Obsah (6)
§ 353§ 328§ 351§ 67§ 455§ 1732-18-12415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2018 Rapla Kohtuistungi toimumise aeg 27.11.2018
§ 353
lg 1,2 oli kostja suuteline avaldama omapoolse seisukoha abielulahutuse osas – kostja pidas lahutust võimatuks, sõltumata asjaolust, et pooled on elanud lahus alates 2017 aasta juulikuust. Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldas
§ 328
lg 3 hagile ja hageja faktilistele väidetele vastata.
§ 351
lg 1 arutas kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest kohtuistungil, võimaldades pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta oma seisukoha. Kohtul ei olnud põhjust määrata pooltele täiendavat tähtaega seisukohtade esitamiseks, kuna arutelu oli kohtu hinnangul ammendav.
- Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, abieluakti nr xxxx. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja kolis koos lastega poolte ühisest elukohast ära, ning pooled elavad alates juulist 2017, seega juba enam kui aasta eraldi, sealjuures erinevates maakondades. Hageja juures elavad pere alaealised lapsed, kes võivad kostjat vastavalt soovile külastada ning poolte vahel puuduvad vaidlused laste elukoha või elukorralduse ja ühisvara jagamise üle.
- Kohus tuvastas et poolte vaidlusprobleemiks on üksnes abielulahutus kui toiming. Faktilist lahuselu ja abielusuhete lõppemist pooled sealjuures ei eita. Kostja soovib küll abielu taastada, kuid märgib, et ei tea kuidas seda teha, kuna aasta jooksul on ta igati üritanud, kuid tulemusteta. Hageja ei pea mitte mingil juhul võimalikuks abieluliste suhete taastamist ning on seisukohal, et pooltevahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei ole nõus osalema lepitusmenetluses ega perenõustamises, lepitusmenetlusel osalemine on vabatahtlik. Kostja on avaldanud soovi osaleda perenõustamises. Hageja selgituste kohaselt oli kostja varasemalt lahutusest teadlik ning pooled on elanud lahus ja rääkinud lahutamisest alates 2017 aasta veebruarist. Hageja on veendumusel, et abielu jätkamine ei ole mitte mingil juhul võimalik ning ei soovi leppimisaega kasutada.
- Tulenevalt Perekonnaseaduse § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus lähtub käesoleval juhul asjaolust, et pooled elavad faktiliselt lahus juba 1 aasta ja 4 kuud.
§ 67
lg 2 eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt 2 aastat eraldi. Kuigi käesoleval juhul ei ole seaduses ette nähtud tähtaeg veel möödunud on kohus seisukohal, et arvesse võttes hageja seisukohta, et ta ei soovi mitte mingil juhul abielulisi suhteid jätkata ega osaleda lepitusmenetluses ega vaja ka perenõustamist, poolte vahel puuduvad vaidlused laste ja ühisvara jagamise üle ning lastele on faktiliselt tagatud suhtlemine lahuselava vanemaga, kinnitavad kõik faktilised asjaolud hageja seisukohta –poolte suhted on faktiliselt lõppenud, ning pooled on oma elu juba ära korraldanud vastavalt lahuselu vajadustele. 2
(2)2-18-12415 Kohus lähtub ka kostja selgitustest, kus kostja selgitab, et ta on aastase lahuselu jooksul proovinud suhteid enda arvates igati paremaks muuta, kuid tulemusteta. Kostja sooviks nõustamist, kuid hageja keeldub sellest. Kohus märgib ära ka selle, et kohus ei saa sundida hagejat abielus olema vaid üksnes püüdma abielupooli lepitada. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on kindlal veendumusel, et abieluliste suhete jätkamine on võimatu, kostja kinnitab, et ta on lahuselu ajal üritanud suhteid parandada, kuid tulemusteta, ning faktiliselt elavad pooled enam kui aasta lahus, viitavad kõik asjaolud sellele, et tegemist on püsiva elukorralduse muudatusega poolte elus. Kohus on antud asjaoludel veendunud, et pooltele lisaks täiendava leppimisaja andmine käesolevas menetluses ei täida oma eesmärki, sest tegemist ei ole ilmselt ajutiste ja lepitamise abil lahendatavate probleemidega hageja ja kostja abielus. Üks abielupooltest on kindlalt veendunud, et tegemist on pöördumatult lõppenud suhtega ja on ilmne, et see seisukoht ei ole ajendatud hetkemotsioonist ega mööduvatest põhjustest, vaid hageja on juba oma elu muutnud ja lahuselu pikema aja jooksul korraldanud viisil, mis annab kinnitust kaalutletud ja kindlast otsustustest. Kostja on püüdnud hagejaga aasta jooksul lepitust leida, kuid hageja ei ole nõus sellist olukorda jätkama. 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 eeldatakse abieluliste suhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesoleval juhul on abikaasad elanud eraldi vähem kui 2 aastat, kuid arvestades hageja poolt enda ja laste elukorralduses tehtud püsivaid muudatusi ning hageja soovimatust abielulisi suhteid taastada, loeb kohus poolte kooselu sellega lõppenuks ja leiab, et antud olukorras ei pea kohus poolte vahel abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Vaidlused varasuhete või alaealiste laste elukorralduse osas käesoleval ajal poolte kinnitusel puuduvad. Kohus leiab, et abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema abielu eel kantud perekonnanimi muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib muuta oma perekonnanime varem kantud perekonnanimeks F. Kohus taastab tulenevalt NS § 11 lg 2 p 2, hageja enne abiellumist kantud perekonnanime, seega saab hageja muudetud nimeks K F.
§ 455
lg 2 edastab kohus isikunime muutmise tõttu otsuse peale jõustumist Rahvastikuregistrile. Menetluskulud 8.
§ 173lg 1 ja § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtuvalt Ts
MS § 102 lg 1 p 1 abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. / Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 3
(2)