Obsah (7)

§ 371§ 368§ 663§ 659§ 457§ 272§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-11380 Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi osaühi

) § 371 lg 2 p-st 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Tsiviilasjas nr 2-12-11205 on Pärnu Maakohus 31.05.2012 määrusega (jõustunud 17.10.2012) jätnud hageja hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks läbi vaatamata.
2. Esitatud nõuetega - tuvastada YYY kinnistu arestimisakti ebaseaduslikkus, tühistada kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma mittearestitud vara, tühistada enampakkumine ja kinnistusraamatus olev kanne selle kohta, et YYY kinnistu kuulub kostjale I, ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja ei ole õigeaegselt kasutanud oma õigusi vara arestimise ja enampakkumise läbiviimise vaidlustamiseks. Seega tuleb jätta need nõuded

§ 371lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

1. Hageja palus tühistada ebaseadusliku sundtäitmise – kinnisasja valduse äravõtmise ja ebaseadusliku pere kodust väljatõstmise. Käesoleval juhul on haginõude aluseks asjaolu, et kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise aktis seaduse kohaselt üles kirjutanud kinnisasja olulisi osi ja päraldisi. Hageja ei saa täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi neil asjaoludel esitada kohtule sundtäitmise (sh kinnisasja valduse äravõtmise ja kodust väljatõstmise) lubamatuks tunnistamise hagi. Eeldades hageja väidete õigsust, on täitemenetlus täiteasjas 176/2015/345 seoses sissenõudja nõude rahuldamisega lõppenud.
2. Tsiviilasjas nr 2-15-8968 on Pärnu Maakohus 15.06.2015 määrusega keeldunud menetlusse võtmast hageja hagi kostja I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (jõustunud 3 15.09.2015). Kohus leidis viidatud määruses, et hageja ei saa uuesti enampakkumist kehtetuks tunnistada ega vaidlustada enampakkumise akti, tehes seda läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna tsiviilasjas nr 2-12-11205 on kohus juba käsitlenud väidetavaid rikkumisi enampakkumise läbiviimisel. Seadusandja ei ole andnud võlgnikule õigust kahel korral sama täitedokumenti vaidlustada. Tsiviilasjas nr 2-15-9635 on kohus 26.08.2016 määruses samuti selgitanud hagejale, et hageja ei saa enampakkumist enam vaidlustada.
3. Hageja palus tuvastada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine ning hageja ja tema laste põhiõiguse - õigus kodu puutumatusele, riive. Hageja on tsiviilasjas nr 2-15-9635 tuginenud 26.06.2015 avalduses asjaolule, et kodu võimalik kaotus on niivõrd sügav õiguse riive, et igaühele tuleb tagada võimalus sellise riive vastu kaebamiseks isegi siis, kui õiguslik alus kodu kasutamiseks on lõppenud. Kohus on nimetatud tsiviilasja raames hageja ja tema laste põhiõiguse riivet seoses kodu puutumatusega käsitlenud 26.08.2016 määruses. Kuna hageja on minetanud õiguse vaidlustada täiteasjas 176/2011/951 kinnisasja arestimise akti ja nõuda enampakkumise tühistamist (või on hageja vastav nõue jäänud varasemas menetluses rahuldamata), on kaotanud YYY kinnistu omandi 01.03.2012 müügiga (kinnistusraamatu kandega 08.03.2012) ja valduse 21.06.2017, ei selgu hagist tuvastusnõude esitamise õiguslikku huvi. Hagejal ja tema perel ei ole võimalik YYY kinnistule seoses õigusliku aluse lõppemisega tagasi pöörduda, mistõttu on esitatud nõuded perspektiivitud

§ 371lg 2 p 2 tähenduses.

15. Hageja kohustusnõuded kostja II vastu mittearestitud asjade kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse organiseerimiseks ning täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasude ja lisakulude tagastamiseks on kaasuvad nõuded. Kohus keeldub varem toodud põhjendustel nõuete menetlusse võtmisest, kuna need on

§ 371lg 2 p 2 tähenduses perspektiivitud.

Määruskaebus

1. Hageja palub hagiavalduse menetlusse võtta või kui kõiki nõudeid ei saa korraga menetleda, siis hagid eraldada. Hagi tagamiseks palus hageja keelata kostjal I kinnistu oluliste osade ja päraldiste käsutamine ning teha vastav märge kinnistusraamatusse ning võimalusel lubada hageja perel kiiremas korras pöörduda koju tagasi.
2. Kohus ei tuvastanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, ei hinnanud tõendeid, jättis tähelepanuta olulised väited ja ei kohaldanud seadust õigesti. Kinnisasja päraldised ja olulised osad ei olnud arestitud, mistõttu ei saanud kohtutäitur neid müüa ega hagejat kinnisasjalt välja tõsta.
3. Kohtutäitur oleks kohtutäiturimäärustiku ja TMS § 143 kohaselt pidanud märkima olulised osad ja päraldised kinnisasja arestimise akti. Kui kinnisasi hõlmaks automaatselt kogu kinnisasjal olevat vara ja hooneid koos nendes olevate esemetega, siis puuduks vajadus oluliste osade/päraldiste eraldi määramiseks ja nimetamiseks. Ka andmed ehitiste mõõtmete kohta ei ole korrektselt vormistatud, sest nii määrustiku kui ka TSM § 143 p 5 järgi on vajalik ära märkida ehitiste ruumide arv ja otstarve. Seda antud juhul tehtud ei ole.
4. Enampakkumine on kehtetu, kuna TsÜS § 53 lg 2 teise lause vastaselt on läinud hageja omand ebaseaduslikult teise isiku omandisse. Hageja saab TMS § 221 lg 11 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses esitada väited, et kinnisasja olulised osad ja päraldised ehk kõik hooned, ehitised, haljastus ning metsamaterjal jne ei olnud arestitud. Samuti saab hageja tugineda väitele, et enampakkumine on kehtetu. 4
5. Hagejal on õigus

§ 368

lg 2 kohaselt esitada tuvastushagi hageja nimetatud asjaolude tuvastamiseks, pärast mida saab tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Seega on hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

1. Tsiviilasjas nr 2-12-11205 ei olnud asjaoludeks praeguses hagis esitatud asjaolud. Täitemenetlus täiteasjas 176/2015/345 ei ole lõppenud. Ükski seadus ei keela sama täitedokumenti kahel korral vaidlustada. Hagi ei esitatud tsiviilasjaga nr 2-15-8968 samadel alustel. Hageja haginõue on selgelt sõnastatud. Kohus võttis hagejalt võimaluse enda õigusi kaitsta, mis on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse mõistes isiku põhiõiguste rikkumine. Hagejal on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni alusel õigus kohtu hinnangule.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna hageja on minetanud täiteasjas 176/2011/951 õiguse vaidlustada kinnisasja arestimise akti ja nõuda enampakkumise tühistamist (või on hageja vastav nõue jäänud varasemas menetluses rahuldamata), ta on kaotanud YYY kinnistu omandi 01.03.2012 müügiga (kinnistusraamatu kanne 08.03.2012) ja valduse 21.06.2017, ei selgu hagist tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi, sest hagejal ja tema perel ei ole võimalik kinnistule tagasi pöörduda. Hagejal ja tema perel on siiski võimalik YYY kinnistule tagasi pöörduda, kuna õiguslikku alust kinnistu kostja I omandisse minekul ei olnud, sest arestimisaktis ei ole märgitud kinnistu olulisi osasid ja päraldisi.
3. Kohtutäitur rikkus oluliselt enampakkumise tingimusi. YYY kinnistu enampakkumise kuulutus ja ametlik teade avaldati samal päeval, mil enampakkumine algas. Hagejal on õigus kinnisasja väljaandmist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Hageja tugines hagiavalduses järgmistele asjaoludele: 21.06.2017 kell 11.00 toimus hageja pere väljatõstmine XXX külas asuvalt YYY kinnistult. Hageja leiab, et väljatõstmine oli ebaseaduslik, kuna kinnisasja arestimisaktis ei ole seaduse kohaselt üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi, mis tähendab, et kinnistul asuvad hooned, ehitised, kõrghaljastus, püsikud, kasvav mets jne ei olnud arestitud, kohtutäitur ei saanud neid müüa ja need kuuluvad ikka hagejale.
2. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

§ 371

lg 2 p‑de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisulisel ning tuleb lähtuda üksnes hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-146-16, p 9, nr 3-2-1-151-14, p 14 jt). 28. Riigikohus on selgitanud, et eeltoodud tõendite hindamise keeld tähendab mh ka seda, et

§ 371

lg‑s 2 nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda ka

§ 457lg‑st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagiavalduses välja toonud.

Kui kohus põhjendab hagi menetlusse võtmisest keeldumist teistes tsiviilasjades tehtud kohtulahenditega, tähendab see varasemate lahendite kui dokumentaalsete tõendite 5 (

§ 272

jj) sisu hindamist (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-121-13, p 8, nr 3-2-1-146-16, p 9).

1. Maakohus tugines praeguses asjas hagi menetlusse võtmata jätmisel suures osas tsiviilasjades 2-12-11205, 2-15-8968 ja 2-15-9635 tehtud lahenditele ning nendes tuvastatud asjaoludele, mida ta hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis teha ei võinud. Hagiavalduses ei olnud hageja varasematele tsiviilasjadele viidanud ega nendes lahendites sisalduvaid asjaolusid kirjeldanud. Pealegi ei ole eelviidatud lahendeid käesolevas asjas kohtule esitatud. Seega ei võinud maakohus nendele oma otsustust rajada ja vastavad põhjendused tuleb jätta maakohtu määrusest välja.
2. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Maakohus viitas Pärnu Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-12-11205, millega jäeti hageja hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks läbi vaatamata ning määrusele tsiviilasjas nr 2-15-8968, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja hagi Kasch & CO OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata või keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis ei ole tegemist

§ 371

lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga.

§ 371

lg 1 p 4 välistab kohtusse pöördumise vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud, st mille kohta on kohus teinud otsuse või menetluse lõpetamise määruse (vt

kommenteeritud väljaanne II,

§ 371lg 1 p 4 kommentaar lk 449).

Seega oli kohtu keeldumine enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 4 alusel ebaõige.

Siiski ei anna eelkirjeldatud rikkumised alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks. 31.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja esitas järgmised nõuded: tühistada kinnisasja arest kinnisasja osas, mis ei hõlma mittearestitud vara, tühistada enampakkumine, tühistada ebaseaduslik sundtäitmine kinnisasja valduse äravõtmise ja kodust välja tõstmisega ning tühistada kinnistusraamatu kanne. Samuti esitas hageja nõuded kohustada kostjat I vabastama hagejale kuuluvad YYY kinnistu olulised osad ja päraldised, kohustada kostjat II organiseerima kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse väljatõstetud asjad ning kohustada kostjat II tagastama täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud. Juhul, kui kinnisasja arestimise tühistamise nõuet (hagiavalduse nõue nr 3) ei saa rahuldada, palus hageja alternatiivselt selle asemel tühistada sundtäitmine ehk väljatõstmine mittearestitud kinnisasja päraldiste ja oluliste osade osas, kohustada kostjat I lubama hageja perel kasutada kinnistule viivat sissepääsuteed ja kogu maad hoonetesse saamiseks ning kinnistu eelnevalt nimetatud päraldiste ja oluliste osade kasutamist ja lisada kinnistusraamatusse sellekohane märge, kohustada kostjat II organiseerima hageja mittearestitud kodust välja kolitud asjad kohtutäituri kulul tagasi YYY hoonetesse ning kohustada kostjat II tagastama kõigi täitetoimingute eest arvestatud kohtutäituri tasud ja lisatasud.
2. Nõudeid esitades tugines hageja asjaolule, et kinnisasja arestimise aktis ei ole seaduse kohaselt üles kirjutatud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi ning kohtutäitur kinnistul ei käinud ja vara üles ei kirjutanud. Seega on hageja nõuete aluseks üksnes kinnisasja arestimise akti väidetavad puudused. Määruskaebuses märkis hageja, et kinnisasja arestimise akt koostati 20.06.
3. Kui akt oli puudulik, oleks hageja pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, st kasutama TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 6 õiguskaitsevahendeid. TMS § 217 lg 1 kohaselt oleks hageja saanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada 10 päeva jooksul alates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama toimingu tegemisest. TMS 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seega ei saa hageja eelnimetatud nõuete esitamisel tugineda kinnisasja arestimise akti puudustele. Ka maakohus leidis õigesti, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks ei saa olla väidetav asjaolu, et kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimise aktis seaduse kohaselt üles kirjutanud kinnisasja olulisi osasid ja päraldisi. Eeltoodud põhjendustel ei ole eelmärgitud hageja nõuetel edulootust, st nõuded on perspektiivitud ja kohus ei pea selliseid nõudeid menetlema.
4. Tuvastusnõuete - tuvastada arestimisakti ebaseaduslikkus, hageja õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumine ning hageja ja tema laste põhiõiguse riive (õigus kodu puutumatusele) osas märgib ringkonnakohus, et

§ 368

lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, milline iseseisev tuvastushuvi tal taotletud asjaolude tuvastamiseks on. Tuvastushuvi puudumise tõttu tuleb ka eelmärgitud tuvastusnõuete menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Hageja nõudel - tuvastada tema õigus kasutada talle kuuluvaid YYY kinnisasja päraldisi ja olulisi osasid – puudub ka õiguslik alus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 esimese lause järgi ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis.

1. Hagi tagamise menetluses tuleb hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust ja kas hagiga on üldse võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada (vt Riigikohtu lahend asjas nr 2-16-18531, p 9). Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõuetel ei ole edulootust, siis puudub ka alus hageja hagi tagamise taotluse rahuldamiseks.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 7