Obsah (7)

§ 63§ 66§ 2§ 32§ 33§ 56§ 424

4-18-4409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4409 Kohtunik Piia Jaaks

§ 63

lg 1 alusel rahatrahviga 237 trahviühikut, s.o 948 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sten Sivadi, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *, töökoht * Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12 Paide Järvamaa, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Sten Sivadi kaebus PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 16.08.2018 otsusele väärteoasjas nr 2510,18,001592 osaliselt. 2. Teha uus otsus karistuse täitmise osas -

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 948 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu

1. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu
2. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude
3. kuupäevaks. Osamakse suurus 79 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 AS SEB Pank, arvele EE932200221023778606 Swedbank AS, arvele EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS, märkides viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Sten Sivadi järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Tühistada Sven Sivadi süüditunnistamine LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
6. Süüdi tunnistada Sten Sivadi mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, s.o LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
7. Edastada kohtuotsus Sten Sivadile ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-18-4409 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 16.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2510,18,001592 karistati Sten Sivadit järgmiste rikkumiste eest – 21.07.2018 kella 13.15 ajal Järvamaal Järva vallas Ambla-Rava tee 7 km-l, juhtis mootorsõidukit VW Caddy rgmärk * * omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, isik eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Juhtis mootorsõidukit seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,64 mg/l (0,69 +/- 0,05 mg/l). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 Est nr Araf-
8. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1, p 3, LS § 69 lg
9. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg 2, § 224 lg
10. Sten Sivadit karistati

§ 63lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 237 trahviühikut, s.o 948 eurot.

Kaebus S. Sivadi esitas kohtule kaebuse /tl 3-4/, avaldab, et rahatrahv käib üle jõu. Kodus on kaks väikest laset ning on pere ainus ülalpidaja. 14.09.2018 e-kirjas /tl 19/ kinnitab, et on nõus maksegraafikuga ja igakuiste osamaksetega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja on seisukohal /tl 13-15, 17/, et nii suures ulatuses juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades, lõplik tulemus on mitte vähem kui 0,64 mg/l, mis on ligilähedane kriminaalkorras karistatavale teole, pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadse väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ning seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Asudes sõidukit juhtima omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, tähendab, et tegude toimepanemine oli teadlik ja tahtlik. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab Sten Sivadi kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning väärteokaristust mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et aresti määramine eelneval korral ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole aresti suhtes olnud karistustundlik. Kuna varasem karistus ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekamalt käituma, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada seekord rahatrahvi. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus rahatrahv 948 eurot on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. 2 4-18-4409 Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Vaidlusaluses väärteoasjas ei esine õiguslikke aluseid VTMS § 119 kohaldamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Sten Sivadi kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuid võimaldada menetlusaluse isikul tasuda määratud rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 14, 17, 22/. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Sten Sivadi on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. S. Sivadi on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 21.07.2018 väärteoprotokollis /VTT tl 2/, et juhtis 21.07.2018 sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja oli alkoholijoobes. Tunnistaja T J on rääkinud /VTT tl 6/, et 21.07.2018 oli patrullpolitseinikuna patrullteenistuses. Kella 13.15 ajal peatsid Järva vallas Ambla-Rava mnt

1. km-l sõiduki VW Caddy, rg-märk * *. Sõiduki juhiks osutus Sten Sivadi (snd 22.06.1991), kes oli silmnähtavalt alkohol tarvitanud, kontrolliti indikaatorvahendiga, mis näitas 0,81 mg/l. Sõidukis oli veel kaks alkoholi tarvitanud isikut. Juht kõrvaldati juhtimiselt. Juhil puudus juhtimisõigus. Politseijaoskonnas puhus Sten Sivadi tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas lõplikuks mõõtetulemuseks 0,64 mg/l. VTT tl 3 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt S. Sivadi suhtes on 21.07.2018 kell 13.16 kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt S. Sivadil reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne, higistamine, alkoholilõhn suust. VTT tl 4 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mille kohaselt S. Sivadil 21.07.2018 kell 15.00 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l. VTT 5 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 21.07.2018 kõrvaldati S. Sivadi Järva vallas Ambla-Rava mnt
2. km-l sõiduki VW Caddy rg-märk * * juhtimiselt LS § 91 lg 1 p 2 ja p 3 alusel kell 13.15 kaineks saamiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Sivadi juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kellel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,64 mg/l kohta. Väärteoasjas ei leidu ühtki tõendit selle kohta, et S.Sivadi on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudub väärteokirjelduses igasugune viide sellele, millal ja mis alusel S.Sivadi on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus aga ei saa väljuda väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest. 3 4-18-4409 Tõendamist on leidnud, et S. Sivadi rikkus oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust). Väärteoprotokollis ette heidetud LS § 90 lg 1 p 3 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §le 91) rikkumine tõendamist ei ole leidnud. Samuti on tõendamist leidnud, et S. Sivadi rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et S.Sivadi poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine täidab LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu. Kuna nimetatud tegu vastab väärteoprotokollis olevale teokirjeldusele (millest tuleb välja jätta, et S.Sivadi on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud), on kohtul võimalus S.Sivadi tegu ümber kvalifitseerida LS § 210 lg 1 järgi, see ei raskenda S.Sivadi olukorda. S. Sivadi poolt toime pandud tegu täidab ka LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et S. Sivadi pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega. S. Sivadi teadis, et on joobes ega oma juhtimisõigust, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Sten Sivadi on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Sten Sivadi poolt toime pandud teod vastavad LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 sätestatud väärtegudele, tema teod on õigusvastane ja ta on nende toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on S. Sivadit karistanud

63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga. Kohus nõustub, et karistamisel tuleb kohaldada

§ 63

lg 1, kuna S.Sivadi pani ühe teoga toime kahele süüteokoosseisule vastavad väärteod. Karistus on õigesti määratud LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette raskema karistuse. Kuigi kohus kvalifitseeris juhtimisõiguseta juhtimise ümber LS § 201 lg 1 järgi, on endiselt LS § 224 lg 2 see säte, mis näeb ette raskema karistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S.

Sivadi puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et S. Sivadi süü on suur, alkoholipiimäära ületamine oli LS § 224 lg 2 ettenähtud teo maksimummäära lähedane, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. S.Sivadi on eelnevalt samalaadsete liiklussüütegude eest karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras /tl 16/. Viru Maakohtu 14.03.2018 otsusega nr 4-18-1366 LS § 201 lg 2, § 4 4-18-4409 224 lg 1 mõistetud arest 5 päeva ja Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega nr 1-16-9002

§ 424järgi mõistetud rahaline karistus 1 225 eurot (karistus täidetud 05.03.2017).

Kohtuväline menetleja on leidnud, et S.Sivadit tuleb karistada rahatrahviga kuna aresti määramine ei ole olnud tulemuslik, isik ei ole aresti suhtes karistustundlik. Kohtule jääb selline seisukoht täiesti arusaamatuks. S.Sivadit on karistatud eelnevalt nii rahalise karistuse kui arestiga samalaadsete rikkumiste eest, kuid ta jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega tuleb nentida, et ei rahaline karistus ega arest ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus ei saa aru, kuidas rahatrahvi määramine S.Sivadile täidab karistuse eripreventiivset eesmärki. Väärteokorras on S.Sivadile eelmisel korral mõistetud arest 5 päeva. LS § 224 lg 2 lubab mõista aresti kuni 30 päeva. Kui isikut ei mõjuta ei rahaline karistus ega arest, tuleb mõelda ka karistuse üldpreventiivsele eesmärgile ja käesoleval juhul pikema aresti mõistmine oleks ilmselgelt taganud selle, et S.Sivadi aresti kandes ei saa panna toime uusi liiklussüütegusid ja vähemalt selleks ajaks on teiste liiklejate turvalisus tagatud. Seega kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kuna aga VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebust lahendades raskendada menetlusaluse isiku olukorda, siis kohus ei saa karistada S.Sivadit arestiga. Lähtudes eeltoodust jätab kohus S.Sivadile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. S. Sivadi on oma kaebuses viidanud eelkõige oma raskele majanduslikule olukorrale – kodus on kaks väikest last ning on pere ainus ülalpidaja.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et S.Sivadi poolt avaldatud asjaolu, et tal on kohustus üleval pidada kahte alaealist last, on mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahv tasumisele ositi. Kohus leiab, et

§ 66lg 3 sätestatud maksimumtähtaeg s.o 1-aastane tasumise tähtaeg annab S.

Sivadile võimaluse ülal pidada lapsi ja tasuda talle süüteo toimepanemise eest mõistetud rahatrahv. Arvestades eeltoodud asjaolusid, rahuldab kohus Sten Sivadi kaebuse osaliselt – kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena. Kohus kvalifitseerib S.Sivadi poolt toime pandud juhtimisõiguseta juhtimise ümber LS § 201 lg 1 järgi. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 201 lg 1, 224 lg 2, § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1,

§ 56lg 1, § 63 lg 1, 66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5