4-18-5378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-5378 (2303,18,000902) Kohtunik Violetta

§ 63

lg 1 mõista talle ÜTS § 88 alusel karistuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Kohustada Andrej Kočetov’i

§ 66

alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 400 eurot (nelisada eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: 1) 30.11.2018.a, summas 40 eurot; 2) 31.12.2018.a, summas 40 eurot; 3) 31.01.2019.a, summas 40 eurot; 4) 28.02.2019.a, summas 40 eurot; 1 4-18-5378 5) 31.03.2019.a, summas 40 eurot; 6) 30.04.2019.a, summas 40 eurot; 7) 31.05.2019.a, summas 40 eurot; 8) 30.06.2019.a, summas 40 eurot; 9) 31.07.2019.a, summas 40 eurot; 10) 31.08.2019.a, summas 40 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piiripatrulligrupi II piirivalvur Mehis Kasonen’i 06.10.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2303,18,000902 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220162828369. Kohtuotsuse ärakiri saata Andrej Kočetov’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupile Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Andrej Kočetov’i Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 90 lg 1 ja § 88 alusel rahatrahviga kokku 580 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et A. Kočetov 06.10.2018.a kell 02.48 ajal Tallinnas, xxx lähistel juhtis mootorsõidukit mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ning kasutas sõidukil taksotunnust matkivat tunnust. Samuti kasutas sõidukit taksoveol ilma teenindaja kaardita. Oma sellise tegevusega rikkus A. Kočetov ÜTS § 54 lg 3, 4 /

§ 63

lõike 3 kohaselt ÜTS § 88 alusel rahatrahvi 280,00 eurot ja ÜTS § 90 lg 1 alusel rahatrahvi 300 eurot. KAEBUSE SISU 16.10.2018.a esitas A. Kočetov kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piiripatrulligrupi II piirivalvur Mehis Kasonen 06.10.2018.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2303,18,000902 tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt palub A. Kočetov karistuse vähendamist ning rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei ole rikkunud ÜTS § 88, kuna ta ei teenindanud mitte ühtegi klienti. Kaebaja nõustub, et ta rikkus ÜTS § 90 lg 1, kui kasutas sõidukaardita sõidukil taksotunnuseid matkivaid tunnuseid. Kaebaja soovis kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 24.10.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsus on õiguspärane ning kaebaja poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et A. Kočetov’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piiripatrulligrupi II piirivalvur Mehis Kasonen 06.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2303,18,000902 tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis 3 4-18-5378 Ühistranspordiseaduse § 88 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest. ÜTS § 54 lg 4 järgi on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Seega on ÜTS § 54 lg 4 märgitud dokumendid käsitatavad taksoveo teostamise nõuetena. Etteheidetava väärteo objektiivse koosseisu moodustab ÜTS § 88 koostoimes ÜTS § 54 lg 4 alusel, seega tasuline taksovedu, kui sõidukijuhil puudub taksoveoluba, sõidukikaart ja teenindajakaart. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kohus loeb ÜTS § 88 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise kaebaja tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud kiirmenetluse otsuse nr 10220162828369, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ning maanteeameti ja majandustegevuse registri väljavõtetega. Kiirmenetluse otsuse nr 10220162828369 ja fototabeli kohaselt peeti 06.10.2018 kell 02.48 kinni mootorsõiduk Xxx Xxx (registreerimismärk xxx) Tallinnas, xxx juures. Kiirmenetluse otsuse kohaselt mootorsõidukit juhtinud Leedu Vabariigi kodanik A. Kočetov ei omanud sõidukikaarti ega teenindajakaarti. Maateeameti registriväljavõtte kohaselt puudus 06.10.2018.a A. Kočetov’il teenindajakaart. Majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt puudus 06.10.2018.a A. Kočetov’i poolt juhitud sõidukil (registreerimismärk xxx) sõidukikaart. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et ta ei teostanud mootorsõidukiga ühtegi tasulist sõitu ja ta ei teeninud selle eest raha. Kohus selgitab, et ÜTS § 3 lg 2 kohaselt on taksoveona käsitatav teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole antud väärteo objektiivse koosseisu eelduseks sõidukijuhi poolne varalise kasu saamine taksovedu teostades. Koosseisupärase teo moodustab ka võimalus vahetult tasulist taksovedu teostama hakata (nt taksopeatuses sõitja ootamine, sõitjale tellitud kohta järele sõitmine või sõidukiga liigeldes jooksvalt sõitjate teenindamine). Väärteoasja materjalide kohaselt peeti kaebaja kinni tiheda liiklusega alas mootorsõidukiga, millele oli paigaldatud taksotunnust matkivad tunnused. Ka kaebaja on ise kiirmenetluse otsuses nr 10220162828369 ja kaebuses märkinud, et paigaldas sõidukile plafooni eesmärgiga raha teenida. Seega kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolu, et ta ei teostanud tasulist sõitu ning ei teeninud selle eest raha, ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus kaebaja enda ütlustega kiirmenetluses ja kaebuses. Ühistranspordiseaduse § 90 lg 1 sätestab vastutuse plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile. Vastutus kommenteeritava paragrahvi järgi järgneb juhul kui sõidukaardita sõidukil kasutatakse taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid (nt plafoon). Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kohus loeb ÜTS § 90 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo esinemise kaebaja tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud fototabeli, kiirmenetluse otsuse nr 10220162828369 ning majandustegevuse registri väljavõte. Fototabeli ja kiirmenetluse otsuse kohaselt oli 06.10.2018 mootorsõidukile Xxx Xxx (registreerimismärk xxx) katusele paigaldatud plafoon kirjaga „TAKSO“. Majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt puudus 06.10.2018.a A. Kočetov’i poolt juhitud sõidukil (registreerimismärk xxx) sõidukikaart. Ka kaebaja ise on oma süüd kaebuses tunnistanud. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A. Kočetov pani toime ÜTS § 88 sätestatud väärteo, s.o tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta. Tõendatud on ka asjaolu, et A. Kočetov kasutas taksotunnuseid matkivaid tunnuseid sõidukaardita sõidukil, s.o ÜTS § 90 lg 1 sätestatud väärteo. Seega vastab A. Kočetov’i poolt toimepandud tegu ÜTS § 80 ja § 90 lg1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Lisaks märgib kohus, et ei hakka üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 4 4-18-5378 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.
2. Subjektiivne koosseis

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on ÜTS § 88 ja § 90 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Toimepanija tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (KKKo 3-1-1111-16, p 11). Kohtu hinnangul rikkus A. Kočetov ÜTS § 88 ja § 90 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi teo toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle juhuse hooleks. Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1-20-04 p 8 järgmist: „Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada.“ Harju Maakohtule esitatud kaebuses tunnistas kaebaja, et ta rikkus oma tegevusega ÜTS § 54 lg 3 ja 4 ning plafooniga sõitmine ilma sõidukikaardita ei ole lubatud. Samuti märgib kaebaja, et ta sõitis plafooniga välja põhjusel, et tal oli vaja teenida raha oma pere jaoks. Ka kiirmenetluse otsuses on kaebaja märkinud, et kasutas plafooni eesmärgiga raha teenida. Eeltoodut arvesse võttes saab üheselt järeldada, et kaebaja oli oma tegevuse keelatusest teadlik. Olles teadlik enda teo keelatusest, jätkas kaebaja sellest hoolimata süüteo toimepanemist. Kaebaja tegutses lootuses, et õigusvastase teo toimepanemisel jääb tagajärg saabumata. Seega pani kaebaja väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü A. Kočetov’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Kočetov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning A. Kočetov on sündinud 1986. aastal. Samuti puuduvad A. Kočetov puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on A. Kočetov’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Andrej Kočetov on pannud toime talle etteheidetava väärteo ÜTS § 88 järgi, s.t tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta. Samuti on tõendamist leidnud, et Andrej Kočetov pani toime ÜTS § 90 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, s.o taksotunnuste või neid matkivate tunnuste kasutamine sõidukaardita sõidukil. KARISTUS Kohtuvälise menetleja tuvastatu kohaselt pani A. Kočetov reaalkogumis (

§ 63

lg 3) toime kaks väärtegu, s.o nii tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta kui ka taksotunnuste või neid matkivate tunnuste kasutamine sõidukikaardita sõidukil.

§ 63

lg 3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule (RK otsus nr. 3-1-1-106-04 p. 8). Kui aga isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule, on tegemist kuritegude ideaalkogumiga. Sellisel juhul mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (

§ 635 4-18-5378 lg 1) (RK otsus nr 3-1-1-7-11 p 18).

Harju Maakohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A. Kočetov’i tegevust saab vaadelda mitme erineva teona

§ 63lg 3 mõttes.

Hinnates, kas tegemist on õiguslikus mõttes ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RK otsus nr 3-1-1-7-11 p. 14). Käesoleval juhul on kiirmenetluse otsuse kohaselt A. Kočetov’ile süüks arvatud nii tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta kui ka taksotunnuste või neid matkivate tunnuste kasutamine sõidukikaardita sõidukil. Kiirmenetlsue otsuses on toimunu lühikirjeldus toodud järgmises sõnastuses: „Autojuht kasutas mootorsõidukit, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust. Kasutas sõidukit taksoveol ilma infoühiskonna teenuse vahenduseta ilma teenindajakaardita.“ Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus A. Kočetov ÜTS § 64 lg 5, 6 ja ÜTS § 54 lg 3, 4 nõudeid ning pani sellega toime ÜTS § 88 ja § 90 lg 1 sätestatud väärteod. Seega on kohtuväline menetleja vaadelnud kiirmenetluse otsuses käsitatud kaebaja tegevust kui ühtse teona. Kiirmenetluse otsuses antud ütlustega põhjendas A. Kočetov enda õigusvastast tegutsemist raha teenimise vajadusega. Seetõttu ei saa käesolevas asjas menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena, vaid objektiivselt ühe teona. Kaebaja tegevus oli ajendatud raha teenimise vajalikkusest, seega kantud ühisest tahtlusest. Järelikult on selle teoga realiseeritud erinevad süüteokoosseisud omavahel ideaalkonkurentsis ja karistuse mõistmisel tulnuks kohtuvälisel menetlejal juhinduda

§ 63lg-st 1.

Seega on kohtuväline menetleja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Seoses karistuse mõistmisega väärtegude kogumi eest, määratakse või mõistetakse isikule

§ 63lg 1 järgi üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Kui sanktsioonid on võrdsed, kohaldatakse paragrahvi, mis kirjeldab tegu täpsemalt. Seega tuleb A. Kočetov’ile määrata karistus ÜTS § 88 järgi. ÜTS § 88 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud teo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt VTMS § 132 p-st 2 ei või süüdistatava (menetlusaluse isiku) kaebuse alusel asja menetlev kohus oma otsusega kaebaja olukorda raskendada.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada A. Kočetov’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. A. Kočetov’il on kolm kehtivat väärteokaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. 6 4-18-5378 Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk). Võttes arvesse, et ÜTS § 88 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 150 trahviühikut, on normi sanktsiooni keskmine määr seega 75 trahviühikut. Kaebaja süü suuruse hindamisel väärib esmalt tähelepanu asjaolu, et A. Kočetov kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega tuvastatu kohaselt pani ideaalkogumis toime kaks väärtegu. Isiku süü on suurem, kui ta on täitnud ühe teoga mitme erineva süüteokoosseisu. Süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada, ka kaebaja käitumist vahetult enne süüteo toimepanemist. Kaebaja ütluste kohaselt oli tema eesmärk raha teenimine, mis näitab kaebaja ükskõikset suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Eeltoodut arvesse võttes tuleb hinnata kaebaja süüd suureks. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kahetses A. Kočetov oma tegu puhtsüdamlikult ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab rahatrahvi kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võtab kohus arvesse asjaolusid, et kaebajal puudub töökoht ning ta kasvatab alaealist tütart. Seega annab kohtu hinnangul rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot isikule selge signaali oma teo keelatusest ning mõjutab teda tulevikus väärtegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et A. Kočetov’i kaebus tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piiripatrulligrupi II piirivalvur Mehis Kasonen 06.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2303,18,000902 tuleb tühistada. Kohaldades

§ 63lg 1 tuleb A.

Kočetov’ile mõista uueks karistuseks ÜTS § 88 järgi rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, s.o summas 400 (nelisada) eurot. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120,

§ 63lg 1.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7