lg 2, § 4231 , § 199 lg 2 p 7,9 järgi
lg 2, § 69 kohaldamisega, kandmata 1 aasta 8 kuud 7 päeva, otsus jõustus 24.08.2018.a., väärteokorras kehtivaid karistusi 1, tõkend – vahistamine süüdistuses
lg 2 ja § 4231 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Rene Rohtlaant süüdistatakse selles, et tema Harju Maakohtu 29.05.2009, 13.12.2010, 12.05.2014 ja 05.07.2018 otsustega joobes juhtimiste eest karistatud isikuna ning joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,79 mg/l juhtis 05.07.2018 kella 22.04 ajal Tallinnas xx tänaval, xxx ja xx tänavate vahel, suunaga xx tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Juht ei tohi olla joobeseisundis (liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1). Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (korrakaitseseaduse § 36 lg 1). Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem (LS § 69 lg 2 p 1). Oma tegevusega pani Rene Rohtlaan toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Rene Rohtlaant selles, et tema juhtimisõigust omamata ning olles Harju Maakohtu 05.07.2018 otsusega karistatud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 05.07.2018 kella 22.04 ajal Tallinnas, xx tänaval, xx ja xx tänavate vahel, suunaga xx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX. Lisaks ületas R. Rohtlaan lubatud sõidukiirust, sõites 40km/h alas mitte vähem kui 68 km/h. Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud (LS § 94 lg 1). Oma tegevusega pani Rene Rohtlaan toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Rene Rohtlaan andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kahetseb, et antud teod toime pani. On nõus tegema üldkasulikku tööd, tervis lubab seda. Ta töötab xxx. 2009-ndal aastal võeti tal juhtimisõigus ära 2 aastaks ja hiljem ei ole ta lube tagasi taotlenud. Rene Rohtlaan leidis, et tema tegu on äärmiselt kahetsusväärne. Oma kohtueelsel menetlusel antud ütlused andis ta šoki seisundis. Rene Rohtlaan palub anda talle veel viimase võimaluse. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on range ning leiab, et esinevad kergendavad asjaolud. Kriminaalhooldaja sõnade kohaselt, kes Rene Rohtlaanega tegeleb, ütles et kahetsus on siiras. Prokuröri poolt taotletud karistus ei vasta kehtivale kohtupraktikale. Keskmine määr on 9 kuud ja sellest tuleb arvata maha 1/3. Tema kaitsealune tõesti vabanes ja istus kohe samal päeval autorooli alkoholijoobes. Isikul on probleemid alkoholi liigitarvitamisega. Kaitsja palub, et kohus annaks veel süüdistatavale viimase võimaluse ning asendaks vangistus üldkasuliku tööga ning allutada Rene Rohtlaan kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskulud ajatada 1 aasta peale. Prokurör leidis, et Rene Rohtlaanele esitatud süüdistus on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Süüdistataval puudus juhtimisõigus, sõitis Tallinna linnas, tekitas ohu, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Rene Rohtlaan pani toime 5-nda samalaadse kuriteo ning viimane karistus peaks olema selline, mis mõjutaks isikut. Prokurör taotles Rene Rohtlaane süüdi tunnistada
424 lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista karistuseks
MS § 238 lg 2 kohaselt ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o. 1 aasta, 8 kuud ja 7 päeva ning liitkaristuseks jääb vangistust 3 aastat, 8 kuud ja 7 päeva, mille alguseks lugeda Rene Rohtlaane kinnipidamise aeg 05.07.2018.a. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Tunnistaja G T ülekuulamise protokolli (lk 1), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 05.07.2018.a. patrullis koos O K G ning teostades järelevalvet Xxx tn xxx maja ees, kui kell 22:04 nägi, kuidas Xxx tänava suunas liikuv sõiduk Xxx reg.nr xxx XXX sõidukiiruseks oli 71+/-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli antud kohas 40 km/h. Patrullpolitseinik R P andis käega sõidukile peatumismärguande. Xxx juht ei allunud sellele ja sõitis suurel kiirusel edasi. Sõiduk jõudis Xxx xx juurde, kus keeras vasakule metsa ja peatus. Sõidukile järele jõudes nägi, et sõidukis vahetati kohti. Auto uksi ei avatud ning keegi sellest autost ei väljunud. Autos viibisid Rene Rohtlaan, R S, kes olid sõiduki tagaistmel ja G M reisija kohal. G M ütlustest nähtus, et sõidukit oli juhtinud Rene Rohtlaan ning R S väitis, et ta ei tea, kes autot juhtis, kuid ei eitanud, et seda tegi Rene Rohtlaan. Rene Rohtlaan toimetati politseijaoskonda. 2 Tunnistaja G M ülekuulamise protokolli (lk 2), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 05.07.2018.a. oli ta kodus xxx, tal olid külas Rene Rohtlaan ja R S. Siis liikusid kõik koos xxx tuttava juurde. Sõidukit juhtis Rene Rohtlaan, kes oli tema hinnangul sõitu alustades kaine. Xxx tänaval andis politsei sõidukile käega peatumismärguande. Rene keeras auto kõrvaltänavale ja sõitis metsa vahele. Peale auto seisma jätmist hüppas Rene Rohtlaan tagaistmele ja samal ajal jõudis sündmuskohale ka politsei. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 3), millest nähtub, et 05.07.2018.a. kell 22.04 mõõdeti sõidukil Xxx Xxx reg.nr xxx XXX sõidukiiruseks 71 km/h +/- 3 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks mõõdeti 68 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 40 km/h. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja seadme näidu väljatrükki (lk 5, 6), millest nähtub, et 05.07.2018.a kell 22: 32-22:36 tuvastati Rene Rohtlaanel alkoholijoove 0,88 mg/l laiendmääramatusega 0,09 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks jäi 0,79 mg/l kohta. Rene Rohtlaanele on antud näitu tutvustatud ning ta on allkirjastanud selle. Alkomeetri siseriiklik tüübikinnitustunnistust (lk 9), mõõteseadme taatlustunnistust (lk 8) ja väljatrükki R Pi mõõteseadme kasutamise pädevuse kohta (lk 7), mis koostoimes eelnevaga muudavad mõõtetulemuse jälgitavaks. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (lk 14-16), millest nähtub, et Rene Rohtlaan peeti kinni 05.07.2018.a ning kinnipeetavale antud protokolli ei tutvustatud kuna ta oli raskes joobes. Rene Rohtlaane karistusregistri teatist (lk 25-26), mille kohaselt on Rene Rohtlaanel 6 kehtivat kriminaalkaristust, muuhulgas samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning Rene Rohtlaanele on mitmel varasemal korral mõistetud liitkaristused ning nähtub korduvuse tunnused Rene Rohtlaane teos. Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsus (lk 27-33), mille kohaselt Rene Rohtlaan tunnistati samal päeval süüdi mh
lg 1 ja 4231 järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 23 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 1 aasta 8 kuud ja 7 päeva, mis asendati
Õiendit ja teatist (lk 37, 38), mille kohaselt ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust, möödunud aasta tulu oli 0 eurot ning liiklusregistrisse on sõiduauto omanikuna kantud xxx. Tunnistaja R S ülekuulamise protokolli (lk 51-52), milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 05.07.2018.a. olid koos Rene Rohtlaanega kohtus ning pärast läksid koos G juurde xxx. Tarvitasid alkoholi. Sõidukis istus tema tagaistmel. Sõiduk kuulus V nimelise inimesele. G istus juhi kõrval. Rene Rohtlaan ja veel keegi istusid sõidukis, kuid kus nemad istusid ta ei mäleta. Ta ei oska öelda, kes juhtis sõidukit enne politseinike saabumist kuna magas. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja seisukoha esitatud süüdistuse suhtes, kohtuvaidlustes prokuröri ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 3 Rene Rohtlaanele inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis korduvalt (
lg 2), mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt (
Seega on antud juhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mis tähendab, et Rene Rohtlaan pani toime ühe teo, kuid täitis sellega mitu koosseisu. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 05.07.2018 kella 22:04 ajal Tallinnas Xxx tänaval Xxx ja Xxx tänavate vahel suunaga Xxx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund alkoholist), rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 ning Rene Rohtlaan, olles varasemalt 29.05.2009.a, 13.12.2010, 12.05.2014.a. ja 05.07.2018.a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud
, kui ka § 4231 alusel, juhtis uuesti 05.07.2018 kella 22:04 ajal Tallinnas Xxx tänaval Xxx ja Xxx tänavate vahel suunaga Xxx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Antud fakt on tuvastatud Rene Rohtlaane enda poolt antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas oma süüd, et tema 05.07.2018.a. juhtis sõidukit Xxx Xxx, registreerimismärgiga xxx XXX omamata kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhiload on Rene Rohtlaanelt võetud ära 2009ndal aastal kaheks aastaks ning hiljem ta neid tagasi taotlenud ei ole. On varem ka sellise teo eest kohtulikult karistatud. Kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajate ütlused haakuvad teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohuistungil avaldatud tõenditega. Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et Rene Rohtlaan oli 05.07.2018.a kella 22:04 paiku Tallinnas Xxx tänaval Xxx ja Xxx tänavate vahel suunaga Xxx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX roolis ning juhtis seda alkoholijoobes, samuti juhtis Rene Rohtlaan 05.07.2018 kella 22:04 ajal Tallinnas Xxx tänaval Xxx ja Xxx tänavate vahel suunaga Xxx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust süstemaatiliselt,sest teda on varem juba karistatud süstemaatiliselt sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjusatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema 4 väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja Piirivalveamet 05.07.2018.a kell 22.32-022.36 Rene Rohtlaane väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM - 0085, (taatlustunnistus TTRC-18-00051), mille lõplik lugem oli 0,88 mg/l, laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,79 mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on Rene Rohtlaanel tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Rene Rohtlaane poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitas süüdistatav ka ise. Samuti oli ta ise nõus, et tema joovet tuvastatakse tõendsuliku alkomeetri abil. Rene Rohtlaanele inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Rene Rohtlaane käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Rene Rohtlaan, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistas ta, et tarvitas alkoholi. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist ehk alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Rene Rohtlaan pani kuriteo toime kavatsetusega. Nähtuvalt Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusest on Rene Rohtlaant karistatud
lg 1 ja 4231 järgi vangistusega 2 aastat, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 23 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 1 aasta, 8 kuud ja 7 päeva, mis asendati
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Rene Rohtlaane poolt
Samuti on Rene Rohtlaanele ette heidetud
kuriteo toimepanemist.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Kohus on seisukohal, et Rene Rohtlaan, juhtides 05.07.2018.a kella 22:04 ajal Tallinnas Xxx tänaval Xxx ja Xxx tänavate vahel suunaga Xxx tänava poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX, pani toime
juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust süstemaatiliselt, kuna teda on varem juba karistatud süstemaatiliselt sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Nimetatud asjaolu on tõendatud eelnevalt kohtuotsuses toodud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega, mida kohus ei pea siinkohal vajalikus täiendavalt välja tuua. Kohus märgib, et
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Rene Rohtlaant Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega karistatud
Kohus märgib, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Rene Rohtlaan pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 05.07.2018.a. Samuti on süüdistatav 5 eelnevalt samalaadseid süütegusid toime pannud, mille eest karistati teda samal kuupäeval, s.o 05.07.2018.a Harju Maakohtu poolt kriminaalkorras. Seega on tõendamist leidnud, et Rene Rohtlaan on samalaadse süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Rene Rohtlaane
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
See tähendab, et Rene Rohtlaan pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rene Rohtlaan teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kinnitades seda enda ülekuulamisel, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et Rene Rohtlaane käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Rene Rohtlaane inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Rene Rohtlaan on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Rene Rohtlaane poolt
lg 2 ja
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistusega. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt näeb seaduseandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna toimepandud kuriteod
ja § 424 lg 2 järgi moodustavad ideaalkogumi, tuleb neil asjaoludel lähtuvalt
lg-st 1 mõista Rene Rohtlaanele
ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate 6 kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o.
Joobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on tarvitanud alkoholi, asub ikkagi sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Karistuse mõistmisel Rene Rohtlaanele peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatava ankeetandmete kohaselt isik omab töökohta. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Rene Rohtlaanel kehtivaid kriminaalkaristusi kuus, millest korduvalt on kriminaalkorras karistatud
, kui ka
mõisteti Rene Rohtlaan süüdi
lg 2, § 4231 , § 199 lg 2 p 7, 9 järgi
lg 2, § 69 kohaldamisega, kandmata 1 aasta, 8 kuud ja 7 päeva, otsus jõustus 24.08.2018.a. Antud kriminaalasjas toime pandud kuriteod pani Rene Rohtlaan toime samal päeval, kui oli vabanenud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et Rene Rohtlaanele tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, kuna seaduseandja ei anna antud konkreetsel juhul teisi alternatiivseid võimalusi (rahaline karistus, üldkasulik töö või tingimisi täitmisele pööramata vangistus). Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada Rene Rohtlaant vangistusega sanktsiooni alla keskmise määra, s.o. vangistusega 1 aasta, mida lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra vähendada, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust ning kohaldades
juuli 2018.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta, 8 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat, 4 kuud ja 7 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
Kohus leiab, et Rene Rohtlaane suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle üksnes reaalse vangistuse ning see karistus vastab kohtu arvates nii Rene Rohtlaan süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, 7 arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Rene Rohtlaane menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus Rene Rohtlaanelt välja KrMS § 173 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 360 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Rene Rohtlaanel ilmselgelt üle jõu. Samuti kaitsja taotles menetluskulude ajatamist ühe aasta jooksul. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 92,50 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Rene Rohtlaan
ja § 424 lg 2 järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid mõista talle
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.07.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 7 päev vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Rene Rohtlaane eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistusaja alguseks lugeda 05.07.2018.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Rene Rohtlaanelt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 360 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1110 tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 92.50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Rene Rohtlaanele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud 8 kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 22. novembril 2018.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.