) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Rainer Amur Süüdistatav URMAS JÄRVALT , ik. 36308200010*** Kaitsja Kohtueelses menetluses kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtuistungist. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada URMAS JÄRVALT kuriteos
2.
lg 5 alusel pöörata täitmisele Urmas Järvalt’ile Pärnu Maakohtu 19.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 (üks) aasta ja
lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust vangistus 1 (üks) aasta Pärnu Maakohtu 19.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 1 (üks) aasta võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 1 1 Kriminaalasi nr 1-18-10290 3.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat üldkasuliku tööga 720 (seitsesada kakskümmend) tundi. 3.1. Urmas Järvalt’il tuleb temale määratud 720 tundi üldkasulikku tööd ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3.2.
lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et Urmas Järvalt teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
so. 3.2.
lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et Urmas Järvalt on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.4.
lg 2 p 5 alusel määrab kohus, et Urmas Järvalt on kohustatud kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul seonduvalt alkoholi liigtarvitamisega pöörduma SA Kuressaare Haiglasse vastuvõtule ning alluma arsti poolt määratavale ravile kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks. 3.5.
lg 2 p 8 alusel määrab kohus, et Urmas Järvalt on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas ning aitaks vältida tagasilangust alkoholi tarvitamisse.
§-s 69 on sätestatud: Kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Prokuröri poolt kohtus Urmas Järvalt ’ile nõutud karistus:
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 1 /ühe/ aasta võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 /kaks/ aastat.
lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 720 /seitsesada kakskümmend/ tundi, mille tegemisajaks määrata 24 /kakskümmend neli/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav Urmas Järvalt on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel määrata, et süüdistatav Urmas Järvalt on kohustatud kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 3 kuu jooksul seonduvalt alkoholi liigtarvitamisega pöörduma SA Kuressaare Haiglasse vastuvõtule ning alluma arsti poolt määratavale ravile kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks.
lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav Urmas Järvalt on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas ning aitaks vältida tagasilangust alkoholi tarvitamisse. Süüdistatav Urmas Järvalt andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on nõus. Lisakohustuste määramise ja ravile allumisega on nõus. Palub määrata väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi aasta peale. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus lahendab asja kiirmenetluse sätteid kohaldades (KrMS –d 2561—2565 ). Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. 4 4 Kriminaalasi nr 1-18-10290 Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Urmas Järvalt süüdi kuriteos
Süüdistatav on andnud nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, samuti lisakohustuste määramiseks
Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse. Tõkend- ei kohaldatud Tsiviilhagi- ei esitatud. Asitõendid – puuduvad Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500eurot = 750 eurot. KrMS § 2565 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 375 euroni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt Urmas Järvalt. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 90,00 eurot. Kohus määrab vastavalt karistuskokkuleppes taotletule KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumisele 12 kuu jooksul, menetluskulud kogusummas on 465,00 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul 38.75 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 5 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.