Obsah (6)

§ 201§ 90§ 73§ 207§ 109§ 91

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2018.a, Tallinn Väärteoasja number 4-18-3435 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi s

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis Maria Kondratenko 21.05.2018 kell 22:23 Xxx pst ja Xxx tee ristmikul, Xxx linnaosas Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukiga oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus liikluskindlustus. Sellise tegevusega rikkus Maria Kondratenko LKindlS § 3 lg 2,

§ 90

lg 1 p 1 ja

§ 73lg 2 nõudeid, pannes toime LKindl

S § 81,

§ 201

lg 1 ja

§ 207järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu

1. 28.06.2018 esitas Maria Kondratenko kohtule kaebuse, milles palub otsus väärteoasjas nr 2317,18,003646 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.
2. Kaebuses on välja toodud, et väärteootsuses ei nähtu vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, mida vastavalt VTMS §-le 74 lg 1 p 8 tuleb märkida. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt VTMS §-le 150 lg 1 p
3. Seetõttu tuleb otsus tühistada sõltumata kaebuses esitatud muudest väidetest. 2.
4. Samuti on kaebuses osundatud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ning leitud, et faktiliste asjaolude kogum ei võimalda isikule ette heita otsuse märgitud kvalifikatsioone. Kaebaja juhtis sõidukit juhendaja (elukaaslane V. T) juuresolekul. Enne sõiduki juhtimist täpsustas kaebaja juhendajalt, kas ta on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks ning kas autol on liikluskindlustus ja tehnoülevaatus tehtud, vastus oli jaatav. Kuna tegemist on kaebaja elukaaslasega, siis usalduse tõttu ei olnud tal alust kahelda tema sõnades. Juhendaja luba Maanteeametist oli jäänud vormistamata. Sellest asjaolust sai kaebaja teada üksnes pärast väärteoprotokolli vormistamist. Vastavalt

§ 109

lg 2 p 3 on kohustus saada Maanteeametilt õigus juhendamiseks ette nähtud juhendajale, mitte kaebajale. Kaebajale

§ 109

sätestatud tingimused olid kaebaja poolt täidetud.

§ 109

sätestatud tingimuste eiramine ei ole vaadeldav

§ 201järgi kvalifitseeritava rikkumisega.

Seda seisukohta toetab kaudselt ka Riigikohtu seisukoht asjades nr 3-1-1-16-13 ja 3-1-1-71-13. Järelikult peab otsus vähemalt

§ 201osas olema tühistatud.

Olukorras, kus juhendajal oleks olnud vastav luba Maanteeametist, oleks õppesõit olnud lubatud vastavalt

§ 109lg 2. Tegemist on süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmisega vastavalt Kar

S § 17 lg

1. Antud olukorras ei ole võimalik kaebajale ette heita ühtegi hoolsuskohustuse rikkumist. Objektiivne ex ante vaatleja peab ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu (3-1-1-79-10). Ka objektiivne vaatleja ei oleks ära tundnud, et juhendajal puudusid vastavad load. 2.
2. Samadel põhjustel ei ole kaebajale ette heidetavad ka muud rikkumised. Ka väärteo kirjeldus ei ole väärteoprotokollis nõuetekohaselt lahti kirjutatud, koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on jäetud täpsustamata. Kohtumenetluses ei ole võimalik väärteoprotokollis kajastamata jäetud faktilisi asjaolusid tuvastada, seega tuleb otsus täies ulatuses tühistada. Kohtumenetlus
3. 24.09.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle J J (kohtuväline menetleja) ja S S (politseiametnik, kes andis tunnistajana ütlusi ka kohtuvälises menetluses). 3.
4. Tunnistaja J J (politseiametnik, kes oli patrullauto roolis ja sõitis sõidukile järgi) ütluste kohaselt mäletab juhtumit, rikkumine jäi meelde, otsustasid sõidukit kontrollida, kuna auto sõitis ebakindlalt, aeglaselt. Kõrvalistuja poolt tuli algul välja meesterahvas, siis naisterahvas, mõne aja pärast nad (mees ja naine) tunnistasid oma viga. Mees oli naisele väitnud, et kindlustus ja ülevaatus on olemas, tunnistas ka juhtimise üleandmist isikule, kellel puudus juhtimisõigus. Sõiduk tuli neist paremalt üle ristmiku ja siis ta nägi, kes oli roolis. Õppesõidumärke autol küljes ei olnud, õppesõidukaarti isik ei 2 esitanud. Naisterahvas tunnistas oma rikkumist, et tal ei ole juhtimisõigust, mees oli väitnud, et sõidukil on kindlustus ja ülevaatus. Menetlusalune isik ütles, et tegid õppesõitu. 3.
5. Tunnistaja S S ütluste kohaselt nägid sõidukit Xxxl, auto tuli mööda Xxx pst kesklinna poole, sõitis väga aeglaselt, see äratas tähelepanu. Peatasid sõiduki, kontrollisid. Sel hetkel, kui peatasid, oli näha, et üritati kohti vahetada. Kui auto mööda sõitis, nägid, et roolis istus naine ning kui auto peatasid, siis nägid, et kõrvalistuja kohalt tuli mees ja siis naine. Algul nad ei tunnistanud, aga pärast mees tunnistas, et naine sõitis ja tema oli kõrval. Sõidukil puudus ka liikluskindlustus ja ülevaatus. Mees tunnistas, et oli tüdrukule öelnud, et autol oli kindlustus ja ülevaatus olemas, aga ta valetas tüdrukule. Sõidukil õppesõidu märke ei olnud. Õigusrikkumine pandi toime Xxx ja Xxx pst otsas. On täiesti kindel, et roolis oli naisterahvas.
6. 05.11.2018.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris kaebusele lisatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki teisaldamise akt, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, Maanteeameti e-teeninduse väljatrükk sõiduki xxx põhiandmetest, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu väljatrükk, Maria Kondratenko vastulause, mootorsõiduki juhendaja tunnistus, koopia mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusest, karistusregistri väljatrükk ning V. T väärteootsus). 4.
7. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Avaldas, et omandas juhtimisõiguse 03.09.
8. Tegi 21.05.2018 õppesõitu, sõitis enda elukaaslasega. Järgmine päev pidi Maanteeametis olema eksam. Teadis, et peab kontrollima, kas kindlustus ja ülevaatus kehtivad. Küsis seda elukaaslase käest, küsis ka, kas on olemas dokument, et elukaaslane võib teda õpetada, elukaaslane ütles, et tegi kõik ära, kinnitas seda. Kui politsei neid peatas, üritasid elukaaslasega kohti vahetada. Ta ei saanud aru, miks elukaaslane hakkas talle rääkima, et tal on vaja kiiresti ümber istuda. Sai aru, et midagi on valesti, aga mis, ta ei teadnud. Kui politseinikud dokumente küsisid, sai teada, et dokumendid ei olnud korras, enne seda arvas, et kõik on korras. Elavad koos, usaldas elukaaslast. Sel päeval pidi tal olema ARKis eksam, aga talle helistati päev enne ja öeldi, et inimene jäi haigeks. Tal on raske vastata, miks ei olnud sõidukile õppesõidumärke paigaldatud. Ei täpsustanud, kas märgid peavad olema. Elukaaslane ütles, et kõik on korras. Usaldas elukaaslast. Praegu selle autoga ei sõideta. 4.
9. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. Avaldas, et

§ 201alusel ei ole võimalik panna kaebuse esitajat vastutama.

Kaebaja istus rooli, olles veendunud, et tema juhendajal on olemas õigus juhendamiseks ja tal on olemas kehtiv luba Maanteeameti poolt, täpsustas seda, neil on elukaaslasega usaldussuhe. M. Kondratenko täpsustas ka, kas sõiduk on kõlblik, sai sellele küsimusele ja eelnevale jaatava vastuse. Väärteootsuses ei ole kirjutatud, miks vastulauses esitatud seisukohad on jäetud kõrvale. Taotlevad väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. 4.

1. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Ei nõustunud väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusalune isik on süüteo toime pannud ning väärtegu on tõendatud kirjalike tõenditega. Ei nõustu ka väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Isik on pannud ühe teona toime mitu rikkumist. Riigikohus on öelnud, et sel juhul on isiku süü keskmisest suurem. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on enamohtlik liiklusalane väärtegu. Kui isik läheb tegema õppesõitu, peab ta olema veendunud selles, et ta liiklusrikkumist toime ei pane. Menetlusalane isik oleks võinud teada, et ta elukaaslasel puudub pädevus õppesõitu korraldada. Maanteeameti kodulehelt on võimalik kontrollida tehnoülevaatuse olemasolu ja liikluskindlustuse kodulehelt kindlustuse olemasolu. Ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest, sest need teod on kokku äärmiselt ohtlikud. See, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine oli ohtlik, kinnitab asjaolu, et M. Kondratenko järgmiseks päevaks planeeritud sõidueksamit ei sooritanud. Määratud rahatrahv on õiglane ja proportsionaalne, 3 vastab isiku süü suurusele. Osundatud Riigikohtu lahend ei räägi õppesõidu tegemisest, vaid sellest, kui piiratud juhtimisõigusega juht on saanud juhiloa ja tema kõrval ei ole isikut. Kohtuliku arutamise järeldused
2. Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, tema kaitsja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja, asub järgmistele seisukohtadele.
3. Esmalt annab kohus hinnangu kaebuses toodud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuses ei nähtu vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS §-le 150 lg 1 p 7 ning toob kaasa otsuse tühistamise, sõltumata kaebuses esitatud muudest väidetest. Otsuses väärteoasjas nr 2317,18,003646 puuduvad tõepoolest vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused, milline kohustus tuleneb VTMS §-st 74 lg 1 p
4. VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud. Seega nõustub kohus kaebuses märgituga, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole järgitud väärteomenetlusõigust. Küll ei ole aga kohtu hinnangul tegemist sellise väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mis tooks vältimatult kaasa väärteootsuse tühistamise. M. Kondratenkole on kohtuvälises menetluses tema õigusi ja kohustusi selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend ning kohtule esitatud kaebuses on võimalik enda seisukohti ja taotlusi esitada ning põhjendada. Antud juhul on M. Kondratenko enda kaebeõigust ka kasutanud. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 lasub kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Seega peab kohus uurima asja igakülgselt, mis tähendab muuhulgas nii menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasusele hinnangu andmist kui ka esitatud taotluste lahendamist. Kuna kohtu kohustus on kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkust ning antud juhul on kohtuvälises menetluses aset leidnud rikkumist võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine seetõttu, et väärteootsuses on märkimata vastulauses esitatud mittearvestamise põhjendus, asjakohane ega põhjendatud. Kuna menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, asendab maakohtu otsus kohtuvälise menetleja otsuse ka olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-13).
5. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt 21.05.2018.a protokollile nr AB 1564930 (2317,18,003646) juhtis Maria Kondratenko 21.05.2018 kell 22:23 Xxx pst ja Xxx tee ristil Tallinnas, liikudes xx mnt suunas, mootorsõidukit (xxx), omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll; juhtis sõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Sellise tegevusega rikkus Maria Kondratenko

§ 90

lg 1 p 1,

§ 73lg 2 ja LKindl

S § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime

§ 201

lg 1,

§ 207ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 7.1.

§ 90

lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 73

lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. LKindlS § 3 lg 2 järgi ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). 4 7.2. Asjas puudub vaidlus selles, et Maria Kondratenkol puudus mootorsõidukit juhtides väärteoprotokollis ja –otsuses näidatud ajal ja kohas vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ning sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati M. Kondratenko 21.05.2018 sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; sõiduki teisaldamise akti kohaselt teisaldati sõiduk xxx, mis asus Xxx pst ja Xxx tee ristmikul Tallinnas, xxx Tallinnasse; Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt Maria Kondratenkol kehtivat juhiluba ei leitud; Maanteeameti e-teeninduse sõiduki xxx põhiandmete kohaselt sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ning väljatrükist Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit nähtub, et 21.05.2018 kell 22:23 kindlustuspoliis ei kehti. Menetlusaluse isiku vastulauses on avaldatud sügavalt kahetsust, et väärteoprotokollis märgitud sündmused aset leidsid; selgitas, et juhtis sõidukit juhendaja juuresolekul, kelleks oli tema elukaaslane V. T, kes on märgitud sõiduki valdajaks; enne sõiduki juhtimist täpsustas elukaaslaselt, kas ta on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks ja kas liikluskindlustus on olemas ning tehnoülevaatus tehtud, elukaaslane vastas talle jaatavalt. Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse kohaselt lubati V. Ti juhendada B kategooria mootorsõiduki juhti 22.05.2018 – 21.05.

1. Rikkumisi kinnitavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajad. Tunnistaja J J ütluste kohaselt M. Kondratenko tunnistas, et tal ei ole juhtimisõigust, tegi õppesõitu ning sõidukis olnud mees oli naisele väitnud, et kindlustus ja ülevatus on olemas. Tunnistaja S S ütluste kohaselt nägi, et roolis istus naine ning kui auto peatasid, nägid, et kõrvalistuja kohalt tuli mees ja siis naine, pärast mees tunnistas, et naine sõitis ja tema oli kõrval ning mees oli tüdrukule öelnud, et autol oli kindlustus ja ülevaatus olemas. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et sõidukil õppesõidu märke ei olnud. 7.
2. Sarnaselt menetlusaluse isiku vastulauses märgitule taotleb M. Kondratenko aga kohtult väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna leiab, et faktiliste asjaolude kogum (juhtis sõidukit juhendaja /elukaaslase V. T/ juuresolekul, kes jaatas nii õigust juhendamiseks kui ka liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuse olemasolu ning kohustus saada Maanteeametilt luba juhendamiseks on ette nähtud juhendajale, mitte kaebajale) ei võimalda isikule ette heita otsuses märgitud kvalifikatsioone. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Maria Kondratenko on täitnud väärteoprotokollis ja –otsuses näidatud ajal ja kohas

§ 201

lg 1,

§ 207ja LKindl

S § 81 sätestatud väärteokoosseisud. 7.4. Kohtuvälises menetluses on korrektselt tõendatud, et väärteo toimepanemise ajal ja kohas 21.05.2018 kell 22:23 puudus M. Kondratenkoga kaasa sõitnud isikul kehtiv juhendaja tunnistus, mistõttu ei saa rääkida mootorsõiduki juhtimisest õppesõidul ja sõidupraktikal vastavalt

§ 109sätestatule.

Ka juhendaja tunnistuse saamine järgmisel päeval pärast rikkumist ei muuda juba toime pandud väärtegu olematuks. Kohus nõustub kaebuses märgituga, et kohustus saada Maateeametilt õiguse juhendamiseks on ette nähtud juhendajale, kuid antud väärteoasjas ei heidetagi M. Kondratenkole ette vastava loa puudumist, vaid juhtimisõiguseta sõitmist. Olukorras, kus kõik

§ 109

sätestatud tingimused mootorsõiduki juhtimiseks õppesõidul ja sõidupraktikal oleksid täidetud olnud, ei oleks M. Kondratenkole saanud ette heita ka

§ 90lg 1 p 1 rikkumist.

Antud juhul ei olnud sõidukil vastavalt tunnistajate ütlustele isegi õppesõiduki tunnusmärki, mis vastavalt

§ 109lg 6 on aga kohustuslik.

Juhtides 21.05.2018.a kell 22:23 Xxx pst ja Xxx tee ristil Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, pani M. Kondratenko toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kuna kohtuvälises menetluses on tõendatud, et väärteoprotokollis- ja otsuses näidatud ajal ei olnud M. Kondratenko poolt juhitud sõidukil läbitud ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sõidukil puudus liikluskindlustus ning nii rikkumise ajal kui ka praegu kehtiva

§ 207redaktsiooni ja LKindl

S § 81 sätestatud väärtegude toimepanemist saab ette heita sõiduki juhile, pani M. Kondratenko sõiduki juhina lisaks

§ 201

lg 1 sätestatule järelikult toime ka

§ 207ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Sarnaselt kohtuvälise 5 menetlejaga ei pea kohus asjakohaseks lähtuda antud asjas ka kaebuses osundatud Riigikohtu lahenditest, kuivõrd need käsitlevad sõiduki juhtimist piiratud juhtimisõigusega juhi poolt, M. Kondratenkol puudus aga mootorsõiduki juhtimisõigus üldse ning puudub alus lugeda M. Kondratenko ka õppesõidul olevaks juhiks. 7.5. Kohus ei nõustu kaebuses märgituga, justkui oleks M. Kondratenko vastutus välistatud seetõttu, et ta usaldas teda juhendanud elukaaslast, kes kinnitas nii nõuetekohase juhendaja loa olemasolu kui ka liikluskindlustuse ja tehnoülevaatuse korrasolekut. Kaebuses on osundatud KarS § 17 lg 1, mille kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult, sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 15 lg 3 järgi on aga väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani M. Kondratenko väärteo toime hooletusest ning ei nõustu kaebuses märgituga, et kaebajale ei ole võimalik ette heita ühtegi hoolsuskohustuse rikkumist. Isegi juhul, kui M. Kondratenko tõepoolest usaldas elukaaslast ning uskus, et tema poolt sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on lubatav vastavalt

§ 109

sätestatule (mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal) ning sõiduk omab liikluskindlustust ning on läbinud tehnoülevaatuse, ehk et M. Kondratenko väidetavalt ei teadnud sõidukit juhtima asudes süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kohtu hinnangul siiski ette nägema ja oleks pidanud vähemalt paigaldama õppesõiduki tunnusmärgid. Sellisel juhul oleks olnud alust rääkida eksimusest. Isik, asudes sõidukit juhtima, peab olema veendunud, et kõik seaduses kehtestatud tingimused selleks on täidetud. Antud juhul on aga M. Kondratenko hooletu suhtumine liikluskorda toonud kaasa väärteorikkumised. 7.

1. Kohus ei nõustu kaebuses märgituga ka selles, et väärteo kirjeldus ei ole väärteoprotokollis nõuetekohaselt lahti kirjutatud ning koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on jäetud täpsustamata. Riigikohus on lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohtu hinnangul on 21.05.2018.a koostatud väärteoprotokollis M. Kondratenkole inkrimineeritud väärtegude faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteod on õigesti kvalifitseeritud, need on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
2. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p-le 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Ka antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega tuleb praegusel juhul teha kindlaks M. Kondratenko süü suurus ning kas antud asjas nõuab avalik huvi asja menetlemist. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja arvestanud piisavalt M. Kondratenko süü suurusega ega süüdlase isikuga ning esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutusel. M. Kondratenko ei pannud tegu toime tahtlikult, ta on avaldanud aset leidnud sündmuse osas kohtuvälises menetluses sügavalt kahetsust ning on terve menetluse kestel andnud ühesuguseid ütlusi selles, et rikkumised said võimalikuks, kuna uskus elukaaslast, ehk et tema arvates toimis ta õiguspäraselt ega rikkunud seadust. Kohus küll tuvastas, et isik pani teo toime hooletusest, kuid ilmselgelt oleks isiku süü suurem, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult. Väärteoasja materjalide juures on ka mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus selle kohta, et Maria Kondratenko õppis alates 16.08.2017 – 10.03.2018 ning lõpetas B kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse. Vaidlus puudus ka selles, et 22.05.2018, so päev pärast aset leidnud rikkumist oli M. Kondratenkol sõidueksam. Eelnimetatu kinnitab, et M. Kondratenko on osalenud liikluses varemgi ning omandanud teoreetilised ja praktilised teadmised, mistõttu olid tal oskused liiklemiseks olemas ning aset leidnud rikkumisi ei saa pidada automaatselt 6 ohtlikuks, ehkki juhtimisõigus tal puudus. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et M. Kondratenko tegu oli ohtlik seetõttu, et planeeritud sõidueksamit 22.05.2018 M. Kondratenko ei sooritanud. Asjaolu, et isik järgmisel päeval sõidueksamit ei soorita, veel ei tähenda, et isik oli selle tõttu ohtlikum rikkumise hetkel. Tunnistajate ütlustega leidis kinnitamist, et sõiduk sõitis aeglaselt, seega oli M. Kondratenko valinud enda oskustele vastava sõidukiiruse ning tal oli piisavalt aega reageerida võimalikele ootamatustele ning ohu ilmnemisel sõiduk peatada. M. Kondratenko ei ületanud kiirust ning puuduvad andmed, et tema juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra. Kuivõrd rikkumine leidis aset hilisel ajal, mil liiklustihedus on väiksem, ei saa antud juhul ka aeglast sõidustiili pidada liiklust häirivaks või takistavaks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et M. Kondratenko ei olnud sõidukis üksi, vaid koos kogenud juhiga. Kuigi sõidukis viibinud isikul ei olnud mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistust esitada rikkumise ajal, kinnitab vastava tunnistuse saamine juba järgmisel päeval, et M. Kondratenkoga autos viibinu omas piisavaid oskusi ja teadmisi M. Kondratenko juhendamiseks ning võimalikele liiklusohtlikele olukordadele aegsasti tähelepanu pööramiseks. Karistusregistri andmetest tulenevalt on M. Kondratenko karistamata isik, seega on tema varasem käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise asjaolusid ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Kondratenko süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.06.2018 otsus väärteoasjas nr 2317,18,003646 tühistada ning väärteoasja menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7