← Eesti

2-18-12990/12

Obsah (13)§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 1§ 22§ 29§ 171§ 33§ 23§ 150§ 65

2-18-12990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2018, kell 12.30 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1299

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3). 1

(5)2-18-12990
  1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
  2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
  3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
  4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
  6. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
  7. Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

  1. N N esitas 31.08.2018 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning kohustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik muutunud maksejõuetuks, tal puudub vara ja sissetulek, mille arvelt täita endale võetud kohustusi. Võlgnik toob välja, et tema maksejõuetuse põhjustasid peamiselt võetud kiirlaenud ja nende tagasimaksmise osas oma võimete ülehindamine. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
  2. 12.09.2018 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Roht’i pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 17.10.
  4. 15.10.2018 esitas Maarja Roht ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul realiseeritav vara puudub. Kohustusi on aga vähemalt 40 618, 33 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolud, mis tingisid kohustuste (laenude) võtmise ning suutmatuse neid õigeaegselt tagastada. Ajutise halduri hinnangul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja 2

(5)2-18-12990 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik muutus püsivalt maksejõetuks siis, kui muutusid sissenõutavaks kohustused, mille osas algatati ka täitemenetlused ning mille raames ei ole N N suutnud oma kohustusi täita. Seega leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 20.01.2009, mil alustati täitemenetlust S AS nõude sissenõudmiseks, summas 10 835.76 eurot (s.o 32% kõigist nõuetest 33 440.82 eurost), ning mille rahuldamiseks ei ole tehtud seni ühtegi makset. Ajutine haldur on seisukohal, et N N on maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes.

Tegemist võib olla maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Lõplik hinnang maksejõuetuse põhjuste osas antakse pankrotimenetluse raames, võttes arvesse ka pankrotimenetluses esitatavaid nõudeid. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku teha võlgniku võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiiti N N suhtes pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summa 1 060 eurot ning lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Juhul, kui kohus leiab, et ei esine pankrotiseaduse (

) § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, kuulutada välja N N pankrot. Maarja Roht on nõus tegutsema N N pankrotihaldurina.

  1. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 6 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 480 eurot (sh sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest summas 397 eurot.
  2. 17.10.2018 kohtuistungil võlgnik ei osalenud ning kohus vaatas avalduse läbi tema osavõtuta. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 1060 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
  3. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.10.
  4. Seisuga 17.10.201825.10.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
  5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. N N esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 8. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

9. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb esialgu pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses. 3

(5)2-18-12990 10.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. 11. Käesoleval juhul esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuivõrd kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, kuid kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse ning kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja

§ 171lg 11 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.10.2018 kell 12.30. 12.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

  1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
  2. novembril 2018, algusega kell 15:00, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr
  4. Maarja Roht on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Maarja Roht’i võlgniku pankrotihalduriks. 15.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

16.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise 4

(5)2-18-12990 halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). 18.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

  1. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasuks 480 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse.
  2. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, mis kanda Maarja Roht’i arvelduskontole xxx Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.