KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. detsember 2018. a. Tsiviilasja number 2-18-13092 Tsiv

) § 28 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 30

kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Täitemenetluse jooksul võib tekkida täiendavaid täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (TMS § 37, 38).

§ 32

lg 3 kohaselt kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.

§ 32

lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Võlgniku nõue kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus jättis
2. oktoobri 2018 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri
3. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 140/2008/254 täitemenetluses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaja määramise osas läbi vaatamata, vara arestist vabastamise osas ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmise osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Võlgnik esitas
4. augustil 2018 kaebuse kohtutäituri tegevusele, kus nõuab vara (sh kinnisvara ja sõiduki) aresti alt vabastamist ning kohtutäituri tasu katteks
5. mail 2018 arvestatud summa 56 eurot 60 senti sissenõudjale ülekandmist. Kohtutäitur rahuldas
6. augustil 2018 võlgniku kaebuse osaliselt ja vabastas võlgnikule kuuluva sõiduki aresti alt. Ülejäänud osas jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri
7. augusti 2018 otsusele, milles nõuab: 1) vara arestist vabastamist; 2) täitemenetluses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaja määramist ning 3) kohtutäituri tasu katteks
8. mail 2018 arvestatud summa 56 eurot 60 senti sissenõudjale ülekandmist. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole eelnevalt pöördunud nõudega vabatahtliku täitmise tähtaja määramise kohta kohtutäituri poole ning võlgniku
9. augusti 2018 kaebus kohtutäiturile ei sisaldanud vastavat nõuet. TMS § 218 lg 1 alusel jättis maakohus võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik nõuab vabatahtliku täitmise tähtaja määramist, läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kaebuse esitamine teiste nõuete osas on TMS § 218 lg 1 alusel lubatud: kaebaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus nr 140/2008/254 Viru Maakohtu
10. jaanuari 2007 otsuse nr 2-06-30698 ja sissenõudja TELIA EESTI AS (end EMT AS) avalduse alusel võlgnevuse 237 eurot 31 sendi (3713 krooni 5 senti) sundtäitmiseks. Seisuga
11. august 2018 oli võlgnetava summa suuruseks 92 eurot 26 senti, millest sissenõudja nõue 66 eurot 40 senti ja kohtutäituri põhitasu 25 eurot 86 senti. Kohtutäituri kontole laekus peale kaebuse esitamist 66 eurot 40 senti, millest sissenõudjale on üle kantud 47 eurot 81 senti ja kohtutäituri tasu katteks arvestatud 18 eurot 59 senti.
12. septembri 2018 seisuga on võlgnetava summa suuruseks 25 eurot 86 senti, millest sissenõudja nõude jääk on 18 eurot 59 senti ja kohtutäituri tasu jääk on 7 eurot 27 senti. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole TMS § 53 lg 1 kontekstis tegemist ebaseadusliku ülearestimisega (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 26). Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel oli täitemenetlus kestnud enne kinnistu arestimist 10 3 aastat ega viinud võlausaldaja kogunõude rahuldamiseni. Kuna võlgniku nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus võlgniku vara arestida. Maakohus jättis võlgniku kaebuse vara vabastamiseks rahuldamata. Maakohus tuvastas täitetoimiku materjalide alusel, et menetluse algatamise tasu moodustas 6 eurot 39 senti (100 krooni), millele lisandub käibemaks; kohtutäituri põhitasu moodustas 69 eurot 2 senti (1080 krooni), millele lisandub käibemaks ning täitekulud moodustasid kokku 1 eurot 89 senti koos käibemaksuga. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid võlgniku poolt laekunud rahade arvestamisel sissenõudja nõude ja kohtutäituri tasu katteks ja võlgniku nõue kohtutäituri tasu katteks arvestatud summa sissenõudjale ülekandmiseks tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja tunnistada kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks. Kohtutäitur arestis võlgniku kinnisvara. Võlgnikku ei ole teavitatud täitemenetlusest. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et võlgnikul on muud vara, mille arvelt oleks saanud sundtäidetava nõude oluliselt kiiremini täita. Õige ei ole kohtutäituri väide, et võlgniku pangakonto ja maksuameti ettemaksu konto on arestitud. Võlgnik kasutab igapäevaselt Norra pangas olevat arvet (mida ei ole arestitud), kuid näiteks Eesti SEB pangakontolt on võlgnikul
14. aasta jooksul läbi käinud 15 000 kuni 20 000 eurot, kõnealust arvet ei ole arestitud. Võlgnikul on Eestis firma ning firma pangaarve ei ole arestitud. Lisaks on võlgnikul väärtpaberikonto, mida ei ole arestitud. Eraisiku Maksu- ja Tolliameti kontol on võlgnikul üle 80 eurone ettemaks, firma arvel on ettemaks oluliselt suurem. Võlgnikul on liiklusregistris arvel kolm liiklusvahendit, kuid nende arestimise asemel, arestis kohtutäitur lisaks kinnisvarale ühe auto. Võlgnik tasus võlgnevusest teada saamisel koheselt põhivõlgnevuse. Seega kinnisvara arest on praeguses asjas ebaseaduslik. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel.
15. Kohtutäitur palus jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata. Võlgnik tasus
16. oktoobril 2018 nõude jäägi summas 25 eurot 86 senti, millega on sundtäidetav nõue (sh kohtutäituri tasu) täidetud täies ulatuses. Seoses nõude täitmisega vabastas kohtutäitur võlgniku vara (sh kinnisvara) aresti alt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri
18. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 140/2008/254 kinnisasjale keelumärke seadmise vaidlustamise osas läbi vaatamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohustus jäävad võlgniku kanda. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4 Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja tunnistada kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks. Muus osas ei ole võlgnik maakohtu määrust vaidlustanud.
19. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur edastanud
20. jaanuaril 2018 võlgnikule e-maili teel kinnisasjale keelumärke seadmise akti (tl 40 pöördel). Keelumärke seadmise aktis on kohtutäitur selgitanud akti vaidlustamise korda (tl 40). Võlgnik edastas kohtutäiturile
21. jaanuaril 2018 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. Võlgnik ei vaidlustanud kinnisasjale keelumärke seadmist (tl 41-42). Kohtutäitur jättis
22. jaanuari 2018 otsusega võlgniku taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri
23. jaanuari 2018 otsust. Võlgnik esitas
24. augustil 2018 kaebuse, milles nõudis võlgniku poolt tasutud summade ülekandmist sissenõudjale ja võlgniku vara arestist vabastamist ning võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist. Kaebuses märkis võlgnik mh, et ei vaidlustanud kinnisasja arestimist kohtus, kuna tal oli sel perioodil liiga kiire (tl 56). Kohtutäitur jättis
25. augusti 2018 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata (tl 12). Võlgnik esitas
26. septembril 2018 maakohtule kaebuse kohtutäituri
27. augusti 2018 otsuse peale, milles taotles mh temale kuuluva kinnisasja aresti alt vabastamist. Maakohus jättis võlgniku kaebuse vara aresti alt vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri akti kinnisasja arestimiseks peale TMS § 217 lg-s 1 sätetstatud tähtaja möödumist, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega maakohus jättis võlgniku taotluse vara arestist vabastamiseks rahuldamata, ja jätab võlgniku kaebuse kinnisasja aresti tühisamiseks läbi vaatamata kinnisasja arestimise akti vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu.
28. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 10 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke