kui ka asja mahtu ja keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei olnud tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli poolte vahel pesuteenuse osutamise leping ning kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise eest esitatud arved. Asjas sisulist vaidlust ei olnud, kuna hagi rahuldati tagaseljaotsusega. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (koos käibemaksuga) eeldab professionaalsust ning selle tunnitasu juures on maakohtu poolt vajalikuks peetud õigusabile kulunud aeg piisav. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja kantud õigusabikulu summas 84 eurot (
19. septembri 2017 kostja võlgnevuse analüüs ja hagihoiatuse koostamine, edastamine kostjale e-posti teel ja tähitult postiga saatmine) ei kuulu hüvitamisele, kuna tegemist on kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga. Riigikohus on leidnud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu
20. veebruari 2012 3 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14;
21. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12).
22. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruse kohta ning ei pea vajalikuks maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu rahalist suurust muuta. Ringkonnakohus märgib, et kuigi ei ole välistatud, et hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirjas märgitud aeg hagiavalduse koostamiseks, ei tähendada see seda, et kostja oleks kohustatud ajakulule vastava tasu täies ulatuses tasuma. Kostjal tuleb hagejale hüvitada vaid mõistlikus suuruses kantud õigusabikulud.
23. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks