← Eesti

2-18-11015/12

Obsah (7)§ 172§ 423§ 368§ 657§ 477§ 654§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-11015 Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak ja Ande Tänav Koh

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

6. Maakohtu hinnangul tuli avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest avaldaja esitatud kaebusega ei ole võimalik enam saavutada avaldaja soovitud eesmärki, kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud kaebusega soovinud sisuliselt 2

(5)saavutada täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 031/2018/1184 ja pangakontode ning töötasu arestimise aktide tühistamist, sh avaldaja kinnisvarale seatud keelumärke tühistamist, kuid kohtutäituri
  1. septembri
  2. a vastusest nähtuvalt on täitemenetlus nimetatud täiteasjas juba lõpetatud
  3. juulil
  5. TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Kuna täitemenetlus on lõpetatud
  6. juulil 2018, siis on kohtutäitur määruse tegemise ajaks avaldaja vara aresti alt vabastanud. Määruskaebus
  7. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse palub avaldaja kindlaks määrata lõpplahendis.
  8. Maakohus keeldus alusetult kaebuse menetlemisest, kuivõrd sõltumata sellest, milline seis oli vaidlusaluse täiteasjaga kaebuse lahendamise hetkeks, ei võinud kohus ka pärast täiteasja lõpuleviimist keelduda kaebuse menetlemisest.
  9. Avaldaja üheks sooviks oli, et kohus lahendaks kohtutäituriga tekkinud vaidluse selle üle, kuidas tuleks tõlgendada täitedokumendiks olevat kohtulikku kompromisskokkulepet, mida kohtutäitur oli avaldaja hinnangul vääralt tõlgendanud. Kuivõrd avaldajal on kohustus nimetatud kompromissmääruse alusel tasuda lapsele elatist ka edaspidi, siis edasiste vaidluste vältimiseks on avalduse eesmärk enam kui aktuaalne ning kohtult vastava hinnangu saamine jätkuvalt oluline.
  10. Maakohus jättis tähelepanuta kohtutäituri poolt maakohtule esitatud arvamuses avaldatu, mille kohaselt peaks täitedokumendi tõlgendamise üle vaidlema pooled omavahel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, mis

§ 368

lg 2 kohaselt ilmselt nii peakski olema, kuid kohus pidi arvestama ka seda, et avalduses oli vaidlustatud mh ka kohtutäituri poolt kindlaksmääratud täitetasude suurust, mille üle saab vaielda kohtutäituriga üksnes hagita menetluses.

  1. Kohtu ülesanne oli juba avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis juhtida avaldaja tähelepanu sellele, et täitedokumendi tõlgenduse vaidluse lahendamiseks tuleks tal esitada kohtule eraldi tuvastushagi, vastasel juhul jääb selles menetluses selles küsimuses vaidlus lahendamata. Seda kohus teinud ei ole, seega rikkus kohus selgituskohustust.
  2. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpule viimine kohtumenetluse ajal ei olnud kohtu jaoks seaduslik menetluse lõpetamise alus

§ 423lg 2 p 2 järgi.

Eesmärk, mida avaldaja kohtusse pöördumisel silmas pidas, oli talle muidugi oluline, kuid see ei ole siduv kohtule. Kohus pidanuks siiski lähtuma avaldaja nõuetest ja need, mida kohus hagita menetluses lahendada saab, ka lahendama. Kohus ei või seaduses sätestamata juhul keelduda õigusemõistmisest. Seadusest ei tulene, et kohus ei saa pärast täitemenetluse lõpuleviimist tagantjärele enam tuvastada, kas kohtutäitur tõlgendas täitedokumenti ebaõigesti, kas ta keeldus alusetult täitemenetluse lõpetamisest, kas ta määras ebaõiges suuruses kindlaks võlgniku poolt makstavad täitemenetluse kulud ja täituri tasud jne. Menetluse edasine käik 14. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(5)Ringkonnakohtu põhjendused 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 17.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata juhul, kui selleks on alust (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 12;
  3. juuni
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9;
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).
  7. Hagi läbivaatamata jätmine on

§ 423

lg 2 alusel kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud, tuues selgelt välja kaebuse läbivaatamata jätmise aluse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades avaldaja taotletud eesmärki, lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetlus, ei ole põhjendatud asja sisuline lahendamine, kuna kohtutäitur on täitemenetluse juba lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 654lg 6).

  1. Vastuseks määruskaebuse väitele, et praeguses asjas on oluline saada vastus küsimusele, kuidas tuleb avaldajal elatise maksmise kohustust edaspidi täita, märgib kolleegium järgmist. Praeguse menetluse kontekstis puudub vaidlus täitedokumendi olemasolu üle. Asjas esile toodust nähtuvalt on tekkinud vaidlus eelkõige selle üle, kas Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kompromissi kinnitavat määrust kui täitedokumenti tuleb mõista nii, et elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette või tuleb lugeda iga kuu
  4. kuupäevaks makstud elatis tasutuks jooksva kuu eest (tl 25-26). Seega on tegemist põhimõttelise küsimusega, kuidas korduva kohustuse täitmise tähtaega mõista. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kohtutäitur ei saa anda kohtulahendile sisulist hinnangut või seda tõlgendada. Kohtutäituri kohustuseks on TMS § 8 kohaselt täitedokumendi (kohtulahendi) täitmine. Praegusel juhul lähtus kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel kohtulahendi resolutsiooni tekstist, mis ühtib sissenõudja arusaamisega, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
  5. Langetamata vaidlust põhjustanud küsimuses otsustust, on kolleegiumi hinnangul on sissenõudja ja kohtutäituri arusaamised kompromissi kinnitanud maakohtu määrusest kooskõlas määruse resolutsiooni p-i 1.2 teise lause selge sõnastusega, mis on ühtlasi samane ülalpidamise andmise viisi reguleeriva PKS § 100 lg 4 sisuga, mille kohaselt makstakse ka seaduse mõtte kohaselt elatist iga kalendrikuu eest ette. Seda põhimõtet arvestades on kohtutäitur kompromissi järgi tasuda tulnud elatise summad avaldajalt õiges suuruses sisse nõudnud ja arvestanud neid aluseks võttes õigesti ka kohtutäituri tasu.
  6. Kohtuotsuse täitmise viisi ja täituri tasude suuruse osas jätkuva ebaselguse korral on avaldajal võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärk, esitades kohtule sissenõudja vastu

§ 368

lg 2 alusel tuvastushagi, mille raames saab kohus lahendada võlgniku ja sissenõudja vaidluse kohtulahendist tuleneva korduva kohustuse täitmise tähtaja üle. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas õiguspäraselt analüüsimata väited, mis puudutavad täitedokumendi sisulist tõlgendamist. Määruse tühistamiseks ei anna praegusel juhul alust ka asjaolu, et 4

(5)maakohus ei ole menetluses avaldajale otseselt selgitanud, et võlgnikul on võimalus kohtumääruse tõlgendamise osas

§ 368

lg 2 alusel sissenõudja vastu kohtusse pöörduda, kui esinevad põhimõttelist laadi erimeelsused kohustuse täitmisest arusaamisel. 22. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (

§ 172lg 10).

Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (

§ 175lg 31). (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.